"Valimisstuudio": haldusreformis peab kõlama kohalike inimeste hääl (21)

(Foto: Ülo Josing / ERR)
28.01.2015 18:54
Rubriik: Valimisstuudio

Valimisstuudio esimeses debatis väitlesid täisnimekirjadega valimistele läinud erakondade esindajad. Väitluse käigus puudutati haldus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud teemasid. Saates osalesid Urve Tiidus (Reformierakond), Mailis Reps (Keskerakond), Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraadid), Jaak Aaviksoo (Isamaa ja Res Publica Liit), Imre Mürk (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ja Krista Aru (Vabaerakond).

Esimeses Valimisstuudio debatis arutati kõige enam kohalike omavalitsuste ja riigi vahelise koostöö üle. Peamiselt jäi kostma mõte, et kohalike omavalitsuste ja kogukondade hääl ei jõua riigikogu tasandile. Nii haldusreformi läbiviimisel kui ka haridusvõrgu korrastamisel peab kandidaatide arvates arvestama kohalike elanike soovide ja vajadustega.

Ühiskondlik jätkusuutlikus
Kõik erakonnad on oma programmides pööranud tähelepanu lastetoetustele. Reformierakonna esindaja Urve Tiiduse sõnul on tähtis suunata raha demograafilistesse toetustesse. Tema arvates on tähtis tõsta lapsetoetust kolmanda lapse pealt 300 euro peale.

Tiiduse kõnele oponeerinud Vabaerakonna kandidaadi Krista Aru sõnul on aga raske prognoosida, mis juhtub euroga lähiaastate jooksul ning peamine on pigem tagada tööturu stabiilsus ja töökohtade kättesaadavus."Selleks, et hästi elada on meil vaja töökohti," tõdes Aru.

Keskerakonna esindaja Mailis Repsi arvates on võimalik tõsta lapsetoetust kõikide vanemate jaoks. Rahaline kate toetuse tõusuks on juba riigieelarves olemas, kui Eesti maksusüsteemis rakendataks astmelise tulumaksu süsteemi.

Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadi Jaak Aaviksoo sõnul aga käib erakondade vahel toetuste osas enampakkumine ning tema arvates tuleks keskenduda ainult ühele küsimusele - madala palgaliste tulumaksureformile."Toetuste kahekordistamine ei ole vastus tänastele probleemidele," tõdes Aaviksoo.

EKRE esindaja valimisstuudios oli Imre Mürk, kelle arvates peaksime pead tööle panema, et lahendada olukord, kus tööturule sisenevate noorte arv väheneb. Seetõttu on, Mürgi arvates, tähtis
lähiaastatel keskenduda vajaduspõhiste toetuste suurendamisele.

Sotside kandidaat Eiki Nestori arvates on vajalik alustada arutelu nii nimetatud "võtmed tagasi" programmi teemal ehk perekonnad, kes on sattunud makseraskustesse saaksid oma kodu lihtsalt
tagastada pangale ilma, et nad sellest lisakulusid peaksid kandma."See probleem on alles tõstatunud ning ma usun, et järgmise riigikogu koosseisus võib see ka seadusesse jõuda," ütles Nestor.

Kõik kandidaadid nõustusid, et olukord, kus inimesed käivad küll iga päev tööl kuid sellegi poolest ots otsaga kokku ei tule, peab ära lõppema. Viisid kuidas seda probleemi lahendada olid küll
erakonniti erinevad.

Madala palgaliste inimeste probleem
Jaak Aaviksoo ja Urve Tiidus olid ühte meelt, et omavalitsused ja riik peaksid madala palgaliste inimeste osas rohkem koostööd tegema. Aaviksoo sõnul peaks omavalitsustele suunatava summa olema mitte 800 miljonit, nagu see täna on vaid, seda peaks tõstma 1,2 miljardi euro peale.

Tiidus aga arvas, et peaks tõhustama toetuspakette, mis on suunatud all pool vaesuspiiri elavatele kodanikele. Ta kinnitas, et Reformierakonna poliitika on luua harmooniline ühiskond, kus
sissetulekute vahed ei oleks nii suured.

Eiki Nestor nõustus, et madalat palka saavate inimeste olukord on halb ning tema sõnul peaks riik tõstma toimetuleku piirmäära. Krista Aru tõdes samuti, et 70 euroga täna kuidagi ära ei ela ning
toimetuleku piir peab tõusma.

Imre Mürgi sõnul on aga vajalik tõsta tulumaksu miinimum 350 euro peale ehk miinimumpalga tasemele. Samuti peaks, Mürgi arvates, riik tegema lastevanematele iga järeltulija pealt viis protsenti tulumaksu soodustust. Mürk soovitas ka järgida Šveitsi kogemust ning langetada käibemaksu, mis mõjutab tarbimist ning võib luua uusi töökohtasid.

Mailis Repsi sõnul on küll tähtis äsja vastuvõetud elatisabi fondiga seotud küsimused aga samuti peab vaatama pensionäride olukorda. Tema sõnul saavad kõige rohkem haiget praegu pensionärid. Reps prognoosis, et kui Keskerakond saab võimule peab kiir korras läbi viima pensionite erakorralise tõusu. Ta tõi näiteks 2007. aastal läbiviidud pensionitõusu, mille käigus suunati pensionifondi
juurde neli miljardit krooni.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori nõustus, et pensionite baasosa kasvatamine on küll mõistlik. Teiste erakondade esindajate arvates ei saa Eesti endale lubada erakorralist pensionite tõusu. Pigem tuleks kasvatada inimeste turvatunnet läbi ettevõtlus- ning tööjõumaksude langetamise.

Koolivõrku peab koomale tõmbama kohalike huvisid arvestades
Haridus teemalise vooru avas EKRE esindaja Imre Mürk, kes tõi välja rakendusuuringute vähesuse Eesti ülikoolides. Tema arvates peab riik suunama noori õppima erialadele, mis täidaksid strateegilisi töökohtasid. Näiteks siinkohal tõi ta inseneride vähesuse. Samuti ütles Mürk, et täna kulutavad Eesti ettevõtted 260 miljonit eurot uuringuteks kuid Eesti kõrgharidusse jõuab sellest vaid kuus miljonit. Selline olukord peab, Mürgi arvates, muutuma.

Edasi läks väitlus õpetajate palkade teemale. Eiki Nestor ütles, et 20-protsendiline õpetajate palgatõus peab tulema ning ei ole ohtu, et see ära jääb. Endine haridusminister ja keskerakondlane Mailis Reps aga väitis, et õpetajate palk peaks olema vähemalt 1500 eurot. Tema sõnul katte selleks lubaduseks võtaks Keskerakond 12 protsenti ettevõtlustulumaksust. Repsi väitel tõuseksid seeläbi kõigi avaliku sektori töötajate - õpetajate, päästetöötajate ning politseinike palgad.

Imre Mürk lisas, et kui riik maksustaks välispankade poolt välja viidavat tulu siis saaks õpetajate palgale kiiresti 300 eurot lisa juurde tuua.

IRL esindaja Jaak Aaviksoo sõnul saaks koolivõrgu optimeerimisega õpetajate palga küsimuse ära lahendada. Tema sõnul peab Eesti haridussüsteem muutuma dünaamiliseks. Seevastu Imre Mürk leidis, et koole on juba piisavalt sulgetud ning riik peaks mõtlema ka töökohtade peale.

Koolivõrgu optimeerimise osas langesid arvamused kahte leeri. Vabaerakonna, EKRE ja Keskerakonna kandidaadid leidsid, et kogukonna arvamust kohalike haridusasutuste suhtes peab austama. Samal ajal IRLi, sotside ning reformi esindajad leidsid, et riik ja omavalitsus peaksid leidma lahenduse, mille tulemusena ei oleks meil pool tühjasid koolimajasid.

Riigireform ehk riik õhemaks
Väitluse lõpuks jõuti haridussüsteemi probleemide juurest riigireformi juurde. Selle väitlusvooru avas reformierakondlane Urve Tiidus, kes kinnitas, et kohalikel peab olema õigus oma kogukonna saatuse üle otsustada. "Eesti kaardi joonistame ümber kooskõlas omavalitsustega," ütles Tiidus. Tema arvates peab iga vald jõudma otsusele, kas soovitakse panna leivad ühte kappi või mitte. Riik peab aga seda rahaliselt toetama ning seeläbi valdade liitumist soodustama.

EKRE kandidaadi Imre Mürgi sõnul on vaja anda omavalitsustele avalik-õiguslik roll. Samas peab, Mürgi sõnul, vähendama maavalitsuste osatähtsust. Tema arvates võiks olla kolm või neli laiemat maavalitsus haldusala ning üle jäävad ressursid peaks suunama valdadesse ja väiksematesse haldusüksustesse. Mürgi väitel on vallad praegu alarahastatud ning käituvad tihti nagu
mittetulundusühingud

Isamaa ja Res Publica liidu kandidaadil Jaak Aaviksool oli aga probleemile märksa selgem vaatepunkt. Tema arvates peaks liitma Eesti 25 suuremaks haldusüksuseks, et need oleksid jätkusuutlikud ka 50 aasta pärast. Aaviksoo väitis, et praegu puudub omavalitsustes olevatel poliitikutel selleks motivatsioon, sest nad ei taha oma positsioonist lahti lasta ning soovivad maksumaksjate raha edasi kulutada. Aaviksoo arvates võtaks kahe tasandilise omavalitsussüsteemi loomine liiga palju raha ning inimressurssi.

Vabaerakonna esindaja Krista Aru arvates peab kohalikke omavalitsusi rohkem usaldama, sest kogukonnad ise teavad, mis on nende jaoks parim. Tema hinnangul aga ei jõua nende hääl riigikokku. Aru väitis, et kogukonna tasemelt tulnud hääl läheb erakondlikus toiduahelas kaduma.

Mailis Reps ütles, et Keskerakonna programmi on kirjutatud sisse referendum ehk omavalitsus peab otsustama ise oma saatuse üle."Räägime läbi ja siis otsustame, mitut kohalikku omavalitsust meil vaja on," ütles Reps. Tema sõnul on aga tähtis, et kohalike omavalitsustele antaks tagasi nende tulubaas, sest omavalitsused oskavad kõige paremini korraldada eluks vajalike teenuste
kättesaadavust ning huvitegevusi kultuuri- ja haridusasutustes.

Tiidus ütles, et tulubaasi vähendati peamiselt masu tõttu. Ta lisas, et kõik omavalitsused ei ole sarnased ning igale piirkonnale peaks looma nii öelda taylor made (personaalse - toim.) lahenduse.

Eiki Nestori arvates on vaja ära jaotada rollid riigi ja omavalitsuse vahel. Tema hinnangul on jäänud mitmed küsimused kõlkuma kahe tasandi vahel. Näiteks tõi ta koolivõrgu, mida peaks, Nestori arvates, juhtima maavalitsus.

Krista Aru arvas samuti, et rollid tuleks täpsemalt ära jaotada. Tema sõnul peaks aga minema ka madalamale tasemel ning väärtustama külavanema rolli, kes saaks kõige paremini
edasi anda kogukonna arvamust.

 

Live Blog ETV 1. "Valimisstuudio"

 

Portaalis valimised.err.ee tegutses "Valimisstuudio" ajal ka ekspertkogu, kes vaatas kandidaatide esinemist tähelepanelikult ning hindas neid viie palli skaalal, valides välja ka suurima üllataja, suurima pettumuse, sõnaosavaima ning asjatundlikuima.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Küsitlus

{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated Eesti televisioonis

Vaata järele 28. jaanuari saadet: ETV "Valimisstuudio": regionaalpoliitika, sotsiaalteemad, haridus (täisnimekirjad)
Vaata järele 4. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": välis- ja julgeolekupoliitika (väikeparteid)
Vaata järele 11. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudo": välis- ja julgeolekupoliitika (täisnimekirjad)
Vaata järele 18. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": sisepoliitika ja majandus (väikeparteid)
Vaata järele 25. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": majandus ja maksud (täisnimekirjad)
28. veebruar kell 20:05 - ETV "Valimisstuudio": väikeparteide esinumbrid
NING kell 21:40 - täisnimekirjade esinumbrid