Praxis: erakonnad on ettevaatlikud koolivõrgu lubadustes ega selgita, kui suuri muudatusi nad pooldavad

Haridus- ja teadusministeerium Tartus. (Foto: Postimees/Scanpix)
11.02.2015 14:12
Rubriik: Valimisuudised

Kuigi viimase kaheksa aastaga on Eesti üldhariduskoolide arv märkimisväärselt vähenenud, on üldharidust pakuvate asutuste kahanemine olnud poole aeglasem kui samal ajal kahanenud õpilaste arv. Kõik praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teemat kuidagi oma programmides kajastanud, tuues ära teatud eelistused.

Eesti tänane koolivõrk on siinse hariduse vajadustele ilmselgelt suureks jäänud, sest see on üles ehitatud aegadele, kui aastas sündis 21 000 last. Samuti on viimasel kümnel aastal on sündivus olnud märkimisväärselt väiksem. 2013. aastal sündis Eestis 13 500 last ning prognooside kohaselt langeb 2040. aastaks uute sündide arv 10-11 000-le.

Erakonnad ei julge anda selgeid lubadusi

Praxise ülevaade parteide valimislubadustest toob välja, et praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teema programmi kirjutanud. Parlamendivälised erakonnad EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat ühe lausega. Seetõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata.

Mõttekoja hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss toob välja, et Keskerakond eristub teistest, kuna on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele, praegu toimuvate muutuste jätkamisele. Keskerakond pooldab väikeste ja nii öelda "täistsükligümnaasiumide" säilimist.

"IRL, reform ja sotsiaaldemokraadid toetavad pigem seniste muutustega jätkamist," sõnad Kirss. "IRL ja SDE on Reformierakonnaga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval,“

Samuti selgub Mõttekoja ülevaatest, et kui IRL, SDE ja Reformierakond pooldavad riigigümnaasiume, siis Keskerakonna kindlat seisukohta ei võta.

"Keskerakond küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski osutab teistsugusele poliitikale kui see, mida senised valitsused on eelistanud,“ sõnas Kirss.

Eksperdi sõnul jäävad erakondade programmid üsna napisõnaliseks selles osas, kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse.

Vaid Reformierakond on seda lühidalt programmis maininud, et optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös kohalike omavalitsustega ja vabaühendustega.

"Arvestades, et kohalikud omavalitsused on Eestis koolipidajad ning iga omavalitsus soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita,“ ütles Kirss.

Õpilaste arv väheneb kiirelt kuid koolide kahaneb arv visalt

Kui õpilaste arv on kahanenud viimase kaheksa aastaga 22%, siis koolide arv vaid 10%, 551 koolilt 498 koolile. Nende arengute tulemuseks on ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine.

Teisisõnu on koolid suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppekvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne. - toim.). Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36%. Soomes on see osakaal 52% ja OECD riikide keskmine on umbes 60%.

Mõttekoja Praxise prognoosi

Praxis koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele ehk tõi välja, kui suur on erinevus tegelike koolide vajaduse ning praegu eksisteerivate koolide vahel.

Kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks siis peaks Eesti põhikoolide arv 2020. aastal olema 352, mis on 132 kooli võrra vähem kui praegu.

Maakondade võrdlus näitab, et koolivõrgu optimeerimise vajadus puudutab maakondi erinevalt. Täna on maakondi, kus juba praegu on saavutatud prognoosiga sarnane olukord. Samas on ka maakondi, mis vajaksid koolivõrgus olulisi muudatusi. Vajalikud muudatused gümnaasiumivõrgus aga oleks praegusega võrreldes veelgi suuremad.

Praxis jälgib valimisi

Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised