Saarts: valimised võidab see, kes defineerib põhikonflikti (4)

Video
Tiina Jaakson
18.01.2015 21:25
Rubriik: Valimisuudised

Riigikogu valimisteni on 45 päeva. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millisele nupule on poliitikutel kavas vajutada, et just meie hääl omale saada ja kui hästi tabavad erakondade progammid tegelikult ühiskonna ootusi.

Politoloog Tõnis Saarts rääkis, et poliitikateadustes on teada seisukoht, et võidab see, kes defineerib valimiste põhikonflikti. Just see saab endale parteide vahel kõhklejate ja viimasel minutil otsustajate hääled.

"Need kahtlejad harilikult lähevadki selle võitja poole, selle poole, kes nende meelest neid kõige paremini selle valimiste põhikonfliktiga kõnetab," sõnas Saarts.

Julgeolek, toimetulek ja stagnatsioon

Ta näeb riigikogu valimistel kolme võimalikku põhikonflikti - julgeolek, toimetulek ja stagnatsioon.

"Üks potentsiaal on tõesti see, et selleks kujuneb jälle see Vene küsimus, mida seekord siis nimetatakse julgeolekuküsimuseks, aga tegemist on sama vastandusega sisuliselt. Teine võimalus on tõesti, et sellest kujuneb ennekõike niisugune vasak-parem skaalal töötav konflikt, kus võtmemärksõnaks on võib-olla maksupoliitika ja inimeste toimetulek," rääkis ta.

Ajaloolistele eksistentsiaalsetele hirmudele on Saartsi hinnangul Eesti erakonnad harjunud mängima, ja see on seni ka lollikindlalt töötanud.

Mõttekoja Praxis juhi ja poliitikaanalüütiku Annika Uudelepa sõnul pole aga julgeolekust mõtet valimiste põhiküsimust teha, sest parteide programmides valitseb julgeolekuküsimuses konsensus.

"Ja tegelikult neil valimistel tundub, et on olemas ka kolmas võimalus, et selleks põhikonfliktiks kujuneb küsimus seisakust või stagnatsioonist - et nii-öelda seisakut toetav Reformierakond versus ülejäänud, kes tahavad nagu muutusi, julgemaid reforme," rääkis Saarts.

Annika Uudelepp aga sõnas, et sellest põhikonflikti kujuneda ei saa.

"See valik on juba ära tehtud rohkem kui pool aastat tagasi, kui erakonnad hakkasid kompima, kas stabiilsus või muutused. Kõik pakuvad muutusi, ilmselgelt," lausus ta.

Uudelepp leidis, et hiljuti viimase lihvi saanud valimisprogrammid vastavad üsna hästi ühiskonna ootustele ja lubavad ka aimata, mis tõuseb valimiste peateemaks.

"Kui inimesed küsivad, et kuidas me saaksime oma palgatööga paremini toime ja kuidas me saaksime sellest virelemisest välja, siis tegelikult sellele küsimusele täna püüavad vastata kõik erakonnad ja tundub, et minu jaoks on küll see nende valimiste peateemaks kujunemas – kuidas jõuda virelemisest väärika toimetulekuni," rääkis ta.

Valimiste peateemale on küll kõik parteid mõelnud, kuid üksmeelt küsimuses, milliste probleemide lahendamist Eesti siis ennekõike vajab, ei pruugi isegi parteikaaslased omavahel leida.

Sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku kandideeriv Tanel Talve pidas näiteks riigireformi valimiste põhiküsimuseks. Erakonna peasekretär Indrek Saar aga arvas, et põhiteema tundub olevat see, kes on rohkem sotsiaaldemokraat.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal pidas peateemaks seda, kuidas parandada inimeste igapäevast hakkamasaamist, Reformierakonna peasekretär Martin Kukk aga küsimust julgeolekust.

IRL-i peaministri kandidaat Juhan Parts arvas, et valimiste põhiküsimus on Eesti majanduse areng, inimeste majanduslik kindlustunne ja hakkamasaamine.

Hoolimata neist erinevatest seisukohtadest, märkab politoloog Tõnis Saarts siiski ühisosa.

"Tõsi on muidugi see, et Eesti poliitika, valimislubadused, erakondade programmid, on nihkunud mõnevõrra rohkem vasakule, kui nad olid kümme aastat tagasi ja, selle taga on olnud ka väga selge ühiskondlik surve," kõneles ta.

Puudub pikem vaade

Saarts selgitas, et 2000. aastate keskpaigast pärit loosung - igaüks on oma õnne sepp ja parim riik on võimalikult õhuke riik - ei lähe enam valijale korda. Samas teeb teda murelikuks, et programmides on palju tehnilisi lubadusi, kuid pole pikemat vaadet.

Sama leidis ka endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks.

"Ma tahaksin valimisprogrammidest aru saada seda, milline saab olema meie Eesti kümne või 15 aasta pärast ja mida selleks tuleb teha. Kui ma praegu valimisprogramme, valimisloosungeid, valimissõnumeid jälgin, siis peegeldab sealt vastu enesega rahulolu ja odava raha pakkumine," lausus Jõks.

Jõks arvas, et meie põhiseadus ei tolereeri paigalseisu. Ta selgitas, et põhiseaduse preambul näeb ette Eesti riigi mõtte - olla tulevastele põlvedele hea ja hooliv riik.

"See, kui meil on praegu enam-vähem okei, ei tähenda, et meil 10-15 aasta pärast oleks sama hea Põhiseadus sellest tulenevalt ka nõuab, et me peaksime vaatama kaugemale. Poliitikud, ning samamoodi ka valijad, peaks vaatama kaugemale esimesest märtsist," lõpetas Jõks.

Toimetas
Madis Järvekülg

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised