Analüüs: mittetöötavate ega õppivate noorte tööturule toomine vajab terviklikku lahendust (1)

Graafik (Foto: Kuvatõmmis)
6.02.2015 14:43
Rubriik: Valimisuudised

Tööturult eemalolevast ühiskonna osast moodustavad 14% mitteõppivad ja -töötavad noored. Mõttekeskus Praxis eksperdi Katrin Pihori sõnul suudavad erakonnad pakkuda lahendusi, selle ühiskonna grupi probleemid lahendamiseks kuid erakonnad peaksid süübima rohkem probleemide olemusse.

Mõttekeskus Praxise andmetel on Eestis 39 tuhat noort, kes ei õpi ega tööta - see on pea Pärnu linna jagu inimesi. Mõttekeskuse hinnangul on see grupp noori ühiskonna ja majanduse vaatenurgast kriitiline rühm inimesi, sest nendes peitub positiivse stsenaariumi korral suur kasutamata tööjõu potentsiaal.

NEET noored jagunevad kahte gruppi

Suurema osa NEET noortest (Not in education, employment, or training - toim.) moodustavad inimesed, kes on tööturul mitteaktiivsed (23 tuhat noort). Nende mitteaktiivsuse põhjus on kas lapsehoolduspuhkus või hoolitsevad nad pereliikmete eest. Samuti kuuluvad sinna rühma noored, kes on töövõimetud, haiged, tööturult heitunud või muul põhjusel eemal.

Teise osa moodustavad töötud noored (16 tuhat noort), kes küll otsivad endale tööd, kuid ei leia endale tööturul rakendust. Kuigi 70% nendest noortest on olemas mingisugune töökogemus, on 42% nendest noortest pikemaks ajakas töötuks. Praxise sõnul võib selle põhjuseks olla sobiva hariduse või oskuste puudumine, sest ligi pooled töötutest noortest ei ole omandanud mingisugust erialast haridus ega kutset.

Erakondade lahendused

ERRi Valimisportaal pöördus teemakohase kommentaari saamiseks ka kõigi, täisnimekirjadega valimistele registreerunud, erakondade poole. Vastuse andsid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, Keskerakond ning Isamaa- ja Res Publica Liit. Kommentaari jättis andmata Vabaerakond.

EKRE

Urmas Espenbergi (EKRE) hinnagul peaksid mitteõppivate ja -töötavate noortega tegelema peamiselt Sotsiaalministeerium ja Haridusministeerum. Tema sõnul peaks rakendama meetmeid kolmes osas.
Esiteks korralik motivatsiooni pakett, mis kätkeb endas elementaarset haridust, eriti kutseharidust ning seeläbi töökoha leidmist.

Teiseks, noortele, kes vaevlevad sõltuvushaiguste käes, peaks olema tagatud kohustuslik võõrtusravi.
Kolmandaks peab NEET noortele tagama sotsiaaltoe või -toetuse, mis aitaks neil natuke elada aga peaks stimuleerima ikkagi hariduse ja töö kaudu tööturule sisenemist. Espenbergi sõnul ei tohiks see luua ühiskonna osa, mis loodab vaid sotsiaalabile.

Urmas Espenbergi sõnul on nende abimeetmete katteks raha olemas praeguses eelarves. Samas võib vajadusel leida ka lisakatteallikaid. Espenberg toob siinkohal välja EKRE lubadused maksustada väljaviidava kapitali maksustamise, tulumaksu tõstmise 25% peale, EKRE haldusreformi plaani ning välisabi andmise vähendamise.

Espenberg lisas, et põhimõtteliselt tuleb abivajajale anda õng mitte kala, sest sel moel õpib noor iseendaga hakkama saama. Tema arvates ei pea kõik saama tippjuhtideks, vaid meil on vaja arendada välja tubli töötinimeste ja spetsialistide klass ehk tugev keskklass.

Sotsiaaldemokraadid

Ka Noorte Sotsiaaldemokraatide peasekretär Maris Silla sõnul on NEET noortega tegelemine mitme ministeeriumi haldusalas. Tema arvates ongi probleemiks, et nendega ei tegele üks kindel institutsioon.

"Töötukassasse jõuavad vaid need noored, kes registreerivad end töötuks või otsivad aktiivselt tööd, noorte seas levinud vale arusaam, et kui sa enne tööl käinud ei ole, siis ei ole sul ka Töötukassasse asja," ütles Sild.

Maris Silla sõnul näevad sotsid ühe lahendusena praeguse Töötukassa muutmist Töökassaks, mille peamiseks ülesandeks saab olema töötuse ennetamine.

"NEET noorte puhul on võtmeküsimuseks nendeni jõudmine, siin aitab koostöö tegemine õppeasutuste ja omavalitsuste vahel," ütles Sild. Ta lisas, et oluline on jälgida noorte liikumist pärast õppeasutsest lahkumist ning pakkuda neile vajadusel individuaalset nõustamist.

Silla sõnul on noorte tööpuuduse leevendamisele aitaks kaasa koolikohustuse tõstmine kuni 18. eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni saavutamiseni.

"Selleks, et noortel oleks ettevalmistus tööturule sisenemiseks, ei piisa vaid tehnoloogiliste uuenduste teadmisest ning faktide tundmisest," ütles Sild. "Põhikoolis ja gümnaasiumis peab olema kohustusliku õppeaine karjääriõpetus, mis hõlmab ka praktilist osa,"

Maris Silla hinnangul tema poolt pakutud meetmete puhul ei kaasnegi riigieelarvet koormavat rahalist kulu. " On välja arvutatud, et igas aastas lähevad NEET noored Eesti riigile maksma 1,5% SKT-st, seega on ka riigieelarve mõttes nende noortega tegelemine kriitiliselt oluline," sõnas Maris Sild

Reformierakond

Reformierakonna poolse kommentaari andis tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, kelle sõnul tagatakse NEET noortele mitmekülgne ja individuaalsetest vajadustest lähtuv abi läbi olemasolevate võimaluste täiendamise nii hariduses, noorsootöös kui tööturuteenustes.

Urmas Kruuse sõnul peab NEET noorte haridusse tagasitoomiseks mitmekesistama haridusvõimalusi. " Näiteks läbi uute ja paindlike õppimisvõimaluste loomise - õpipoisiõpe, paindlikud võimalused hariduse jätkamiseks,"

Teiseks on oluline suurendada noorsootöö tegevusi, et jõuda kõigi noorteni, suurendada otsiva noorsootöö tegevusi ja mitteformaalset õppimist, et arendada noortes tööturul vajalikke oskusi. "Rajaleidja keskustes saavad noored abi karjääri planeerimisel et teadlikumalt oma õppimist ja tööelu planeerida," sõnas Kruuse.

Kuigi Eestis on, Kruuse sõnul, noorte tööpuudus Euroopa keskmisest madalam, leiab Refomierakond, et antud teemaga tuleks kindlasti tegeleda. "Selleks, et ei tekiks niiöelda „kadunud põlvkonda“ ja noortest ei saaks edaspidi tööealisi töötuid on valitsus suunanud ressursse noorte tööle aitamiseks," ütles Kruuse.

"Noorte tööle aitamiseks ja töötuse ennetamiseks on eraldatud ESF (Euroopa Sotsiaalfond - toim.) vahenditest 36,58 mln eurot järgnevaks viieks aastaks," sõnas Kruuse. "Muuhulgas on algatatud meede „Minu esimene töökoht“, mille eesmärk on noorte töötuse vähendamine vähese või puuduva töökogemuse ja erialase hariduseta noorte tööle aitamise kaudu,"

Kruuse rõhutab, et noorte tööturule sisenemise otsene toetamine esimese töökoha pakkumise näol on kriisijärgselt eriti oluline. "Teenus ("Minu esimene töökoht"- toim.) sisaldab tööandjale makstavat palgatoetust, kuni 50% töötasust 12 kuu vältel, kombineerituna noore väljaõppeks ja koolituseks tehtud kulude hüvitamisega tööandjale kahe esimese tööaasta jooksul," ütles Kruuse.

Lõpetuseks ütles Kruuse, et riigi poolt pakutavad teenused noorte tööle aitamiseks on üsna mitmekülgsed ja noorte töötusmäär ning ka NEET noorte hulk on viimastel aastatel vähenenud.

IRL

Isamaa - ja Res Publica Liidu esindaja Liisa Pakosta sõnul peaks eesmärk olema selles, et Noortegarantiid vaja ei lähekski.

Tema sõnul tähendab see, et noortel ei tekiks oma eneseteostuses, haridusteel ja tööelus tahtevastaseid auke ega heitumust. "Noortegarantii lahenduse võttis Euroopa Liit üle Soomelt, kus vastutajaks on noore kohalik omavalitsus - sisuliselt maksab omavalitsus riigile trahvi, kui noor jääb pikemaks kui neljaks kuuks täiesti tegevuseta," ütles Pakosta. Tema arvates on lisaks moraalsele kohustusele omavalitsustel ka majanduslik huvi tegeleda noorte erivajadustega juba varajasest lapseeast, sest harjumused ja motivaatorid kujunevad inimeses välja varateisemelise eaks ning hiljem on suuri muudatusi juba väga raske teha, ehkki loomulikult võimalik.

Pakosta sõnul koosneb abi NEET noortele väga erinevatest individuaalsetest detailidest, siis peab keegi abivõrgustikku ehitama. "Selleks on ka Eestis kõige loogilisem kas lastekaitse- või noorsootöötaja või avatud noortekeskuse töötaja omavalitsuse ülesandel," arvas Pakosta. "Paraku on selliseks suutlikkuseks hädavajalik ka haldusreform, mis Soomeski läbi viidi ja mis võimaldab omavalitsustel pakkuda paremaid teenuseid paremate spetsialistidega,"

Pakosta sõnul, seni kuni haldusreformi läbi viidud pole, saavad tööd hästi koordineerida avatud noortekeskused ja noorsootöötajad. "Probleemide tegelik lahendus algab ikka varajasest märkamisest ja üldistest töökasvatuse võimalustest ning suhtumistest ühiskonnas ja ka ametnike hulgas," ütles Pakosta,

Täpsete abimeetmete osas, ütles Pakosta, et ennetus on kõige tähtsam.

Pakosta tõi välja mitmete meetmete hulgas perearsti varajase kontrolli, et anda perekonnale erivajaduste korral kiiret abi, alushariduse kättesaadavuse tagamise igale lapsele, huvitava kooli edasiarendamise, et huvidega lastele motivatsiooni pakkuda, õpipoisipraktikad ja praktikavõimaluste loomise kõikidel haridusastmetel ning noorte töötamist piirava ja reguleeriva seadusandluse ülevaatamise.

Pakosta arvates tuleks ka muuta kogu ühiskonna suhtumist. "Meenutuseks, et tööealiste noorte Eurostati küsitlused algavad juba 15. eluaastast, seega tuleks ka meil leida rohkem võimalusi pakkuda tööharjutust ja suviseid tööpraktikaid ka 15-17 aastastele koolilastele," arvas Liisa Pakosta.

Katteallikate osas, ütles Liisa Pakosta, et noorte sotsiaalmaksuvabastus lisakulu ei too, sest kõik õppivad noored on tervisekindlustusega kaetud. Pakosta sõnul peaksid kasvama hariduskulud vähemalt kuue protsendini aastas. "Ka Töötukassa eelarve peaks olema paremini sihitud noortele," ütles Pakosta. "Iseenesest pole normaalne, et meil on isegi alaealisi sõltuvalt aastast vahemikus 300-400 last Töötukassas arvel töötutena – parem muidugi, et nad arvel on, ent ebanormaalne on olukord, kus noored alustavad tööelu Töötukassast alaealistena,"

Pakosta väitel on IRL õpipoisiõppe ja praktikakohtade osas arvestanud, et 20 tuhande noore tööpraktikat ettevõtetes toetatakse nelja aasta jooksul 10 miljoni euroga aastas.

"Kehtivas kutseharidusstandardis on sees praktilise töö ja praktika nõue -teisel tasemel 70% , kolmandal, neljandal ja viiendal tasemel tasemel 50% õppemahust," sõnas Pakosta. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et praktikakohti on raske leida. "Tööandjatel puuduvad tingimused ja motivatsioon, teise kohta minnes pole noortel kuskil ööbida," väitis Pakosta."Nende summadega soovime motivatsiooni tõsta ja võimalusi parandada,"

Liisa Pakosta hinnangul on praktika tegelikkus korralduses. "Noortel ei teki piisavat kogemust ja tööandjale vähendab see motivatsiooni ka noort tööle võtta - tekib surnud ring, mille tahame õpipoisiõppe programmidega läbi lõigata," ütles Pakosta. " Kui lähtuda hinnangust, et iga kutse- või kõrgkooli lõpetaja peaks saama vähemalt kuus kuud praktilist väljaõpet ja meil on umbers 15 000 lõpetajat aastas, ning praktikakoha maksumus on keskelt läbi 1000 eurot kuus, oleks vaja 90 miljonit eurot aastas,"

Keskerakond*

*Keskerakonna poolne teemakommentaar jõudis ERRi Valimisportaali tund aega pärast artikli algset ilmumisaega. Seega ei kajastanud Mõttekeskuse Praxis ekspert Katrin Pihor Keskerakonna esindaja Mailis Repsi seisukohti oma kommentaaris.

Keskerakonna esindaja ja endine haridusminister Mailis Reps leidis, et NEET noortega tegelemine peab olema koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel. "Kui ühest küljest võib öelda, et tegemist on töötukassa lahendatava küsimusega, siis parim tulemus saabub minu hinnangul siis, kui sisuline tegevus toimub haridussüsteemis," sõnas Reps.

Repsi sõnul tuleb NEET noori tõmmata senisest enam tagasi koolipinki ning neid täiendavalt harida."Neid valikuid on täna mitmeid – kutseharidussüsteem, täiskasvanute gümnaasiumid, eraldi töökoha õpe - teame, et kutsehariduses näiteks on palju paindlikke variante," ütles Reps tuues välja moodulõppe, kutseõppe põhihariduseta noortele ja kutse koos keskharidusega. "Küsimus on lihtsalt selles, kuidas saada noored tagasi sellesse ringi - siinkohal ongi tähtis just see koostöö küsimus," tõdes Reps.

"Selle asemel, et töötukassa poolt neid koolitustele suunata, võiks noored kutsuda hoopis kutseharidusse," arvas Reps. "Muidugi, see pole võimalik kõigi, hinnanguliselt 40 tuhande NEET noore puhul, aga tegemist oleks sammuga õiges suunas,"

Mailis Repsi sõnul on Keskerakonnal mitu mõtet, mis aitaks vähendada taolisi riske. "Esmalt soovime korraldada noortele võimaluse saada esmane töökogemus juba enne 18 aastaseks saamist, et lihtsustada nende läbilöömist tööturul," ütles Reps ja tõi näiteks õpilasmalevad, mis on tema sõnul väga populaarsed noorte hulgas ning võimaldavad turvalist viisi tööharjumuse kujundamiseks.

"Lisaks vabastame õpilasmalevas töötava 13- kuni 18-aastase noore palga sotsiaalmaksuga maksustamisest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses," lubas Reps. Ta lisas, et kindlasti tuleks luua ka noortegarantiide terviklik süsteem.

Peale selle rõhutas Reps, et ära ei tohiks unustada huvitegevuse ja spordiga tegelemist, mis aitavad kaasa noortel sotsialiseeruda ning nad tagasi süsteemi tuua.

Repsi poolt välja toodud meetmete osas tuletas endine rahandusminister meelde, et noortegarantiide rahad tulevad Euroopa Liidu poolt ning järgnevas rahastusperioodis on vastavad rahalised ressurisid Eestile tagatud.

"Kutseharidussüsteem aga ei vaja tänase rahastuse ja laste arvu languse juures mitte niivõrd täiendavaid vahendeid vaid paremat koostööd sotsiaalsfääriga," ütles Reps kinnitades seejuures, et kui rõhk on õiges kohas, on võimalik probleeme lahendada.

Mailis Reps rõhutas ka kohalike noorsookeskuste ja noorsoospetsialistide tähtsust. "Tihtipeale jõuab NEET noor just kohaliku keskuse juurde ning selle kaudu on võimalik noort paremini rakendada, minu hinnangul seda täna väga ei tehta," sõnas Reps. "Kaasates ka keskused ja noorsoospetsialistid probleemi lahendamise ringi juurde, oleme sammukese lahendusele lähemal,"

 

Pihor: Probleemi teadvustatakse kuid ei pakuta terviklikku lahendust

Mõttekeskus Praxise majanduseksperdi Katrin Pihori sõnul tuleb mitteõppivate ega -töötavate noorte puhul arvestada, et nende tööturult ja õpingutest kõrvalejäämisel on väga erinvad põhjused. Seetõttu vajab nende aktiveerimine erinevaid lahendusviise.

"NEET noorteks võivad saada nii need, kes ei suuda kooli lõpetamise järgselt tööd leida, aga on ka noori, kes nö otsivad oma kohta elus ja ei ole valmis end püsiva töökohaga siduma, on neid, kes on seotud omaste hooldusega, on erivajadustega noori," ütles Pihor. Samuti lisas ta, et Eestis ei ole head statistikat, kuidas NEET noored jagunevad ja see peaks olema tegelikult esimene probleem, mis tuleks lahendada.

"Paraku ei adresseeri seda küsimust mitte ükski erakond oma vastustes – seega pakutakse lahendusi ilma, et oleks süüvitud probleemi olemusse," hindas probleemi Pihor.

Katrin Pihori arvates on kindlasti oluline individuaalne, aga samas terviklik lähenemine NEET noorte probleemidele. "Vaid tööturumeetmetega ei saa neid probleeme sageli lahendada – näiteks ei saa noor ema tööle või õppima asuda, sest ei ole lastehoiukohta või on see liiga kallis või näiteks puudub iseseisva elu alustamisel transport töökohta," ütles Pihor.

Pihori hinnagul vajavad need noored nõustamist ja tuge ning erinevaid toetusskeeme. Seejuures on Eestis juba kasutusel mitmeid abiprogramme ning järgmise Euroopa Sotsiaalabifonid toetusperioodil lisandub neid veelgi. "Oluline, et need meetmed üksteist täiendaksid ja noorte probleemid pälviks tervikliku lahenduse, sellist individuaalset lähenemist rõhutavad oma vastustest vaid sotsiaaldemokraadid," ütles Pihor.

Pihori arvates on kolmas oluline punkt ennetus. "Seda nii piisava haridusliku ettevalmistuse tagamise poolelt kõigile noortele kui ka potentsiaalsete NEET noorte tuvastamine," ütles Pihor. "Selles osas võib jällegi nõustuda sotsiaaldemokraatide ideega tõhustada koolide ja omavalitsuste koostööd – võrgustikku võiks veel lisada maksuameti ja töötukassa, et tuvastada, kuidas on noorel läinud peale kooli lõpetamist," arvas Pihor samas lisades, et selline nii öelda "suure venna" lähenemine võib isikuvabadusi riivata.

Neljanda punktina toob Praxise ekspert Katrin Pihor välja noortele töökogemuse andmise. Pihori sõnul teadvustavad seda nii IRL, sotsdemokraadid kui ka reformierakond. "Pakutakse nii tööpraktika võimalust kui noortele madalama sotsiaalmaksu määra kehtestamist," ütles Pihor. Tema arvates on selle meetme puhul aga tähtis, et see seotakse karjäärinõustamisega. "Kui noor oma esimesel töökohal nii öelda "ebaõnnestub" - kas ei sobi talle see töö, tööandja ei ole temaga rahul, siis järgneks ka eneseanalüüs ja õppimine sellest kogemusest,"

Pihori hinnangul saaks selles osas jällegi aitada Töötukassa parem rakendamine, kus juhtumikorraldajad saavad abiks olla. Samuti võiks, Pihori arvates, rakendada noorsootöötajaid.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised