"Valimisstuudio": Kaitsekulutuste maht peab lähiaastatel suurenema (16)

Video
11.02.2015 16:26
Rubriik: Valimisstuudio

Seekord väitlesid ETV "Valimisstuudios" julgeoleku ja välispoliitika teemadel täisnimekirjadega erakondade esindajad. Stuudios debateerisid Jüri Ratas (Keskerakond), Ants Laaneots (Reformierakond), Marko Mihkelson (Isamaa ja Res Publica Liit), Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Artur Talvik (Vabaerakond) ja Henn Põlluaas (Konservatiivne Rahvaerakond).

Täpsemalt käsitleti Ukraina konflikti, Eesti valmisolekut Venemaalt lähtuva ohu valguses ja piirikaitse küsimust.

Kas Ukraina konflikt lahendatakse sulepea või püssi abil?

Pärast erakondi tutvustavat kõnevooru sai esimesena sõna Marko Mihkelson Isamaa- ja Res Publica Liidust. Ukraina konflikti arengu kohta sõnas Mihkelson, et väitluse ajal käinud läbirääkimised Minskis võiksid lõppeda rahuga, kuid tulemust on raske ennustada. Mihkelsoni hinnangul on Venemaa tänasel päeval sisuliselt alustanud uue Külma sõjaga ning ei tunnista 1980. ja 1990. aastatel sõlmitud lepinguid.

Samas peab Mihkelsoni arvates olukorda pidevalt hindama ning jõule vastama jõuga, kui midagi muud üle jää. Tema sõnul võib näha, et Venemaa on Ukrainas kasutamas praktiliselt kõiki relvaliike ning see fakt teeb väga murelikuks.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Andres Anvelti sõnul on selge, et Ukrainat peab igakülgselt aitama. Relvaabi osas on Anvelti hinnangul Eestil raske Ukrainat abistada, kuna Ukrainal on olemas juba kõik relvad mis meilgi. Samas peab justiitsministri sõnul toetama Ukrainat humanitaarabiga ja poliitilisel tasemel, sest Venemaa suurim lootus on, et Ukraina piltlikult "upuks" ehk kaotaks toetuse Lääne liitlastelt.

Reformierakonna kandidaat Ants Laaneotsa sõnul on diplomaatlised lahendused Ukraina konflikti osas läbi kukkunud. Nimelt oli Eerik-Niiles Kross vahetult enne debatti informeerinud endist Eesti Kaitseväe juhti, et Ukraina riigipea Petro Porošenko on Minskis läbirääkimiste laua tagant lahkunud. Pärast väitluse lõppu selgus, et Ukraina president oli küll lahkunud, kuid vaid pausiks.

Laaneots lisas, et Putin šantažeerib läänt, hirmutades NATO riike tuumarelvaga kui viimased osutavad relvaabi Ukrainale.

Eesti Konservatiivse Erakonna kandidaat Henn Põlluaas nõustus Laaneotsaga, et diplomaatiline lahendus ei ole enam võimalik. Ta tõdes, et Ukraina üksinda ei suuda Venemaa relvajõududele vastupanna ning NATO riikide relvaabi Ukrainale on äärmiselt vajalik. Põlluaasa arvates on aeg näidanud, et jõudes Venemaaga teatud diplomaatilise kompromissini eiratakse seda meie idanaabri poolt ning astutakse veel agressiivne üks samm edasi.

Keskerakonna kandidaat Jüri Ratas on Euroopa Liidu riikide juhtidega nõus, et ainus lahendus Ukraina kriisile on diplomaatiline. Ei Saksamaa, Prantsusmaa ega ka meie naaberriik Soome ei poolda otsest relvaabi andmist. Ratase sõnul peab Eesti aga kindlasti andma Ukrainale humanitaarabi ja võtma vajadusel põgenikke vastu. Kui relvaabi anda, peab see Ratase hinnangul olema Euroopa Liidu ja NATO ühtne otsus ja see ei tähenda kindlasti seda, tänane uudis (Laaneotsa eelpool öeldud Minski läbirääkimiste teemaline uudis - toim.) peaks diplomaatilised suhted peaksid lõpetama. Ratase sõnul on selleks liiga palju tööd tehtud.

Vabaerakonna esindaja Artur Talviku arvates on selge, et Venemaa mängib Euroopa kui NATOga kassi-hiire mängu, testides nii Euroopa võimekust ohule vastu astuda. Talviku isiklikul arvamusel on praegused sanktsioonid liiga "pehmod". Teise sammuna võiks tema arvates tulla relvaabi. Talviku hinnangul on Euroopa ühtsus on kõige nõrgem koht ja Venemaa poolt tuleva surve sihtmärk.

Jüri Ratas lisas Talviku jutule, et majandussanktsioonid Venemaale on olnud üsna tugevad. Tema arvates on põhiline küsimusm kuidas lahendada Ukraina konflikt nii, et see ei eskaleeruks Ukrainast mujale Euroopasse edasi.

Isamaa ja Res Publica liidu kandidaadi Marko Mihkelsoni arvates on pärast Malaisian Air'i lennuki juhtumit Ida-Ukrainas kehtestatud sanktsioonid olnud piisavalt mõjusad, aga pärast võimalike läbirääkimiste läbikukkumist Minskis peab Euroopa Liit sarnaselt USAle kehtestama Venemaale karmimad majandussanktsioonid. Mihkelsoni arvates võiks Venemaa välja lülitada SWIFT pangandussüsteemist. Tema hinnangul mõjuks see Venemaa majandusele väga raskelt.

Samuti ütles Mihkelson, et relvaabi ei tähenda ainult letaalsete relvadega abistamist. Ta tõi näiteks Eesti, mis on abistanud Ukraina armeed ja vabatahtlikke pataljone meditsiinilise erivarustusega. Samuti on Eesti haiglates ravitud vigastatud Ukraina sõdureid. Diplomaatilises plaanis on Mihkelsoni arvates kõige tähtsam, et Euroopa Liidu ja Ameerika seisukohad oleksid ühtsed.

Ants Laaneots ja Henn Põlluaas nõustusid, et sanktsioonid on liiga pehmed ja neid peaks kindlasti karmistama. Põlluaas aga möönis, et Euroopa Liidu liikmete vahel on selles küsimuses raske konsensust saavutada.

Artur Talvik soovitas vaadata ka Euroopa Liidu sisse ja karistada neid poliitikuid, ettevõtjaid ning juriste, kes Euroopas Venemaa huve esindavad. Tema sõnul tuleks neid samuti isikupõhiselt sanktsioneerida.

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt lisas samuti, et Euroopa peaks olema ühtne ning defineerima ära nii nimetatud "rohelise mehikeste" sõjalise staatuse, ehk ütlema, kas nad on terroristid või mitte.

Idast lähtuv oht ja 2 protsenti

Marko Mihkelson (IRL) tuletas meelde, et oleme alati Venemaa hirmu pärast muretsenud. Ta tõi näiteks perioodi, mil Eesti astus NATOsse ning Venemaa ähvardas samuti sõjalise jõuga. Mihkelsoni hinnangul on see olnud osa pikaajalisest lõhestamisstrateegiast. Samas on NATO tema arvates suutnud näidata, et võtab oma tegevust tõsiselt.

Endise Kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa ei ründa Venemaa Eestit, sest riigil Ukraina ja siseriikliku majandusega liiga palju tegemist. Samas rõhutas Laaneots, et peame esmast enesekaitset arendama. Samuti peame tema hinnangul saama igakülgset abi NATO liitlastelt ning alalised väeüksused Eesti territooriumile.

EKRE on lubanud kinni keerata Vene propagandat edastavad meediakanalid. Henn Põlluaasa sõnul tehakse seda peamiselt läbi kaabellevi. Samuti on Põlluaasa sõnul näidanud aeg, et oht Venemaalt on pidevalt suurenenud. Seetõttu on Eestil tema arvates vaja kiiresti kasvatada kaitsekulutusi ning arendada soomusmanöövervõimekust ning asutada seeläbi kaks tankidiviisi, mis asetseksid Kaug- ja Kirde-Eestis.

Artur Talvik Vabaerakonnast soovitas võtta riigil laenu võtta, et kaitsekulutusi kiiremini suurendada. Samuti juhtis Talvik tähelepanu laiapõhjalise riigikaitse puudumisele. Tema sõnul ei tunneta vabatahtlike organisatsioonid, näiteks Merepääste vabatahtlikud, et neid oleks sisejulgeoleku süsteemi täielikult kaasatud. Talviku arvates ei saa riiki kaitsta soovivad inimesed aru, mida nad kriisiolukorras tegema peaksid.

Keskerakondlane Jüri Ratas rõhutas, et "Valimisstuudio" debatt ei tohiks õhutada sõjahirmu. Samas tõdes ta, et on olemas teatud hübriidsõja ilmingud meediasõja ja küber-rünnakute näol. Samuti rõhutas Ratas, et Keskerakond on alati seisnud 2% kaitsekulutuste eest ning kindlasti ei tohiks palgaarmeele üle minna. Ratas tuletas meelde, et NATO lepingus on olemas ka artikkel kolm, mille kohaselt peab iga riik suutma ka iseennast kaitsta ning enesekaitse võimekust on meil veel vaja palju arendada.

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ütles, et hübriidsõja koha pealt tuleb arvestada ka sisejulgeoleku arendamisega. Ta juhtis tähelepanu faktile, et kuigi väliste kaitsekulutuste määr on juba aastaid sama olnud, ei ole samasugust eelarvepoliitikat sisejulgeoleku arendamise puhul rakendatud. Anvelti arvates peaks järgmise kahe aasta jooksul sisejulgeoleku rahastamise teemal selgemad suunad paika panema.

Anvelt tõi ka välja fakti, et Keskerakonna liikmed ei osalenud uue riigikaitseseaduse hääletamisel. Ratas põhjendas Keskerakonna otsust seadusest välja jäetud sätetega, mis vähendaksid ohte Eesti territoriaalse terviklikkuse tagamisel.

Reformierakonna programmist, rõhutas Laaneots, on kutseline armee maas juba 2008. aastast. Ta lisas, et kaitsekulutusi peab tõstma nii palju kui võimalik, et tagada NATO armee vägede kohaolek ning nende lisandumine Eesti territooriumile.

Laaneots lisas, et ei tohiks ära unustada ka Kaitseliitu, mille 24 000 liikmest on võimalik mobiliseerida 15 000 sõdurit ning mille liikmeskonda astus viimase aasta jooksul ligikaudu 1000 uut liiget.

Mihkelson sõnul peab kaitsepoliitika olema ühtne ja ta tõi välja IRLi intsiatiivi sõlmida erakondade ülene riigikaitse lepe, mis hoiaks ära omavahelised poliitilised kemplused strateegiliselt tähtsa teema üle. Tema arvates on see lepe peale valimisi üks esimesi asju, mille uus riigikogu koosseis peaks ära tegema. Samuti ütles Mihkelson, et peaksime kaitsekulutustesse rohkem investeerima, sest siis saaksime kiiremini oma kaitsevõimekust edasi arendada.

Nii Jüri Ratas kuu Henn Põlluaas kinnitasid, et Kaitseliidus olevate vabatahtlike arvu peaks suurendama. Samas on Põlluaasa hinnangul Kaitseliidu juhtimisstruktuuri muutused organisatsiooni tööd ja võimekust viimasel ajal pärssinud. Põlluaas lisas, et tegelikult peaks tõstma praeguse Kaitseliidu eelarve osakaalu seitsmelt protsendilt 10% peale üldisest kaitsekulutuste eelarvest.

Talvik lisas, et vabatahtlike üksuste juhtimine on olnud halvasti organiseeritud ning me ei kasuta oma Kaitseliidus olevate inimeste potentsiaali laiapõhjalises riigikaitses piisavalt ära.

Laaneots rõhutas seepeale riiklike tegevuskavade olemasolu, kus on väga täpselt ära planeeritud erinevate operatiivüksuste liikumised võimaliku kriisi ohu korral.

Sõjaline piirivalve ja julgeolekutöötajate palgad

Esmalt palusid saatejuhid seletada Henn Põlluaasal, milline peaks välja nägema täielikult välja ehitatud piir. Põlluaasa sõnul oleks lahenduseks tara, mis on varustatud elektrooniliste valveseadmetega. Tema arvates peaks piirivalvet võtma kui sõjalist üksust. Praegu politsei koosseisus on aga Põlluaasa hinnangul piirivalve tegevus häiritud ning piirivalvurid peavad tegema ka politsei tööd.

"Jätke PPA rahule," ütles Anvelt selle peale ning tõi välja, et kui piirivalvur läheb appi politseinikule, siis politseinik läheb appi ka piirivalvurile. Ta tõi välja, et Politsei- ja Piirivalveameti käsuliini sellisel kujul lõhkuma hakata pole mõtet. Samuti ütles justiitsminister, et kõik vajalikud hanked tehakse ära ja piirivalve on koos politseiga tunduvalt suurem jõud kui üksi.

Mihkelsoni sõnul aga lapib Eesti piiril ainult auke. Samas ütles ta, et ilma kehtiva piirilepinguta, mille plaanitava kava kohaselt läheb 128 hektarit maad vahetusse, ei saagi korralikku piiri välja ehitada.

Keskerakonna esindaja Jüri Ratase sõnul peab alati juhtuma midagi drastilist, et Eestis hakkaks midagi toimuma. Ratase arvates on küll piirivalvel hea tehnika, kuid sellegi poolest peaks rohkem inimesi ameti ridadesse tagasi tooma. Tema sõnul Keskerakond kindlalt selle poolt, et piirivalve ja politsei oleksid eraldi asutused.

Piirivalve võimekusest rääkides tõi Ants Laaneots välja Piirivalve eriüksuste loomise Narva ja Piusa kordonite juurde. Tema sõnul on need tõsiselt võetavad relvastatud üksused. Samuti on Laanetotsa arvates hea, et politsei ja piirivalve eelarved on üks tervik. Nii on kergem mõlemat sisejulgeoleku komponenti koos arendada ning Laaneots kinnitas, et see eelarve hakkab tulevatel aastatel suurenema.

Artur Talviku sõnul ei hakkaks Vabaerakond struktuurilisi muutusi tegema, aga piirivalve päästevõimekuse võiks viia päästeameti alla.

Andres Anvelt lisas, et piirivalve konstaableid on juurde vaja, sest need on inimesed, kes suudavad reaalselt nii piiriregioonis korda hoida kui ka piiri valvata.

Marko Mihkelson rõhutas aga vastuluure ja politsei kiirreageerimisüksuste tähtsust just hübriidsõja olukorras. Tema sõnul peab meil ka konflikti ennetav võimekus olemas olema.

Seejärel pärisid saatejuhid Jüri Rataselt, kuidas viia politseinike miinimumpalga määr 1500 euro peale. Ratas vastas, et need rahad on riigieelarves praegu olemas. Ta ei poolda tehnilise võimekuse kasvatamist koondamiste arvelt.

Mihkelson kommenteeris Ratase sõnavõttu, kiites politsei- ja piirivalveameti ühendamist. Tema sõnul tõstis see palkasid 20-40% ning politseinikke ei ole tänavatelt vähemaks jäänud, vaid vastupidi - neid on juurde tulnud.

Henn Põlluaas lõpetas "Valmisstuudio" mõttega, et Eesti piir peaks olema täies ulatuses kaitstud ning 1994. aastal vastu võetud seaduse kohaselt on kontrolljoon Eesti ja Venemaa vahel juba ammu paika pandud.

Live Blog ETV 3. "Valimisstuudio"

Toimetas
Tiiu Laks, Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Küsitlus

{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated Eesti televisioonis

Vaata järele 28. jaanuari saadet: ETV "Valimisstuudio": regionaalpoliitika, sotsiaalteemad, haridus (täisnimekirjad)
Vaata järele 4. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": välis- ja julgeolekupoliitika (väikeparteid)
Vaata järele 11. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudo": välis- ja julgeolekupoliitika (täisnimekirjad)
Vaata järele 18. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": sisepoliitika ja majandus (väikeparteid)
Vaata järele 25. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": majandus ja maksud (täisnimekirjad)
28. veebruar kell 20:05 - ETV "Valimisstuudio": väikeparteide esinumbrid
NING kell 21:40 - täisnimekirjade esinumbrid