Artur Talvik: Vabaerakond äraostmispoliitikat ei aja! (1)

Artur Talvik (Foto: ERR)
18.02.2015 21:19
Rubriik: R2 intervjuud

Vabaerakonna varivalitsuse juht Artur Talvik ütles Eeva Essele antud peaministrikandidaatide intervjuus, et tema erakond ei meelita valijaid rahapakkidega nende poolt hääletama. Talviku sõnul puudutavad Vabaerakonna lubadused peamiselt riigivalitsemisega seotud ümberkorraldusi.

Vabaerakonna üks esinumber Artur Talvik rõhutas Raadio 2 antud intervjuus, et ta pole kunagi olnud ühegi parteiliige. "Kandideerin, et ajada rohujuure tasandi kogukonna põhist demokraatiat," sõnas Talvik. Tema sõnul katuvad tema ideed kõige paremini just Vabaerakonna ideedega ja seetõttu otsustaski Talvik just selle erakonna ridades kandideerida.

Vabaerakonna lubadused lähtuvad üldistest seisukohtadest

Rahandusministeeriumi valimislubaduste analüüsist selgus, et Vabaerakond on andnud valimiskampaania käigus kõige rohkem üldsõnalisi lubadusi. Artur Talviku sõnul tuleneb see lubaduste temaatikast ehk Vabaerakond tahab kõige rohkem teha ümberkorraldusi riigivalistemise korralduses ning nende ümberkorraldustega ei kaasne otseseid kulutusi. Talvik kinnitas, et Vabaerakond äraostmispoliitikat ei aja.

Samuti selgus Rahandusministeeriumi analüüsist, et Vabaerakonnal on ka kõige kallim valimislubadus - tulumaksuvaba miinimumi kahekordne tõstmine. Talvik selgitas, et see on pikaajaline protsess, mis on jaotatud pikema ajaperioodi peale. Artur Talviku sõnul on kaetakse tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest järele jääv eelarve auk ettevõtlustulumaksuga.

Vabaerakonna ühe peaministrikandidaadi sõnul ei maksustatakse kõiki ettevõtteid, vaid ainult neid, mis teenivad suuremaid tulusid. "Me tahaksime vähendada ettevõtluskulusid ja maksustada suuri kasumeid," kinnitas Talvik.

Vabaerakond sattus ka esikohale mõttekoja Praxis poolt kureeritud populismi edetabelis. Talviku sõnul oli tema erakond selles pettunud ning kinnitas, et erakond on teinud kõik populismi vältimiseks. "Loosungid ei ole mitte lubadused vaid on manifestid ja kujundlaused," sõnas Talvik. Tema väitel on nende hüüdlausete taga ka sisu, kus näidatakse väga täpselt ära kuidas võimu tagasi rahva juurde tuua.

Talviku hinnagul lähtub Vabaerakonna kampaania ja poliitika eelkõige inimesest. Tema sõnul kandideerib erakonna ridades väga palju kodaniku- ja kogukonna aktiviste, kes arendavad demokraatiat rohujuure tasandil. Samuti ei jää puudu inimestest, kellel on kogemus riiklikul tasemel poliitika ajamisest oli Talvik kindel.

Laiapõhjaline riigikaitse vajab nii ühiskondlikku kui ka riiklikku terviklikkust

Intervjuu lõpuosas keskenduti julgeolekupoliitikale. Artur Talviku arvamusel ei tee julgeolekupoliitikat, mitte üks erakond vaid see peab oleme erakondade ülene kokkulepe - nii koalitsiooni kui ka opositsiooni parteid peavad olema kaastatud.

"Kui ühiskond leiab, et kaitsekulutused on vaja tõsta 3% peale, siis peab riik selleks laenu võtma," ütles Talvik. Tema arvates on praegune julgeolekusituatsioon selline, et mõned investeeringud peaks tegema varem kui praegune riiklik julgeolekuarengukava seda tegelikult ette näeb. Talviku arvates on tegemist ühekordse välja minekuga ehk kui riik võtab laenu ning tõstab kaitsekulutsemäära 3% peale laenu abil, siis pärast väljaminekute tegemist langevad kaitsekulutused tagasi normaalsele tasemele.

Samas arvas Talvik, et palju olulisem on arendada laiapõhjalist riigikaitset. Tema hinnangul ei teata praegu, millise kompententsiga inimesed on astunud Kaitseliidu liikmeteks ehk kriisisituatsioonis ei suudeta ära kasutada Eesti suurima vabatahtlike arvuga kaitseorganisatsiooni täit potentsiaali.

Vabaerakonna esinumbri sõnul tähendab laiapõhjaline riigikaitse palju enamat kui sisejulgeolekut - see tähendab terviklikkust nii valitsuse kui ka ühiskonna tasemel. Tema sõnul on praegune Eesti ühiskond polariseerunud ning seetõttu on raske laiapõhjalist riigikaitset rakendada. Talviku arvamusel on vastuvõetud palju seadusi, mis on ühiskonna piltlikult "kaevikutesse" ajanud. Näiteks tõi ta kooseluseaduse, tööhõivereformi ja lõimumispoliitika.

Samuti lisas Talvik ka, et riiklikul tasemel koostöö on pärsitud, sest ministeeriumid on justkui vürstiriigid, kes oma vahel pidevalt konkureerivad ja seetõttu on ministeeriumite ülene koostöö raskendatud.

"Sellises situatsioonis ei saa rääkida laiapõhjalisest riigikaitsest," tõdes Talvik. Tema sõnul on kõige aluseks mõtlemine ühiskonnast kui tervikust.

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised