Vikerraadio "Valimisstuudio. Vastasseis": väikeparteid sooviksid näha demokraatlikumat valimissüsteemi (2)

Video
27.02.2015 11:19
Rubriik: Raadiodebatid

Vikerraadio valimisdebatis osalesid osaliste nimekirjadega valimistel osalevad erakonnad. Stuudios väitlesid Vello Leito (Eesti Iseseisvuspartei), Raimo Kägu (Rahva Ühtsuse Erakond), Aleksander Laane (Eestimaa Rohelised) ja Valev Kald (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei).

Olenemata TNS Emori ja Turu-Uuringute ASi poolt läbiviidud uuringutest, mis ei ennusta väikeparteidele kohta riigikogus, on erakondade esinumbrid optimislikud eelseisvate valimiste suhtes. "Tibusid loetakse alles sügisel," ütles Raimo Kägu, kelle arvamusel on RÜE sõnum rahvani jõudnud.

Ka Aleksander Laane kinnitas, et kõik varasemad häälemagnetid on erakonnas veel olemas. "Võib-olla oleme oma programmiga ees aga meie jälgime pikema ajalist perspektiivi," sõnas Laane. Tema arvates on praegused erakonnad tekkinud olukorraga rahul ning parlamendi parteid ei soovigi näha uute ideede tulekut Eesti poliitmaastikule

Valimissüsteem õiglasemaks

Poliitilise maailmavaate spektri eri otsetes asuvad Eesti Iseseisvuspartei ja Vasakpartei esindajad, Vello Leito ja Valev Kald nõustusid mõlemad, et praegune kautsjonisüsteem peaks ära kaduma.

Kalda arvates diskrimineeritakse ka halli passi omanikke, kes ei saa praegusel hetkel riigikogu valimistel kandideerida ega luua erakondasid. Vello Leito sõnul peab muutma erakondade rahastamist ning siduma selle erakonnale antud häältega ehk iga antud hääle eest saaks erakond teatud summa rahalist toetust. "Nii saavad alustavad erakonnad järk-järgult tõusta rahaparteide hulka ja nii areneda," arvas Leito.

Aleksander Laane hinnangul peab valimiskünnist alandama. Laane kinnitas, et kui rohkem väike-parteisid jõuab riigikokku, ei kaasne sellega lehmakauplemist ega ebastabiilsust nagu praegused parlamendi erakonnad väidavad. Samuti lisas Laane, et arvatakse kui anda hääl väike erakonnale, siis läheb see hääl kaduma. "Olge kena helistage valimiskomisjoni ja teile kinnitatakse, et ükski hääl ei lähe kaduma," sõnas Laane, kelle väitel toetab iga hääl rahaliselt väikeerakondade arengut.

Raimo Kägu sõnul peab mingi valimiskünnis säilima, kuid see võiks olla madalam. "Alustaval erakonnal raske seda künnist ületada, sest tuntud inimesi on vähe," tõdes Kägu. Tema arvates on kaks võimalust - kas panna tohutu summa kampaaniasse või panna seljad kokku teiste väikestega. "Rääksime läbi kõikide nooremate parteidega aga põhimõtteliste erinevuste pärast ei leidnud me ühist teed," ütles Kägu.

Ühistuline tegevus ja tugev siseturg lahendab rahvastiku probleemid

"Kohe kui saame korda rahvusliku majanduse lahenevad automaatselt kõik teised probleemid," oli Vello Leito kindel. Rahvastiku probleemide osas juhtis Leito tähelepanu hoopis immigrantide probleemile. Nimel tuleb, Leito andmetel, järgmiste aastate jooksul Eestisse 10 000 immigranti, kes hakkavad saama riigilt 800 eurot kuus toetust. "Seda ütleb seaduseelnõu 354, mis võetakse riigikogu poolt kiiresti vastu," arvas Leito.

Leito oli ainus, kes viitas immigrantide survele. Teised kandidaadid keskendusid oma sõnavõttudes kohalike inimeste probleemide lahendamisele.

Aleksander Laane hinnangul on riigi esimene ülesanne pakkuda kodanikele turvalisusest. "100 000 inimest elab Eestis absoluutses vaesuses ja see kisub majanduse olukorda alla," ütles Laane. Tema arvates on tegemist väga laia ja komplekse teemaga. "Kui sa tead, et sind ei jäeta üksinda, siis ei lähe sa ka minema," sõnas Laane. Tema sõnul on tähtis, et riik tagaks inimestele katuse pea kohale, toidu laual ning korraliku tervisesüsteemi. "Enne tervis, siis majandus," rõhutas Laane.

Raimo Kägu ütles, et saab roheliste seisukohaga ainult nõus olla. Samuti kiitis Kägu Mart Helme (EKRE) mõtet, et eestlastest on saanud rändrahvas. "Inimesed liiguvad Võrust Tallinna ja aasta pärast Tallinnas Helsingisse," väitis Kägu.

Kägu sõnul on Eesti raamatupidamine korras ehk meil ei ole riigivõlga aga tegelikult on hoopis ettevõtted ja inimesed ennast lõhki laenanud. Kägu arvates aitaks riigireform seda probleemi leevendada. "Riigireform ei tähenda valdade piiride ümberjoonistamisest, vaid algama riigikogust ja valitsusest ja liikuma allapoole," arvas Kägu.

Valev Kalda arvamusel on kõige tähtsam maaelu päästmine. "See ei tähenda ainult põllumajandust, vaid ka koole ja taristu arendamist," ütles Kald. Tema sõnul peab looma rohkem sotsiaalseid motivaatoreid, et inimesed siia jääksid. "Rahvas peaks elama, mitte virelema," ütles Kald.

Kalda hinnangul diskrimineeritakse halli passi omanike ja riigis on üldisemalt sotsiaalne ebaõiglus. Tema sõnul peaks positiivse iibe tõstmiseks looma noortele munitsipaalelamud ning karmistama alkoholi- ja tubakaseadusi, mis praegu hävitavad praegu sigimisvõimekust.

"Kui võrdlete ümberkaudseid riike toimib kõikides nendes riikides ühistuline majandus," ütles Aleksander Laane ja tõi näiteks Soome, kus paljud ettevõtted on koondunud ühistutesse. Tema väitel on tegemist tugevate ja isemajandavate majandusüksustega aga nende loomisel peab riik aktiivselt sekkuma. "Ei Soomes ega Eestis ei sündinud ühistulised ettevõtted ja pangad iseenesest," tõi Laane ajaloost näite. "Riigivanem Tõnisson ja riik laiemalt tegi pidevalt propagandat ja toetas ühistute teket," sõnas Laane, kelle arvates peaks just riik looma tingimused ühistute tekkeks.

Raimo Kägu aga arvas, et ühistu on selline organisatsioon, mille loomisele ei saa riik kaasa aidata. Kägu arvates kadus koos Nõukogude Liiduga ka ühistu vaim Eesti põllumajandus ettevõtjate seast. "Tähtsaim kolhooside puhul oli propaganda masin," arvas Kägu. "Selline mõtlemine on läinud,"

Vello Leito küll kiitis heaks ühistute loomise aga tema arvates peaks majandust vaatama laiemalt. "Ühistud on piiratud võimalustega - nad teenivad ainult oma liikmeid," sõnas Leito, kelle arvates tuleks üle vaadata kogu pangandus. Tema väitel on viivad Eesti investorid miljardeid eurosid välismaale, sest Eesti majanduskeskkond on ettevõtjate vastu diskrimineeriv.

Hiiumaa nafta ja muude maavarade kaevandamine

"Arusaam, et Balti basseinis naftat ei ole on vale," väitis Leito. "Juba kaks sajandit tagasi teati seda ja mina sain sellest teada kaheksa aastat tagasi," sõnas Leito, kelle sõnul ei saa ta allikaid, kust teave pärineb, avalikustada. Tema sõnul ei taha Iseseisvuspartei, et Hiiumaal alustatakse nafta puurimisega. Leito väitel luuakse praegu Rail Baltic raudteetrass selleks, et vedada maavarasid Eestist välja.

Roheliste esinumber Aleksander Laane arvas, et ehk sealt mingi kütteväärtusega ollust tuleb, kuid ta ei ole kindel kas seda tasuks üldse puutuda. "Lõuna-Ameerikast on näha kuidas rahvusvahelised kompaniid puurivad aga ei suuda hiljem auku kinni," ütles Laane.

Laane arvates peaks hoopis vaatama Euroopa Keskpanga poole, mis praegu aktiivselt võlakirjasid väljastab. "Paljud ettevõtjad ütlevad, et tegemist on mõistliku asjaga ning sealt tuleva raha eest võiks majapidamistes üles panna tasuta päikesepaneele," arvas Laane. Näiteks tõi ta USA, kus Google viib läbi programmi, kus 14 osariigis saavad kodud endale tasuta päikesepaneelid.

Raimo Kägu (RÜE) juhtis tähelepanu Riigikontrolli maavarade inventuurile, kus ei ole naftast juttu. Samas rõhutas Kägu, et kõikide maavarade kaevandamise osas peaks korraldama referendumi, kus rahvas saaks otsustada kaevandamise otstarbekuse üle. "Pole mõtet tuua iga nelja aasta tagant teemat jälle lauale," ütles Kägu, kelle arvates paneks ühiskondlik konsensus teemale punkti.

Valev Kald Vasakparteist arvas, et nafta puurimisest ohutum oleks Gazpromi Soome lahe gaasitrassiga liitumine. Kalda sõnul on tegemist läbimõeldud projektiga, mis tooks Eestisse palju uusi töökohti ja raha. Näiteks tõi ta Soome, kes teeb gaasitrassil hooldetöid.

Euroopa Liidu tulevik on ebakindel

Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito sõnul laguneb Euroopa Liit mõne aastaga. "Praegu valitsetakse lääneruumi geopoliitiliste seaduspärasuste alusel," sõnas Leito. Tema sõnul tekib Euroopasse Saksamaa keskne ruum ja Venemaa keskne ruum. Leito väitel on meil, kui vahe riigil võimalus võrdväärsetel alustel tasakaalustada oma naabrite huvisid.

Leito lisas, et enne Euroopa Liiduga liitumist korraldatud referendumi tulemused on võltsitud ning seda on ka tõestatud. "Aastatel 2000 kuni 2003 ütlesin, et Euroopa Liiduga liitumine on hukatuslik," tõdes Leito. Tema hinnangul ei tohiks Eesti olla piiratud ainult ühe turuga. "Meie turg peab olema kogu maailma," oli Leito kindel. EIPi esinumbril on hea meel näha, et see arusaam on hakanud jõudma ka valitsus ringkondadesse aga Leito arvates on selleks hilja ning Eesti oleks pidanud maailmaturule orienteeruma juba enne ELi astumist.

Raimo Kägu kiitis Vello Leito mõtteid aga kui nentis, et Euroopa Liidust välja astumiseks on juba hilja. "Nüüd hakata välja astuma (Euroopa Liidust -toim.) võib olla keeruline," ütles Kägu, kes lisas, et ka tema näed probleeme ELis. Kägu tõi näiteks Ukraina konflikti, kus EL ei rääkinud ühiselt Venemaaga läbi, vaid seda tegid suured liikmed - Saksa- ja Prantsusmaa. "Meie valitsus ja meie tuntud poliitikud peaksid mõtlema enda riigile - meie suveräänsus peab alati säilima," lõpetas Kägu oma sõnavõtu.

Valev Kalda sõnul peaks uurima ELi referendumi tulemuste õigsust, kuid tema väitel on juba praegu kindel, et Euroopa majandusliiduga liitumise otsustas, vaid väike protsent eestlasi. Kald vihjas sellega kodakondsuseta mitte-eestlaste eemale jäämisele referendumist. Ta juhtis tähelepanu Kreekale, kus Kalda sõnul toimuvad praegu tähtsad protsessid.

"Tsipras (Kreeka vasak-äärmuslik valitsusjuht - toim.) on euroskeptik ja meie oleme ka aga praegu ei saa midagi radikaalselt muuta, sest see toob endaga kaasa ebastabiilsuse," arvas Kald.

Aleksander Laane arvas, et Eesti Iseseivuspartei pakub välja uut Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist. "Teatavasti Budapesti memorandum andis Ukrainale julgeolekugarantiid aga te näete kuidas see realiseerub - Ukrainal ei ole mingeid garantiisid," ütles Laane. Seetõttu soovitas ta kogu Euroopa Liidust ja NATOst välja astumise temaatika ära unustada.

Toimetas
Tiiu Laks, Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Valimissaated ERR-i raadiokanalites

Vaata järele 26. jaanuari saadet: Vikerraadio 1. valimisdebatt
Vaata järele 2. veebruari saadet: Vikerraadio 2. valimisdebatt
Vaata järele 3. veebruari saadet: Raadio4 1. valimisdebatt
Vaata järele 5. veebruari saadet: Raadio4 2. valimisdebatt
Vaata järele 9. veebruari saadet: Vikerraadio 3. valimisdebatt
Vaata järele 10. veebruari saadet: Raadio4 3. valimisdebatt
Vaata järele 12. veebruari saadet: Raadio4 4. valimisdebatt
Vaata järele 18. veebruari saadet: Vikerraadio 4. valimisdebatt
Vaata järele 17. veebruari saadet: Raadio4 5. valimisdebatt
Vaata järele 19. veebruari saadet: Raadio4 6. valimisdebatt
Vaata järele 25. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Sven Mikser ja Juhan Parts
Vaata järele 26. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: Mart Helme ja Artur Talvik
Vaata järele 27. veebruari saadet: Vikerraadio valimisduell: väikeparteide esinumbrid
28. veebruar kell 14.05 - Vikerraadio valimisduell: Taavi Rõivas ja Edgar Savisaar