Praxis: ravikindlustuse pikaajalistele küsimustele erakonnad ei vasta (1)

Erakorralise meditsiini osakond (Foto: Mihkel Maripuu, PM/Scanpix Baltics)
Poliitikauuringute keskus Praxis
27.01.2015 9:59
Rubriik: Valimisuudised

Prognoosid on näidanud, et tänase kuluprofiiliga jätkates ei ole ravikindlustus pikaajaliselt jätkusuutlik. Vaatamata sellele, et valimisplatvormides on palju lubadusi, mis vähendaksid eelarvetasakaalu juba lähiaastatel, ei käsitle ükski erakond ravikindlustuse finantsseisu tervikuna pikas perspektiivis, avaldas poliitikauuringute keskus Praxis.

Praxis vaatles valimislubadusi tervishoius ning andis hinnangu nende rahalistele mõjudele. Tervishoiu valimislubadusi käsitlevas teemapaberis vaadeldi, kas erakondade lubadused mõtlevad juba praegu tulevikuküsimustele, mis puudutavad nii rahastamist, teenusevõrku kui ka meditsiinipersonali.

Üks teemapaberi autoritest, Praxise analüütik Priit Kruus, tõi välja, et mitmed lubadused tähendaksid Haigekassa eelarvele kas kulude suurenemist või tulude vähenemist. Näiteks sooviksid mitmed erakonnad sotsiaalmaksu erineval viisil vähendada. Kuna aga Haigekassa eelarve sõltub sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumisest ehk töötavate inimeste arvust, nende palkade tasemest ja maksumäärast, on kõik sotsiaalmaksu puudutavad muudatused olulise mõjuga ravikindlustuse eelarvele. Mõnedel juhtudel võib vahetu mõju küündida mitmekümne miljoni euroni.

Vaatamata sellele, et valimisplatvormides on palju lubadusi, mis mõjutaksid ravikindlustuse eelarvet lühiajaliselt, ei käsitle ükski erakond Haigekassa finantsseisu tervikuna pikas perspektiivis.

Näiteks ravikindlustuse laiendamine või hambaravi hüvitamine tähendaksid aga eelarvekulude kasvu juba lähiaastatel. Hambaravis oli inimeste omaosalus Tervise Arengu Instituudi hinnangul 2013. aastal üle 60 miljoni euro. Hambaravi kättesaadavuse parandamine tähendaks seega selle kulu osalist katmist. Erakonnad pakuvadki välja erinevaid lahendusi – piirmäärani hüvitamine või kindlustamine ja seda erinevatele elanikkonna gruppidele.

Kruus selgitas, et ühelt poolt võivad täiendavad investeeringud inimeste tervisesse ja ravi kättesaadavusse inimesi tööjõuturule tagasi tuua ja nii panustada ravikindlustuse tulude ja muude maksutulude laekumisse. Teisalt mõjutavad lubadused vahetult Haigekassa eelarvet. "Seega on küsimuse koht, kas ja kuidas kavatsetakse uute lubaduste finantseerimiseks Haigekassasse raha juurde tuua või vähendatakse nende arvelt mõnda olemasolevat kulurida," ütles Kruus.

Mitmed erakonnad rõhutavad oma programmides ka investeeringuvajadusi tervishoidu. Investeeringud teenuste taristusse, kvaliteedisüsteemi või infosüsteemide arengusse võivad suurendada tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust või parandada ravitulemusi, kuid need tulemused realiseeruvad enamasti aastate jooksul.

Kruus märkis, et tervishoiusüsteemi pikaajaline tõhus toimimine eeldab visiooni omamist kogu süsteemi tulevikuväljavaadete osas ning arengute eesmärgistatud ja oskuslikku juhtimist. Samuti peaks tema sõnul ette nägema, et võetud kohustused ning väljaarendatud taristu on optimaalne ning seda on võimalik ära katta nii rahastamise kui ka personaliga.

Toimetas
Kertu Loide

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised