Praxis: erakonnad pööravad vähe tähelepanu vaesusriskis olijatele

(Foto: PM/Scanpix)
29.01.2015 11:48
Rubriik: Valimisuudised

Erakondade programmid sisaldavad sotsiaalpoliitikas enam „raha kätte“ lubadusi lastega peredele, seevastu vaesust leevendavaid meetmeid napib. Äsja valminud Praxise teemapaber annab ülevaate sotsiaalpoliitika pikaajalistest probleemkohtadest ja võrdleb, mil moel erakonnad pakuvad neile lahendusi.

Mitmed uuringud ja eksperdid on juhtinud tähelepanu asjaolule, et praegune toimetulekupiir, ei ole piisav ega vasta Euroopa Sotsiaalhartas kokkulepitud tasemele. Sellele, et toimetulekutoetus ei taga põhiseaduslikult nõutud elatusmiinimumi on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Toimetulekutoetuse otsene eesmärk on vaesuse leevendamine. Praxise analüüs näitab aga, et erakondade lubadused toimetulekutoetuse osas on üsna napisõnalised.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppiku sõnul on Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020“ riik võtnud kohustuse aastaks 2020 vähendada suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsust 15%-ni elanikkonnast.

Praegu on suhtelise vaesuse määr pigem kasvanud ja ulatus 2012. aastal ligi 19%-ni. Eestis elab Statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses 274 000 ja absoluutses vaesuses 97 500 inimest. "On õigustatud küsida, milliseid sammud tuleks fikseerida koalitsioonilepingus, et seda eesmärki saavutada,“ toonitab Leppik.

Teise olulise sotsiaalpoliitilise probleemi toob välja Reelika Leetmaa Praxisest seoses töötushüvitistega. "Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitise miinimumsumma on madalamad absoluutsest vaesuspiirist ega taga toimetulekut tööotsingu ajal.

Lisaks ei teki ligi 40%-l uutest registreeritud töötutest õigust saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,“ selgitab Leetmaa. See sunnib omakorda inimesi töötusriski olukorras kasutama muid toetusskeeme, nagu näiteks töövõimetuspensione, ennetähtaegset vanaduspensioni kui ka toimetulekutoetust.

Analüütiku sõnul jäävad töötushüvitiste osas erakondade lubadused tagasihoidlikuks. Praxise teemapaberis tõdetakse, et kui 2011. aastal mõned erakonnad kinnitasid, et 2013. aastal töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus tõusevad nagu oli toona seaduses kirjas, siis praegu erakondade programmides sellised lubadused puuduvad. Pigem on rõhk suunatud töötava inimese heaolu parandamisele, märgivad eksperdid.

Perepoliitikat kommenteerides tõdeb Praxise vanemanalüütik Andres Võrk, et enamus erakondi näeb võimalust tõsta riigieelarvest rahalisi toetusi lastega peredele. "Enamus parteisid näib olevat tutvunud perepoliitika viimaste uuringutega, mis näitavad, et kõige kuluefektiivsem on vähendada just paljulapseliste perede vaesusriski. Seega lubavad parteid tõsta ennaktempoga kolme ja enama lapsega pere rahalisi toetusi,“ märgib analüütik.

"Üksikvanemaga peresid, kes on teine kõige suuremas vaesusriskis olev rühm, püütakse toetada eelkõige pakkudes tuge teiselt vanemalt elatise kättesaamisel. Kõik parteid lubavad ka paremaid lapsehoiuteenuseid, huviharidust ning teenuseid erivajadusega lastele,“ sõnab Võrk.

Võrgu sõnul on Eesti peretoetuste süsteem on pigem kaldu rahaliste toetuste suunas ja vähem teenustele. „Kõik erakonnad aga rõhutavad, et riik peaks toetama omavalitsusi lasteaiakohtade loomisel. Viimasel ajal valitsuses olnud erakonnad (SDE, IRL, RE) lubavad kõik erivajadustega lastele ja nende vanematele paremate teenuste pakkumist,“ toob analüütik lubadusi välja. „Tekib aga küsimus, miks seda ei ole seni teha saanud ja mida plaanitakse teha teisiti kui praegu,“ sõnab Võrk. 

Pensionide osas toob Võrk välja pika-ajalises vaates olulise asjaolu, et praeguse pensionisüsteemi järgi pensionide ebavõrdsus kasvab, sest ebavõrdus palkades kandub edasi pensionisse. Samas ei kajasta palk alati inimeste teadmisi ja ühiskondlikku panust õiglaselt. "Kas on õiglane, et madalapalgalisi avalikust sektorist palka saavaid töötajaid, näiteks meditsiiniõed, lasteaiaõpetajad, kultuuritöötajad, karistatakse kahekordselt,“ küsib Võrk. „Praegu saavad nad väiksemat palka, tulevikus madalamat pensioni.“ Erakonnad võiks Võrgu sõnul kujundada seisukoha, kuidas vähendada tulevikus pensionide ebavõrdust.

Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.

Põhjaliku ülevaatega sotsiaalkaitse teemadest ja erakondade lubadustest saab tutvuda siin.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised