VIDEO: Vikerraadio valimisstuudios vaieldi maaelu edendamise üle (3)

Video
9.02.2015 9:54
Rubriik: Raadiodebatid

Vikeraadio kolmandas "Valimisstuudios" arutati peaasjalikult maaelu puudutavate teemade üle ning kõik kandidaadid nõustusid, et paremate elektri- ja interneti ühenduste loomine maale aitaks kaasa ettevõtlusele maakohtades. Stuudios väitlesid Annely Akkermann (IRL), Aivar Mesikäpp (EKRE), Pavo Raudsepp (RÜE) ja Meelis Mälberg (Reform).

Vikerraadio valimisdebatis prooviti leida vastust küsimusele kuidas tagada Eestis terviklik areng nii linnas kui maakohtades. Kõikide erakondade esindajad leidsid, et selleks vaja läbi viia haldusreform kuid kandidaatide arvamused lahknesid, kui hakati rääkima kuidas seda teha. Reformierakonna ja EKRE kandidaadid Meelis Mälberg ja Aivar Mesikäpp leidsid, et tuleb usaldada kohalike omavalitsuse inimesi. Samas IRLi ja RÜE kandidaadid Annely Akkermann ja Pavo Raudsepp uskusid, et haldusreform tuleb läbi viia riigi juhendamise all.

Taristu

Esimese väitlusvooru, mis oli teede ja ühenduste teemaline, avas Isamaa ja Res Publica liidu kandidaat Pärnumaal Annely Akkermann. Akkermann ütles, et teed ja transpordi ühendused laiemalt lükkavad maakohtades elu käima. "Elav majandus on seal, kus on head ühendused," tõdes Annely Akkermann, tuues näiteks vajaduse kogu trassi pikkuses väljaehitada nelja-realine Tallinn-Tartu ning Tallinn-Pärnu maantee, mis ulatuks kuni Läti piirini.

Samuti tõi IRLi kandidaat näiteks Kihnu saare, kuhu hakkab hakkab järgmine aasta sõitma jääd lõhkuv parvlaev. Akkermann kinnitas, et tänu sellele tõuseb majandus väike saarel uuele tasemele.

Reformierakonna esindaja ja kandidaat Põlva, Võru ja Valgamaal Meelis Mälberg arvas, et interneti ühendus on muutunud maakohtades sama loomulikuks kui elektriühendus. Mälbergi sõnul asub Eesti ettevõtlus uuringutes kõrgel kohal ettevõtlus keskkonna näitajate poolest aga seda positsiooni ohustab meie kiire interneti ühenduse kättesaadavuse puudumine teatud piirkondades. Tema sõnul on vajalik, et riik tuleks maakohas asuvale ettevõtjale vastu ning aitaks tal ehitada välja just viimase kilomeetri jagu ühenduskaablis.

EKRE kandidaat Lõuna-Eestis Aivar Mesikäpp nõustus eelkõnelejaga ning lisas, et ka elektriga on suured probleemid. Mesikäpa sõnul peab ka maakohtades asendama õhuliinid maa-aluse kaabliga, sest praegu peab Eesti Energia rikkemeeskonda Lõuna-Eestis ootama kolm päeva. Sellistes tingimustes on Mesikäpa sõnul väga raske pakkuda kliendile kvaliteetset teenust.

Aivar Mesikäpa hinnangul on sama lugu ka interneti ühendusega, sest praegu on optiline kaabel, mis pakub kõige kiiremat interneti ühendust, veetud ainult vallakeskustesse. Kui ettevõtja tahab seda vedada enda taluni või ettevõtte hooneni peab ta maksma teenuse pakkujale ligi 5000 eurot. Mesikäpa arvates peaks riik tulema siinkohal ettevõtjale vastu ning pakkuma talle kas toetust, pika-ajalist laenu võimalust või garantiid.

Rahva Ühtsuse Erakonna kandidaadi Järva- ja Viljandimaal, Pavo Raudsepa sõnul on elekter nö. "riigiteema" ja alguses tuleb selle probleemi lahendamiseks saada valitsusse. Tema arvates peaksime vaatama hoopis Eesti teedevõrgustikku, kus on ehitatud liiga palju sildasid ning tõenäoliselt on ehitus tegevuse käigus läinud palju raha ka kohalike omavalitsuse ametnike taskusse.

Raudsepp kinnitas, et riik ei peaks ehitama nii palju sildasid ja mitmetasandilisi liiklussõlmi, vaid selle sama raha eest ehitama välja pikemad lõigud nelja-realist kiirteed.

Alampalga erakorraline tõstmine viiks väike-ettevõtted maakohtadest minema

Ettevõtlus teemaline voor avati alampalga tõstmise teemal. Meelis Mälberg Reformierakonnast, ütles, et on rääkinud väike-ettevõtjatega, kes on tema käest küsinud kas plaan alampalka 800 või 1000 euro peale tõsta on reaalne ning tõdenud, et kui seda tehakse siis peavad nad nö."putka" kinni panema.

Mälberg kinnitas, et alampalga tõus peab käima käsi käes majandusarenguga ning see peab toimuma järjepidevuse alusel, mitte hüppeliselt.

Annely Akkermann IRList kinnitas samuti, et kui Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna plaan läbi läheb siis Kihnu saare ettevõtjad peavad oma ärid lihtsalt kinni panema. Akkermann kinnitas, et alampalga määr peab olema tööandja ja töötaja vaheline leping, mille kinnitab riik ning mille alusel riik kujundab oma maksumäärad. Tema sõnul saavad mediaanpalka (800 eurot kuus- toim.) pooled Eesti inimesed ning needki elavad enamalt jaolt Harjumaal või Tallinnas.

Rahva Ühtsuse Erakonna esindaja Pavo Raudsepa arvates on alampalga tõstmine nii öelda "riigikogu pokker", kus parlamendi parteid proovivad panuseid valimiste eel tõsta. Raudsepa hinnangul suuri numbreid pakkuvad erakonnad lihtsalt bluffivad. Tema arvates tahavad kõik ettevõtjad oma töötajatele maksta head palka aga käsukorras ei saa alampalka tõsta.

Aivar Mesikäpa arvates on suuremate palkade toomine maale keeruline. Mesikäpa sõnul on vaia leida alternatiivsed lahendused olgu selleks siis tööjõumaksude vähendamine või piirkondlikud maksuerisused. Aivar Mesikäpa hinnangul olekski üks lahendus luua piirkondlikud erisoodustused maksudele, mis kehtiksid väiksema palgaga töötajatele.

Meelis Mälbergi sõnul ei oleks piirkondlikud maksuerisused hea lahendus, sest siis hakkaksid paberi peal ettevõtete peakontorite asukohad muutuma. Mälbergi hinnagul oleks ettevõte küll registreeritud piirkonda, kus asub ettevõtte peakontor aga töö toimuks ikkagi kuskil suuremas tõmbekeskuses, kus maksuerisused puuduvad.

Mälbergi kinnitusel on tähtis, et maksusüsteem oleks võimalikult lihtne. Tema arvates võiksid maksud olla võimalikult väiksed aga kõik maksud peavad saama kokku kogutud.

Küsimusele, mis tööjõu tüübist on kõige rohkem puudust, siis EKRE esindaja Aivar Mesikäpp vastas, et peamiselt just liht-tööjõust. Näiteks tõi ta kokkad ja kondiitrid. Mesikäpa sõnul lähevad need töötajad linnadesse, kus need ametikohad on paremini tasustatud. Tema sõnul on EKRE arvamusel, et need noored inimesed tuleb tuua maakohta just riigitoel ning EKRE pakub selleks välja kodulaenu kinnimaksmise ning 5% tulumaksu soodustuste tekitamise noortele peredele.

Rahva Ühtsuse Erakonna esindaja Pavo Raudsepa sõnul peab igaüks ise omale töökoha looma ning alustam a kas ise või sõpradega koos ettevõtte. Tema kinnitusel keegi sinu eest maale tööd tegema ei tule.

Annely Akkermanni (IRL) kinnitusel peab läbiviima maksureformi, mis jätab raha rohkem kätte ning seega saavad madalapalgalised töötajad maakohtades ka paremini endaga hakkama. Tema sõnul on vaja ka võta bürokraatlikku survet maha mikro-ettevõtjatelt, kes täna ei suuda ära täita liiga kõrgeid nõuded. Tema sõnul peab mikro-ettevõtlus, kui maaelu kõige alumine tasand lihtsamini reguleeritud olema.

Kuidas muuta kohalik omavalitsus tugevamaks?

Viimase haldusreformi teemalise vooru avas Pavo Raudsepp (RÜE), kes ütles, et kohaliku omavalitsuse ametnikud hoiavad lihtsalt oma ametikohast kinni. Raudsepa hinnangul on inimesed loomult laisad ja kui neil on võimalus käia nii öelda "puhtal" tööl vallakeskuses, siis ta ka teeb seda. Tema arvates vallad ise ühinema ei hakka, kui riik ei käseks. Samas arvas Raudsepp, et praegu hästi toimivad valdasid liitma ja reformima ei peaks.

Isamaa ja Res Publica liidu kandidaat Annely Akkermanni arvates peaks kahekordistama valdade liitumistoetusi. Annely Akkermann rõhutas, et regionaalminister Siim Kiisleri ajal läbiviidud uuringutest selgus, et 2/3 vastajatest pidas haldusreformi kõige tähtsamaks reformiks. Akkermanni arvates vajavad maainimesed kvaliteetiseid teenuseid, mitte bürokraatiat.

Meelis Mälbergi (Reform) tõi näiteks, et Räpina linna ja valla ühinemine oli ainuõige samm, sest kaks omavalitsust olid niigi hästi põimunud. Mälbergi arvates, võib tunduda, et valdade ühinemine on valus protsess aga pikemas perspektiivis tasub see ennast kindlasti ära.

Mälberg lisas, et peaksime ka ülevaatama kohalike omavalitsuse teenuste nimistud. Tema arvates ei pea kõik omavalitsused täitma samasid ülesandeid. Näiteks tõi ta Piirissaare valla, kus ei ela lapsi aga siiski peab omavalitsus tagama kõigile lasteaiakohad.

EKRE esindaja Aivar Mesikäpp ütles, et tegelikult tuleks reorganiseerida maavalitsused. Tema arvates peaks osad maavalitsuse ülesanded üle minema kohalikule omavalitsusele. Mesikäpa hinnagul kasvaks seeläbi omavalitsuste tulubaas ning maksude kogumine oleks efektiivsem.

Live Blog Vikerraadio 3. debatt

Kas elu väljaspool suuremaid linnu on luksus? Mis aitaks ettevõtlust maal elus hoida ja elavdada? Kas ja kuidas omavalitsuste vähendamine muudaks olukorda?

Valimisstuudio on eetris esmaspäeviti kell 14.05. Saadet saab otsepildis vaadata ja kommenteerida ka veebist aadressilt valmised.err.ee.

Valimisportaalis tegutseb debati ajal ka ajakirjanikest, väitlejatest ja politoloogidest koosnev ekspertkogu, kes hindab osalejate asjakohasust ja esinemisoskust ning valib selle põhjal debati võitja.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated ERR-i raadiokanalites

Vaata järele 26. jaanuari saadet: Vikerraadio 1. valimisdebatt
Vaata järele 2. veebruari saadet: Vikerraadio 2. valimisdebatt
Vaata järele 3. veebruari saadet: Raadio4 1. valimisdebatt
Vaata järele 5. veebruari saadet: Raadio4 2. valimisdebatt
Vaata järele 9. veebruari saadet: Vikerraadio 3. valimisdebatt
Vaata järele 10. veebruari saadet: Raadio4 3. valimisdebatt
Vaata järele 12. veebruari saadet: Raadio4 4. valimisdebatt
Vaata järele 18. veebruari saadet: Vikerraadio 4. valimisdebatt
Vaata järele 17. veebruari saadet: Raadio4 5. valimisdebatt
Vaata järele 19. veebruari saadet: Raadio4 6. valimisdebatt
Vaata järele 25. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Sven Mikser ja Juhan Parts
Vaata järele 26. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Mart Helme ja Artur Talvik
Vaata järele 27. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: väikeparteide esinumbrid
28. veebruar kell 14.05 - Vikerraadio valimisduell: Taavi Rõivas ja Edgar Savisaar