Vikerraadio "Valimisstuudio. Vastasseis": EKRE pakub "maksuporgandit", Vabaerakond soovib luua tugevaid kogukondi (8)

Video
26.02.2015 12:10
Rubriik: Raadiodebatid

Vikerraadio peaministrikandidaatide debatis väitlesid Artur Talvik Vabaerakonnast ja Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Mõlemad kandidaadid nägid suurt rolli Eesti tulevikus kogukondadel aga lahendused kogukondade tugevdamiseks olid erakondadel erinevad. Samas leidsid kaks kandidaati nii mõneski põhimõttelises küsimuses ühisosa. Uudse teemana tõstatus fosforiidi kaevandamise küsimus, kus kahe erakonna kandidaatide maailmavaated erinesid kõige rohkem.

Väitluse juht Arp Müller proovis debati alguses kaardistada kahe erakonna asetumist liberaal-konservatiivsel skaalal.

Vabaerakonna esinumbri Artur Talviku sõnavõtust võis välja lugeda, et Vabaerakond ei soovi ennast poliitliselt määratleda ning pigem tahetakse arendada poliitiliste jõudude vahelist koostööd. Näiteks võib siin kohal tuua Talviku sõnad kooseluseaduse teemal. "Me soovime tuua mõlemad, nii seaduse pooldajad kui ka vastased, ühise laua taha, et luua parem kooseluseaduse sõnastus," ütles Talvik. Tema sõnul on praegune versioon seadusest ühiskonna terviklikkust lõhkunud ning julgeoleku vaatenurgast on see ohtlik.

Mart Helme EKREst tõrjus paralleelide tõmbamist erakonna eelkäia Rahvaliiduga. "Pärast Rahvaliidu lagunemist jooksid paljud üle peamiselt sotside ridadesse ja väiksem osa liitus Keskerakonnaga," ütles Helme. Ta kinnitas, et EKREsse on jäänud tõsine maasool, kes moodustavad partei vundamendi. Samuti on Helme kinnitusel peale tulnud uus generatsioon, kes on suuteline poliitikas tõsiselt kaasa lööma. Helme lisas, et erakonna toetus on tõusnud ja viimaste uuringute valguses võib öelda, et EKREl on hea võimalus ületada ka valimiskünnis.

Rahvastiku probleemid lahendab tugev kogukond ning suurem õiglustunne ühiskonnas

Artur Talviku sõnul saab lahendada rahvastiku probleemid elukeskkonna parandamisega. Tema sõnul on tänane Eesti ühiskondlik sisekliima negatiivne. "Kehva sisekliima parandamiseks oleks hea ravim kogukondlik Eesti," ütles Talvik. Samuti tõi ta välja, et nii kohalikku väike-ettevõtlust peaks senisest suuremal määral toetama, et kasvaks ühiskondlik ettevõtlikkus.

Talviku sõnul on raha tegelikult teise või kolmanda järguline abivahend. Tema sõnul peab looma keskkonna, kus tavalisel keskklassi perel oleks mugav elada ning kõik vajalikud teenused oleksid neile oma piirkonnas kättesaadavad.

Näiteks tõi Talvik maakoolide probleemi. "Kui kogukond soovib, et neil oleks kool, peaks inimesed tagama ka kohaliku kooli majandusliku toimetuleku ja leidma viis kuidas uusi lapsi kooli tuleks," ütles Talvik. Ta lisas, et riigikogu kabinettides ei saa teha otsuseid, mida tegelikult peaksid langetama kohalikud inimesed.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumber Mart Helme oli suuresti nõus oponendi vaadetega kogukonna suhtes. Näiteks tõi ta Lasva kooli, kus kohalikud hakkasid vastu riiklikule teerulli poliitikale ning hoiavad kogukondlikult kohalikku kooli lahti. "Vallas saadi aru, et kui läheb kool, lähevad ka inimesed minema," ütles Helme.

Mart Helme arvates kannatab Eesti veel siirdeühiskonna sümptomite all, kus kodanikel puudub majanduslik kindlus ning migratsioon on kõrge. "Ühiskonna suurim probleem on õiglustunde defitsiit ja seda aitaks parandada suurem kaasatus," tõdes Helme. Tema sõnul peab riik mõistma, et inimesed lähevad sinna, kus pakutakse töökohti. "Kui 90-datel suundusid inimesed maakohtades Tallinnasse, siis täna on Tallinnas saamas Helsingi eeslinn ja hüppelaud Lõuna-Soome," ütles Helme.

EKRE plaanib suuri maksumuudatusi, mis Rahandusministeeriumi hinnangul tooksid endaga kaasa suured augud riigieelarvesse. Helme sõnul jagab ministeerium aga vale informatsiooni, sest EKRE suuri lubadusi tuleb vaadata tervikuna teiste plaanidega nagu näiteks riiklik kommertspank, mis hakkab riigieelarvesse lisaressursse tooma. "Paljud meie ideed on justkui teleskoopvardad, kui võtad ühe lubaduse järgneb sellele teine, esimest lubadust, toetav plaan," ütles Helme.

Üks EKRE maksumuudatust puudutab tulumaksusoodustusi abielus peredele. Helme sõnul peaks riik abielu institutsiooni rohkem väärtustama. Samas Artur Talvik uskus, et kedagi ei saa sundida abielluma. Talvik viis antud probleemi laiemale tasemele. "Eestis lähtuvad paljud seadused usaldamatusest - kui on 2% pätte, siis luuakse seadus, mis karistab ka ülejäänud 98% elanikkonnast," arvas Talvik. Tema sõnul ei tohi luua sundivaid seadusi. Helme oponeeris Talvikule ja sõnas, et EKRE maksusoodustused ei sunni kedagi abielluma vaid pakub porgandit peredele, kes abiellumist kaaluvad.

Mart Helme: fosforiit tooks Eestile jõukust juurde

Üllatuslikult tõusis ka fosforiid kaevandamise küsimus. EKRE esinumbri Mart Helme sõnul peaksime rohkem tähelepanu pöörama oma maavaradele. "Olukorras, kus põllumajandusmaa väheneb aga rahvastik suureneb, hakkab väetiste osatähtsus põllumajanduses suurenema," väitis Helme.

Mart Helme arvates oleks rumal kui Eesti jätaks fosforiidi kui strateegilise maavara kasutamata, sest eiraksime suurt tuluallikat, mille abil saaks Eesti arendad oma majandust ning inimeste jõukust. Helme hinnangul on tänapäevased kaevandamistehnoloogiad piisavalt ohtud, et fosforiidi kaevandamisega ei kaasneks keskkonnale kahjulikku mõju.

Artur Talviku sõnul on võiks küll fosforiidi kaevandamise võimalust uurida aga seda ei tohi teha prioriteetseks kasumiallikaks, sest kaevandamise käigus võib keskkond kahjustada saada. "Kui otsustame fosforiiti kaevandad, siis peab see olema laiapõhjaline ühiskondlik otsus, mitte ühe partei poolt teostatav projekt," vaidles Talvik Helmele vastu.

Lõimumine algab keeleõppest ja suhtluse parandamisest vene kogukonnaga

Vene kogukonna osas olid väitlejad erimeelt. Kui Mart Helme vaatas Vene kogukonda tervikuna, siis Artur Talvik soovitas näha erinevate huvide ja väärtushinnagutega gruppe muukeelse kogukonna sees. Talviku arvates aitaks palju kui haldusreformi käigus võetaks eraldataks pealinna regioon ülejäänud Eestist, sest siis saaks vene keelsed koolid viia riigi kontrolli alla, mis omakorda vähendaks välja kujunenud poliitilist kemplust kohalike omavalitsuste ja riigi vahel.

"Kõik probleemid saavad alguse õpetajast," tõdes Talvik ja lisas, et vene koolide õpetajate eesti keele taset tuleks tõsta. Samuti tõdes Vabaerakonna esinumber, et ka eesti keelsetes koolides on õpetajatest puudus. "Probleemi lahendamiseks peab arvestama regionaalpoliitlise mõõtmega," arvas Talvik

Talviku sõnul peaks Eesti olema tugev demokraatia, kus igal inimesel on arvamusvabadus. Tema arvates õpetatakse noortele liiga vähe alternatiivseid teadmisi. Seetõttu on Talviku hinnangul piiratud ka vaade Vene kogukonnale, mida nähakse täna ühe suure kogumina. Tema sõnul tähtis, et näeksime erinevaid gruppe kogukonna sees ja arendaksime suhtlust eesti ja vene keelse ühiskonna gruppide vahel.

EKRE esinumber Mart Helme aga ütles, et lõimumisprotsess toimuks kiiremini peaks pakkuma vene kogukonnale motivaatoreid, et nad taotleksid suuremal määral Eesti kodakondsust. Ühe võimalusena näeb Helme valimisõiguse piiramist kohalike omavalitsuse valimistel inimestele, kes ei oma Eesti kodakondsust. Tema sõnul ei tooks see endaga kaasa suurt konflikti Venemaaga. "Me võiksime selle Vene tondiga hirmutamise ära lõpetada," tõdes Helme.

Väitluse käigus tõstatus ka EKRE plaan saata riigist välja riigivaenulikku retoorikat levitavad muukeelsed elanikud. Mart Helme kinnitas, et antud lubadus puudutab ainult otseseid isikuid, kes on aidanud korraldada riigivastaseid üritusi või aktsioone. "Mingit massilist venelaste välja saatmist see ei tähenda," oli Helme kindel.

 

Toimetas
Tiiu Laks, Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated ERR-i raadiokanalites

Vaata järele 26. jaanuari saadet: Vikerraadio 1. valimisdebatt
Vaata järele 2. veebruari saadet: Vikerraadio 2. valimisdebatt
Vaata järele 3. veebruari saadet: Raadio4 1. valimisdebatt
Vaata järele 5. veebruari saadet: Raadio4 2. valimisdebatt
Vaata järele 9. veebruari saadet: Vikerraadio 3. valimisdebatt
Vaata järele 10. veebruari saadet: Raadio4 3. valimisdebatt
Vaata järele 12. veebruari saadet: Raadio4 4. valimisdebatt
Vaata järele 18. veebruari saadet: Vikerraadio 4. valimisdebatt
Vaata järele 17. veebruari saadet: Raadio4 5. valimisdebatt
Vaata järele 19. veebruari saadet: Raadio4 6. valimisdebatt
Vaata järele 25. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Sven Mikser ja Juhan Parts
Vaata järele 26. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Mart Helme ja Artur Talvik
Vaata järele 27. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: väikeparteide esinumbrid
28. veebruar kell 14.05 - Vikerraadio valimisduell: Taavi Rõivas ja Edgar Savisaar