Viimases "Valimisstuudio" debatis võeti ette peaministrikandidaadid (63)

Video
Allan Rajavee, Riho Nagel
28.02.2015 16:13
Rubriik: Valimisstuudio

Viimases "Valimisstuudio" väitluses kohtusid täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade esinumbrid. Tulises debatis vaieldi nii maksu-, majandus- ja julgeolekupoliitika teemadel ehk küsimustes, mis on tõusnud antud valimiskampaania käigus põhiteemadeks.

Peaministrikandidaadid tõid välja erinevaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele oma erakondade programmidest, kuigi ühtset konsensust paljudes küsimustes ei leitud. Samas võis näha trende, millises suunas hakkab lähiaastatel Eesti poliitika liikuma. Näiteks tööjõumaksude osas leidsid kõik parteijuhid, et neid peab soodsama ettevõtluskeskkonna nimel, langetama.

Ettevõtjate hea kohtlemine toob endaga kaasa majanduskasvu

IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts leidis, et kiire majanduskasvu jaoks peame esmajärjekorras ära lõpetama ettevõtete kiusamise. "Järgmise valitsuse üks tähtsamaid ülesandeid on saavutada täielik usaldussuhe ja vastastikune partnerlus ettevõtlusega," ütles Parts ja lisas, et ta ei alahindaks riigireformi tähtsust.

"Sellest teemast libisetakse üle, tehakse sõnu, aga nii bürokraatia vähendamine ettevõtluse parema keskkonna huvides kui haldusreform, uskuge mind, mõjutab majandust," kinnitas Parts.

Parts tõi välja, et paljudes sektorites tuleb ettevõtetele luua paremad tingimused ja Taavi Rõivase valitsus on teinud vigu. "Nad tegid väga halbu otsuseid. Täna on Ida-Virumaal koondatud 300-400 inimest, samal ajal on põlevkivikeemia sektor üks meie potentsiaalne kasvusektor," ütles Parts ja tõi välja ka investeeringud infrastruktuuri.

Keskerakonna peaministrikandidaat Edgar Savisaar pakkus majanduse elavdamiseks välja, et esmalt tuleb kehtestada astmeline tulumaks ja klassikaline ettevõtte tulumaks ning alles siis tuleb edasi liikuda. "Ettevõtjad saavad oma saba rõngasse siis, kui riik nendest hoolib ja kui tõepoolest riigi ja ettevõtjate suhe on midagi muud, nagu ta viimastel aastatel on olnud," rääkis Savisaar.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna peaministrikandidaat Mart Helme pakkus majanduskasvu elavdamiseks messitoetuste taastamise, pika laenu saamise, bürokraatia vähendamise ja tööjõumaksude vähendamise. "Mis kõige olulisem, enne rääkisime maksude vähendamisest - tööjõu koolitamise pealt erisoodustusmaksu kaotamine," tõi Helme välja enda jaoks tähtsaima punkti.

Vabaerakonna peaministrikandidaat Andres Herkel rõhutas innovatsiooni ja teaduse rakenduslikkuse olulisust ning tõi probleemina välja ülereguleerimise. "Kõik need näited 1000-eurostest arvetest ja ettevõtjate sõiduautode jälitamisest, et need asjad peaksid olema lihtsad, et ettevõtjaid ei tunneks end tagakiusatuna," ütles Herkel.

Reformierakonna peaministrikandidaat Taavi Rõivas oponeeris Juhan Partsile. "Ma väidan, et majanduskasv ei tule nii, nagu Juhan ütleb, et kui riik ehitab hästi palju teid, siis see on hästi jätkusuutlik majanduskasv," ütles Rõivas. "Kestlik majanduskasv saab tulla siis, kui Eestis tehakse investeeringuid, luuakse töökohti, Eesti ettevõtete lisandväärtus tõuseb, siis saavad ka palgad kasvada," tõi Rõivas välja Reformierakonna põhiseisukohad.

"See, kui ettevõtjaid ja investeeringuid piirata täiendavate maksudega, mida kõik vasakpoolsed siin üksteise võidu püüavad teha, see on väga lühinägelik," rõhutas Rõivas, kelle sõnul võib järgneda küll kiire maksutulu, kuid palgad ja ettevõtte kasum ei saa tõusta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peaministrikandidaat Sven Mikser leidis, et kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade loomist pärsib infrastruktuur, maksud ja kõige olulisemana inimvara. "Inimvara väärindamine on tegelikult see, mida riik saab teha, kõige suurem sisend, mille riik kannab ettevõtlusse, on see haridus, see väljaõpe, see koolitus, mille me anname oma tööjõule," ütles Mikser.

Maksude juures tõi Mikser välja, et need kulutused, mida ettevõtja on valmis tegema oma töötajate tervise edendamiseks, võiks jääda erisoodustusmaksuga karistamata.

Julgeolekupoliitika peab olema jätkusuutlik ja tuleviku ohtudega arvestav

Taavi Rõivase sõnul ei saa vaadata kõrvale Venemaa tegevusest Ukrainas. "Olen kuulnud võikaid lugusid kuidas Ukrainas on Eesti Mustamäe või Annelinna sugustesse linnaosadesse on tulistad kobarmoona," rääkis Rõivas lugusid, mida ta kuulis oma Ukraina visiidil. "Me ei saa minna Moskvasse ja suhelda nendega nii nagu midagi ei oleks juhtunud," kinnitas Rõivas.

Julgeolekupoliitilisele mõttevahetusele andis tooni ka Vene opositsionääri Boriss Nemtsovi mõrv.

Edgar Savisaare hinnangul on Nemtsovi mõrv ränk sündmus kogu maailmale. Kui Keskerakonna esimehe käest küsiti "kuidas peaks ohjeldama Putini režiimi?" juhtis Savisaar tähelepanu hoopis Eesti piir olukorrale, mitte diplomaatilistele lahendustele. Ta süüdistas Reformierakonda palgaarmee idee propageerimise ning riigireetur Herman Simmi ametisse nimetamise eest.

Sven Mikser juhtis tähelepanu arengutele Venemaa kaitsejõududes. Tema kinnitusel on Venemaa armee teinud läbi reformid ning viib aktiivselt läbi sõjalisi õppuseid Vene Föderatsiooni lääne kaitseringkonnas. "Eestil on tähtis arendada oma kaitsevõimekust ja teha tugevat diplomaatilist tööd, et säiliks Lääne riikide solidaarsus," tõdes Mikser.

Tema hinnangul võib Nemtsovi mõrv ja majandust piiravad sanktsioonid kaasa tuua siseriikliku ebastabiilsuse Venemaal. See omakorda võib, Mikseri väitel, panna lääne riigid dilemma ette - kas soovime näha demokraatlikku kuid poliitiliselt ebastabiilset Venemaad või stabiilset aga totalitaarset Venemaad?

Juhan Partsi nõustus Sven Mikseri seisukohaga ja kinnitas, et Venemaad peab tundma. "Väga tähtis on, et me ei laseks ennast hirmutada Venemaal, sest just seda nad soovivadki," arvas Parts. Samuti tõi IRLi peaministrikandidaat välja vajaduse saavutada jätkusuutlik ja konkreetne kaitse-, kodakondsus- ja keelepoliitika. Partsi sõnul ei ole neid poliitikaid elluviidud korrektselt. Tema sõnul lõimumispoliitika üks Eesti julgeolekupoliitika tähtsamaid komponente.

Mart Helme sõnul pole meie riik nii suur tegija, et suudaksime tagada ELi või NATO ühtsuse. "Me peame arusaama, mida Venemaa taotleb," arvas Helme. Tema sõnul eluliselt tähtis võimalikult kiire Eesti piiri välja ehitamine ning sõjaväestatud piirivalve loomine, mis oleks suuteline vastu võtma esimese sõjalise löögi. Helme soovitas ka kaaluda miinide vastasest konventsioonist taandumist. "Ainult NATO peale lootma jääda ei tohi," sõnas Helme.

Andres Herkel rõhutas vajadust kasvatada kaitsekulutusi vähemalt 3% SKPst. Herkeli sõnul saab saavutada ühtse kaitsepoliitika ainult parteide ülese koostöö ja kokkuleppega. Ta tõi välja ka vajaduse kiirendada praeguses riigikaitse arengukavas olevaid eesmärke ning suurendada investeeringuid kaitsevõimekuse kasvatamiseks. Herkeli arvates peab ausalt välja ütlema, et PPA loomine oli viga, mis on julgeoleku tagamist Eestis kõvasti pärssinud.

Taavi Rõivas aga ei nõustunud Vabaerakonna esinumbri väitega PPA teema. "Politsei ja Piirvalveamet teeb head tööd ning on paremini relvastatud kui varem," oli Rõivas kindel. Tema arvates saab kaitsevõimekust parandada just liitlastega tehtava koostöö abil. Samuti ründas Rõivas retooriliselt Savisaart ning ütles, et on nõus andma Edgar Savisaarele minuti talle eraldatud sõnavõttu ajast, kuna Keskerakonna esimees pole avalikult hukka mõistnud Venemaa rünnakut Ukraina vastu.

Edgar Savisaar taaskord pareeris vastust andes juhtides tähelepanu Reformierakonna tegemata jätmistele minevikus, kuid lõpuks tunnistas,et Kesk- ja Reformierakonnal on palju ühist Ukraina küsimuse osas. Nimelt mõlemad erakonna toetavad konflikti diplomaatilist lahendamist ning Euroopa liidrite püüdlusi selles osas.

Taavi Rõivast Savisaare vastus aga ei rahuldanud. "Ei kuulnud Savisaare vastusest hukkamõistu," tõdes Rõivas, kelle arvates on imestusväärne, et Eesti peaministriks pürib inimene, kes ei suuda võtta antud küsimuses taunivat seisukohta.

Live Blog ETV "Valimisstuudio" peaministrikandidaatide debatid

 

 

Toimetas
Tiiu Laks

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Küsitlus

{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated Eesti televisioonis

Vaata järele 28. jaanuari saadet: ETV "Valimisstuudio": regionaalpoliitika, sotsiaalteemad, haridus (täisnimekirjad)
Vaata järele 4. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": välis- ja julgeolekupoliitika (väikeparteid)
Vaata järele 11. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudo": välis- ja julgeolekupoliitika (täisnimekirjad)
Vaata järele 18. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": sisepoliitika ja majandus (väikeparteid)
Vaata järele 25. veebruari saadet: ETV "Valimisstuudio": majandus ja maksud (täisnimekirjad)
28. veebruar kell 20:05 - ETV "Valimisstuudio": väikeparteide esinumbrid
NING kell 21:40 - täisnimekirjade esinumbrid