GRAAFIK: Eesti valijate eelistused on kinnistunud, kuid hääletamisviis on muutunud (2)

Hääletamine valimistel. (Foto: Postimees/Scanpix)
9.01.2015 10:56
Rubriik: Valimisuudised

Riigikogu valimistel osaleva valijaskonna otsused ja käitumine on 24 aasta jooksul muutunud stabiilsemaks ja paremini prognoositavaks. Igale erakonnale on kujunenud oma valijaskond, kellele vastav partei oma sõnumi suunab, et tuua oma valijad valimiskastide juurde.

Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudi teaduri Mihkel Solvaku sõnul on raske teha üldistust üle kõigi riigikogu valimiste. "Kogu selle perioodi kohta päris ühte üldistust ei saa teha, sest üheksakümnendate algus oli valijakäitumises väga ebastabiilne," ütles Solvak lisades, et viimase kolme valimise puhul saab aga juba rohkem ühisjooni välja tuua.

Kolmikliidu leer versus Keskerakondlik leer

Mihkel Solvaku sõnul on tänaseks tekkinud olukord, kus Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa- ja Res Publica liidu valjaskond on sarnase sotsio-demograafilise profiiliga ning eristub selgelt Keskerakonna valijast. Solvaku hinnangul on nii öelda "kolmikliidu" valijaskonnas esindatud kõik vanusegrupid, erineva sissetuleku- ja haridustasmega valijad ja ka eri rahvusgrupid. "Keskerakonna valijaskond on aga hoopis homogeensem, nende valijaprofiil on natuke madalama sissetulekuga ja haridustasemega, aga selgelt kõrgema vanusega ehk tunduvalt spetsiifilisem seltskond võrreldes ülejäänud erakondade valijatega," ütles Solvak.

Samas on kolmikliidu valijaskonna seas palju suurem võimalus valimiseelistuse muutumiseks. Keskerakonna puhul leiab Solvak, et erakond on suutnud leida kitsa osa ühiskonnast, kellel on kindlad probleemid (keeleküsimus, miinimumpalk, lõimumisprobleemid - toim.), millele Keskerakond oma valimisplatformi üles ehitab. "Valimisvõitluses näeme me alati tugevat vastandamist Keskerakonna ja teiste vahel, aga me ei näe sama häälte liikumises ehk vastandumine ei löö kuidagi valijaid üle Keskerakonnalt, küll aga toob kolmikliidu valijad valimiskastide juurde," ütles Solvak.

Valimisosalus stabiilne

Kui valijaskonna eelistused on Solvaku andmetel kinnistunud viimase kolme valimise jooksul, siis valimisosalus on alati olnud stabiilne. Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel on valimisosalus kõikunud ligikaudu kümne protsendi raamides. Kõige madalam oli osalusprotsent 1999. aastal, kui valimiskastide juurde tuli vaid 57,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Viimasel kolmel riigikogu valimisel on osalusprotsent näidanud kasvutrendi.

Laias laastus osalevad riigikogu valimistel samad inimesed. "Elektrooniline hääletamine ei ole valimisosalust suurendanud, toimunud on lihtsalt jaoskonnas valijate muutumine e-valijateks," sõnas Solvak. "Kui esimesel kolmel e-valimise võimalusega valimisel näitasid andmed, et e-valija on selgelt äratuntav kitsas seltskond – jõukam, paremini haritud, hea arvutikasutusoskusega noor mees, siis nüüdseks on see niivõrd massiliseks muutunud, et e-valija ja tavavalija on äravahetamiseni sarnased."

E-hääletamine ei muuda valikut

Sarnaselt osalusprotsendile pole muutunud ka valijate partei eelistus. Solvaku väitel võib küll jääda mulje, et Reformierakond on tänu e-valimistele võitnud uusi hääli ja Keskerakond hääli kaotanud, kuid kui võrrelda tavahäälte ja e-häälte üldist jaotust, siis näitavad andmed teist pilti. "Nimelt on ilmnenud, et Reformierakonna valijatest on lihtsalt tunduvalt suurem osakaal vahetanud oma hääletamisviisi e-valimise kasuks, samas kui Keskerakonna valijad valivad ikka jaoskonnas ja ei e-hääleta," sõnas Solvak. Seega on Solvaku hinnangul selgelt näha, et e-valimine ise ei ole ühelegi parteile uusi hääli juurde toonud. "Ühesõnaga, palju kära ei millestki," lisas Solvak.

Suured piirkonnad tõmbavad suuri nimesid

Kõrget valimisosaluse protsenti teatud valimispiirkondades, nagu näiteks Harju- ja Raplamaal, selgitab Solvak erakondade kõrgendatud huviga piirkonna vastu. Kõrgendatud huvi toob aga parteide esinumbrid ja peaministrikandidaadid piirkonda kandideerima, mis omakorda kergitab ka valimisosalust."Valimismenüü on lihtsalt tunduvalt atraktiivsem ja kampaania intensiivsem antud ringkonnas võrreldes väiksemate valimisringkondadega," sõnas Solvak.

 

 

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised