Vikerraadio "Valimisstuudio": peamine julgeolekuoht Eestile lähtub Venemaalt (8)

Video
16.02.2015 10:03
Rubriik: Raadiodebatid

Vikerraadio neljandas valimisdebatis oli peamine küsimus Eesti riigi julgeolek, mille üle vaidlesid nelja erakonna esindajad, kelle emakeeleks on vene keel. Väitluses osalesid Ants Laaneots (Reformierakonnast), Victor Polyakoff (Ühendatud Eestimaa Vasakpartei),

"Valimisstuudio" väitluse teematilises avaringis, palusid debatijuhid Arp Müller ja Rain Kooli, sõnastada kandidaatidel peamised julgeolekuohud Eestile.

Viktor Polyakoff Ühendatud Eestimaa Vasakparteist ütles, et kõige suurem risk on imperialistlik
maailmavaade ning praegusel hetkel on see maailmavaade domineerimas. Polyakoffi arvates on
välispoliitika, imperialistlikust maailmavaatest tulenevaid, riske suurendanud. Ta nõustus, et
Venemaal lähtuv oht Eesti suveräänsusele on olemas.

Vabaerakonna kandidaadi Sergei Metlevi arvates peab arendama nii nimetatud "kõva"
julgeolekupoliitika kõrval ka "pehmet" poliitikat, mis peaasjalikult kätkeb endas lõimumist läbi
haridussüsteemi. Metlevi arvates võivad tekkida Eestis sotsiaalsed pinged kahe rahvusrühma vahel,
kui me ei taga Vene koolide konkurentsivõimet Eesti haridussüsteemis.

Sotsiaaldemokraadi Andrei Hvostovi rõhutas hübriidsõja ohtu. Tema sõnul on põhiküsimus - kuidas
rakendub NATO lepingu artikkel 5 hübriidsõja olukorras? Hvostovi sõnul sellele küsimusele täna
vastust ei ole.

Erukindral ja Reformierakonna kandidaat Ants Laaneots tõi välja venemaa uue sõjalise doktriini,
mille eesmärk on taastada kontroll Venemaa endise terriotooriumi üle ning saada globaalseks
poliitiliseks administraatoriks.

Eestimaa venelaste lojaalsus kriisiolukorras

Sergei Metlevi arvates peaksid venelased eraldama Putini poliitika Vene kultuurist ja keelest. Tema
arvates, kui suudetakse teha vahet poliitikal ja kultuuril siis neutraliseeritakse sellega ka
sõjaoht. Metlev kinnitas, et uuringud Eesti vene keelse elanikkonna seas näitavad 75% lojaalsust
Eesti Vabariigile ning selle relvajõududele ehk 3/4 vene keelsest elanikkonnas on nõus Eesti riiki
kaitsma.

Metlev lisas, et venelaste jaoks ei pea tegema kujundama eraldi poliitikat. Tema hinnangul peaksid
Eestis loodavad poliitikad ja seadused kaitsma kõiki Eesti elanikke. Metlev lisas, et erakonnad, kes
proovivad luua vähemusrahvustele eraldi poliitikaid, on oma tegevusega õhukesel jääl.

Ka Ants Laaneotsa hinnangul ei ole organiseeritud kujul Eestis nii nimetatud "viiendat kolonni"
olemas. Laaneotsa sõnul on kõige suurem riskirühm ühiskonna grupp, kes elab pidevalt Vene meedia
infoväljas. Tema arvates on tekkinud oht, kus suur osa eelpool mainitud riskirühmas lihtsalt
zombistatakse Vene meedia poolt ära.

Laaneots kinnitas, et Reformierakond toetab psühholoogilise julgeoleku meetmena vene keelse
telekanali loomist ning kanal alustab tööd hiljemalt 2016. aasta alguses.

Viktor Polyakoff diskrimineeritakse Eestis hallipassiga kodanikke. Tema arvates tuleks anda
kõikidele kodakondsust mitte-omavatele inimestele kodakondsus automaatselt. Polyakoffi väitel
vähendaks see sisejulgeoleku riske ja skisofreenilist olukorda ühiskonnas.

Metlev oponeeris Polyakoffi sõnavõtule ning ütles, et muu keelne elanikkond peaks tegema väikese
pingutuse ja sooritama B1 keeleeksami. Sergei Metlevi sõnul on lootuse andmine, et midagi tuleb
iseenesest, vale.

Andrei Hvostovi hinnangul aga ei saa kõiki integratsiooni probleeme lahendada ühe sõrme nipsuga.
Lojaalsuse küsimuses, arvas Hvostov, et Eesti armee on ideaalne missiooniarmee, mis ei ole loodud
tegutsema Eesti Vabariigi territooriumil. Tema sõnul on kõige tähtsam ennetada olukorda, kus Eesti
armee peaks seda tegema.

Kodakondsus ja haridus

Refomierakonna kandidaadi Ants Laaneotsa arvates on Kaitsevägi ja ajateenistus olnud kõige parem
lõimumiskeskkond. Tema hinnangul mõistavad eri rahvusest mehed armees kõige paremini üksteist ning
muu keelsete rahvusgruppide esindajad õpivad ajateenistuse käigus ka eesti keele selgeks.

Koolihariduse osas tõi Laaneots välja arutelu presidendi juures ja ütles, et nõustub haridusminister
Ossinovskiga, kes tahab rakendada eesti keelset õpet juba lasteaias. Tema arvates on gümnaasiumi
tasemelt Eesti keele sisse toomine on tekitanud probleemi, kus kooli lõpetanud õpilane tegelikkuses
keelt ikkagi ei valda.

Andrei Hvostov (SDE) hinnangul peaks muu keelse elanikkonna suunal tegema rohkem nii öelda "hea
tuju" seadusi. Tema sõnul luuakse selliste seadustega, mis näiteks lihtsustavad kodakondsuse
saamist, postiivne meeleolu ning tunne, et jää liigub.

Koolihariduse osas arvas Hvostov, et kõigile meile meeldib õppida oma ema keeles. Tema hinnangul
peab eraldi vaatama erinevaid arenguastmeid - kui noorem inimene, kes on lasteaias, algkoolis või
põhikoolis, õpib keelt läbi konteksti, siis gümnaasiumi õpilane ja täiskasvanud inimene vajab keele
omandamiseks eraldi keeletunde.

Vabaerakonna kandidaat Sergei Metlev sõnas, et koolide riigistamine ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi haldusalasse viimine vähendaks konflikti vene keelsete koolide ümber. Metlevi
hinnangul on Keskerakond survestanud vene keelsete üldharidusasutuste juhte, et viimased probleemi
rõhutaksid.

Viktor Polyakoffi arvamusel aga peab venekeelne elanikkond, kes Eesti Vabariigile makse maksab,
saama riigilt soovitud teenust - vene keelset haridust ning olenemata, mis haridustasemel. Samas
rõhutas Polyakoff, et eesti keele õppega peab alustama nii varakult kui võimalik, kasvõi lasteaiast
või sõimerühmast.

Ants Laaneots oli Polyakoffi väitega nõus ning tõi näite Tartust, kus juba toimivad sega lasteaiad,
kus toimub pidev keelekümblus. Laaneotsa hinnangul annab see tulevikus konkurentsi eelise nii Vene
kui ka Eesti noortele, sest Venemaa on suur naaber ning iga edukas Eesti noor võiks oma naaberriigi
keelt osata.

Kas piirivalve suudab eksisteerida koos politseiga?

Piirvalve alast teemaringi alustas Sergei Metlev, kelle arvates on piirivalve motivatsioon langenud
pärast ühendamist Politseiametiga. Tema väitel on rahaline fookus liikunud politsei peale ning
piirivalve tegevus on seetõttu pärsitud. Metlev tõi välja ka Vabaerakonna kandidaadi ja Viitse-
admiral Tarmo Kõutsi hinnagu, mille kohaselt on eraldiseisva Piirivalveameti puudumine üks otsene
oht Eesti julgeolekule.

Kui palju Politsei- ja Piirivalveameti lahutamine maksma võib minna Metlev ei osanud öelda, sest
tema sõnul on vaja teha väga palju restruktureerimisi PPA sees ning täpset summat on, Metlevi
väitel, raske ennustada.

Erukindral Ants Laaneots ütles, et on kahe ameti pooldaja aga praeguses majanduslikkus olukorras ei
ole võimalik Politsei- ja Piirivalveametit lahutada. Laaneotsa sõnul hoiab üks amet raha kokku ning
finantsressursse tuleks suunata spetsialistide koolitamisse, mida vajavad mõlemad ametkonnad.
Laaneotsa sõnul on praegu piirivalves prioriteet ida-piiri välja ehitamine.

Vasakpartei esindaja Viktor Polyakoffi arvates on vaja Politsei- ja Piirivalveamet lahutada. Tema
sõnul on praegused patrullid skisofreenilised ning ei täida ühe ega teise ametkonna ülesandeid
piisavalt. Samuti tõi Polyakoff välja, et PPA loomise ajal koondati väga palju inimesi uuest nö.
"superametis" ning eelkõige olid need vene-pärast perekonnanime kandvad töötajad. Polyakoffi
hinnangul meil raha puudust, kahe eraldi ameti pidamiseks, ei ole. Lihtsalt ei osata rahaga ümber
käia.

Andrei Hvostovi arvates on PPAs kui ka Kaitseväes kõige suurem puudus just inimestest. Tema sõnul
jääb Eesti riik järjest vanemaks ning õhukesemaks ja lõpuks ei suuda julgeolekuasutused enam oma
ülesandeid täita.

Kuhu suunata raha - kas sise- või välisjulgeolekusse?

Vabaerakonna selge otsus on tõsta kaitsekulutsed 3% peale SKTst. Erakonna esindaja Sergei Metlevi
väitel läheks 1% juurde lisamine kaitsekulutuste määrale maksma 570 miljonit eurot. Metlev kinnitas,
et kaitsekulutuste kasv on hädavajalik ja tulevastel aastatel on tõusu oodata.

Sergei Metlevi sõnul on tähtis, et erakonnad sõlmiksid parteide ülese kaitselepingu, mille
eesmärgiks on kaitsekulutuste tõstmise 3% peale SKTst. Metlev rõhutas, et praegusel hetkel on
prioriteet välisjulgeolek ja Kaitsevägi.

Andrei Hvostov rõhutas taas, et Kaitseväel napib inimesi. Tema sõnul võime osta Kaitseväele nii
palju relvasid kui tahame aga kui ei ole inimesi on need relvad kasutud. Hvostovi arvates peaks
siiski olema hübriidsõja ennetamine, sest teist Pronksööd Eesti enam üle ei ela.

Ants Laaneots aga väitis vastupidist ning ütles, et Eesti armees on piisavalt inimressurssi, kuid
meeste relvastamiseks on vaja kasvatada kaitsekulutusi. Laaneots tõi välja, et kaitsekulutustesse on
suunatud juba üle 2% SKTst. Samuti peab Laaneotsa arvates tegema investeeringuid taristusse, mille
abil saaks Eestis lainedada NATO baase.

Viktor Polyakoffi väitel on Vasakpartei täielikult NATO baaside vastu. Tema arvates on NATO baasid,
mis Polyakoffi hinnangul hakkavad asuma Tallinnas ja Tapal, sõjaolukorras on vaenulike vägede
esimene sihtmärk.

Polyakoffi sõnul on vaja eelkõige välja ehitada piir ja mitte rääkida tankide ostmisest. Ta toetus
oma kogemusele aastast 1994, kui Polyakoffi väitel NATO ründas Serbiat ning NATO peakorteris näidati
talle kaadreid Serbia tanki õhkulaskmisest. Polyakoffi sõnul on tank vaid kirst ratastel.

Live Blog Vikerraadio 4. valimisdebatt

Debatti sai otsepildis näha portaalis valimised.err.ee ja Vikerraadio kodulehel. Valimisportaalis oli debati ajal ka otseblogi, kuhu olid oodatud ka kuulajate-vaatajate kommentaarid ja küsimused.

Samal ajal tegutses valimisportaalis ka ekspertkogu, kes hindas debatis osalejate asjakohasust ja esinemisoskust ning valib peagi nende hulgast välja võitja.

Toimetas
Tiiu Laks, Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated ERR-i raadiokanalites

Vaata järele 26. jaanuari saadet: Vikerraadio 1. valimisdebatt
Vaata järele 2. veebruari saadet: Vikerraadio 2. valimisdebatt
Vaata järele 3. veebruari saadet: Raadio4 1. valimisdebatt
Vaata järele 5. veebruari saadet: Raadio4 2. valimisdebatt
Vaata järele 9. veebruari saadet: Vikerraadio 3. valimisdebatt
Vaata järele 10. veebruari saadet: Raadio4 3. valimisdebatt
Vaata järele 12. veebruari saadet: Raadio4 4. valimisdebatt
Vaata järele 18. veebruari saadet: Vikerraadio 4. valimisdebatt
Vaata järele 17. veebruari saadet: Raadio4 5. valimisdebatt
Vaata järele 19. veebruari saadet: Raadio4 6. valimisdebatt
Vaata järele 25. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Sven Mikser ja Juhan Parts
Vaata järele 26. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Mart Helme ja Artur Talvik
Vaata järele 27. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: väikeparteide esinumbrid
28. veebruar kell 14.05 - Vikerraadio valimisduell: Taavi Rõivas ja Edgar Savisaar