Erakonnad nimetasid oma realistlikumad valimislubadused (12)

(Foto: Postimees/Scanpix)
21.01.2015 9:19
Rubriik: Valimisuudised

ERR-i uudisteportaal palus suurematel erakondadel nimetada oma realistlikumad valimislubadused. Parteide esindajad kinnitasid, et tegemist on lubadustega, mis valituks osutudes kindlasti ära tehakse.

Sotsiaaldemokraadid

SDE peasekretär Indrek Saar kinnitas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm on täiesti realistlik ja sõltuvalt koalitsioonipartnerist on võimalus suur osa sellest ka pärast valimisi ellu viia.

"Miinimumpalga kasv nelja aastaga 800 euroni, nutikas lapsetoetus 100 eurot kuus lapse kohta (75 eurot lapsetoetus + 25 eurot huvihariduse toetus) ja suurpere toetus 200 eurot kuus alates juba kolmandast lapsest peres ning tugeva riigi tagamine nii sise- kui ka välisjulgeoleku mõttes on sotsiaaldemokraatide prioriteedid ka uue valitsuse moodustamise läbirääkimistel. Kavatseme need lubadused valitsuses ka ellu viia," lausus Saar.

Saar kinnitas, et kõigile sotsiaaldemokraatide valimislubadustele on olemas katteallikad alates maksupaketist, prognoositavast majanduskasvust ja riigireformi tulemusel vabanevatest vahenditest.

Keskerakond

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul sõltuvad mitmed keskpartei valimisprogrammis leiduvad muudatused vaid poliitilise tahte olemasolust.

Keskerakonna üks põhilubadus on tasuta bussiliikluse tagamine üle kogu Eesti. "Tasuta bussiliiklus maakonnaliinidel pole sugugi nii utoopiline kui arvatakse. Juba täna maksab riik bussiliikluse dotatsioonina 2/3 kogukulust. Meie hinnangul oleks viimase kolmandiku katmiseks ja liinide tihendamiseks vaja leida 13 miljonit eurot, mis kompenseeriks siis tänase piletitulu osa ja reisijate planeeritava kasvu," rääkis Simson.

Arvestades, et näiteks tulumaksumäära ühe protsendiline langetamine viis riigieelarvest välja ligi 70 miljonit eurot, siis pole Simsoni hinnangul tegemist just ülemäära suure kulutusega. "Kasu maapiirkondade inimestele oleks aga suur. Antud meede tagaks parema ühenduse maakonna tõmbekeskustega ning inimestel on paremad võimalused töö hankimiseks ning töö juurde jõudmiseks."

Teise olulise kindla lubadusena tõi Simson välja tasuta koolitoidu. "Julgen lubada seda, et tasuta koolitoit on tulevikus päriselt olemas, mitte vaid ministeeriumi kujund. Keskerakonna hinnangul on tänane 78 eurosendi suurune toetus ebapiisav ning see peab kosuma pea kahekordseks – 1,5 euro peale. Taoline summa tagaks tõepoolest tasuta tervisliku toidu kõikides astmetes, algklassidest kuni gümnaasiumini välja," lausus ta.

Ta lisas veel, et täiendavalt soovib Keskerakond sisse seada tasuta lõuna ka lasteaedades. Koolilõunatoetuse kasvatamine 1.5 euroni maksab 6.5 miljonit eurot, tasuta lasteaialõuna 13 miljonit eurot. Arvestades, et praegu enamus omavalitsusi tasub puuduoleva osa koolilõunast oma vahenditest, leevendaks see ka valdade ja linnade koormust.

Raha lubaduste katteks tuleb tema sõnul leida riigieelarvest. Riigieelarvesse plaanib Keskerakond täiendavaid vahendeid saada läbi tervikliku maksureformi, mis hõlmaks endas nii astmelise tulumaksu kui ka ettevõtete tulumaksu kehtestamise.

Reformierakond

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles, et Reformierakonna programm on tehtud arvestusega, et nelja aasta jooksul õnnestub sellest arvestatav osa ellu viia.

Esimesena nimetas ta julgeolekustrateegiat, mille raames saavad kaitsekulud olema "ajakohased". Teisena tõi ta välja kolmanda lapse toetuse tõstmise 300 euroni.
Kolmas märksõna on tööjõumaksude alanemine ning tulumaksuvaba miinimumi tõus.

"Tööjõumaksude alandamine mõjub soodsalt ettevõtlusele ning koos tulumaksuvaba miinimumiga tõstab inimeste sissetulekuid. Tavalisele Eesti perele tähendab see 1512 eurot aastas rohkem. Samuti tuleb majanduskasvust rohkem raha nii haridusele, julgeolekule kui pensioniteks."

Kolmanda ja järgneva lapse toetuse tõus 300 euroni kuus maksab Michali sõnul umbes 60 - 70 miljonit eurot aastas.

Toetuse suurendamise katteallikateks on Reformierakonnal planeeritud üürituru korrastamine, riigireform ja riigilõivude kulupõhiseks viimine.

Isamaa ja Res Publica Liit

IRL-i esimees Urmas Reinsalu märkis, et nendel on esimese asjana plaanis ära teha IRL-i madalapalgaliste maksureform. "See on IRL-i esmane lubadus ja meie erakonda toetades võivad inimesed olla kindlad, et me sellest ei tagane. Esitasime esmaspäeval sellekohase seaduseelnõu ning paneme ette jõustada see reform seadusena 1. jaanuar 2016. aastal," rääkis Reinsalu.

"Selle ettepaneku maksumus on ca 120 miljonit eurot aastas, arvestades et ca 15 % maksuvabastusest jääb rakendamata kuna osa inimeste sissetulek ei võimalda kogu arvestuslikku maksuvabastust rakendada," lausus Reinsalu.

Katteallikatena nimetas ta prognoositavat üldist riigieelarve tulude kasvu. Vastavalt rahandusministeeriumi prognoosile kasvavad maksutulud 2016 aastal 355 miljonit eurot.

"Lisaks ei oleks mõistlik rakendada riigi eelarvestrateegias planeeritud 10 eurost tulumaksuvaba miinimumi tõusu, mille kogumaksumus 2018 aastaks on ligi 66 miljonit eurot," märkis ta.

Samuti vähendab see reform Reinsalu sõnul riigi kulusid toimetulekutoetuse saajate arvu kahanemise kaudu. Samuti peaks ettepaneku tulemusel paranema maksulaekumised, kuna suureneb hõive. 1% hõive kasvu tähendab vähemalt 20 miljoni euro suurust maksutulude kasvu.

Viimase katteallikana nimetas ta sõltuvusainete täiendavat maksustamist aktsiiside kaudu.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

EKRE põhiline valimislubadus on nende 10-protsendise käibemaksu plaani ellu viimine.

"Maksu langetamine 10 protsendile jätaks keskmiselt inimesele rohkem raha kätte 100 eurot, st aastas 1200 eurot. See on suurem summa, kui Reformierakonna ja IRL maksumuudatused lubavad. Ühtlasi oleks efekt kohene, mitte mitme aasta pärast ja järk-järgult jõustatav, nagu pakuvad IRL ja Reformierakond oma tulumaksumuudatusega ja sotsid ning Keskerakond oma alampalgaplaaniga," rääkis Helme.

"Meie ei suhtu asja nii, et käibemaksu langetamine on 600-650 miljoni eurone kulu riigile, vaid see on samas summas tulu inimestele ja ettevõtetele, kes suunavad selle raha ju kohe majandusse tagasi, tekitades sisetarbimist, uusi töökohti, palgatõusu ja selle kõige kaudu ka hoogsalt kasvavat maksulaekumist," selgitas ta.

Helme rääkis, et EKRE arvutuste järgi taastub 20 protsendise käibemaksu laekumisega võrdne summa 10 protsendise maksumäära puhul 4-6 aastaga, sõltuvalt majanduskeskkonnast.

"Osa puudujäägist katame enda poolt ette pandud pangamaksuga ehk välja viidava kapitali maksustamise tuluna, mis toob meie hinnangul tõhusa rakendamise korral sisse kuni 300 miljonit eurot. Aga oleme arvestanud, et 3-4 aastat võib olla Eesti eelarve defitsiidis, et aidata riigi majandusel tõusta uuele tasemele ning anda inimestele kohene elujärje paranemine."

EKRE programmist nimetas Helme veel prioriteedina noorte perede toetamist kodulaenu kustutamise programmi ning tulumaksupreemia näol.

Rahva Ühtsuse Erakond

Rahva Ühtsuse Erakonna jaoks on tähtsaim küsimus olukord tervishoiusüsteemis, teatas partei pressiesindaja Kerli Green.

"See puudutab nii patsientide olukorda, arstide-ōdede töökoormust ja palgaküsimust. Samuti on vaja teha muudatusi tervisekindlustuse ja tervishoiu rahastamise süsteemis. Praegune rahastamissüsteem ei ole jätkusuutlik, sellele on ka Riigikontroll ja erinevad arstide ühendused korduvalt tähelepanu juhtinud. Olukord, kus Haigekassast laekuv raha kulutatakse raviasutustes igal juhul ära, vaatamata vajadusele, peab lōppema," vahendas pressiesindaja.

Erakond on ka seda meelt, et tuleb luua arstiteadust ōppivatele noortele vōimalus töötada ōppetööst vabal ajal abiarstina - see vähendaks eriarstide koormust ja sulandaks noori arste töökeskkonda vanemate kolleegide käe all. Samuti tuleb arstidele ja ōdedele luua tingimused maakohtades ja ääremaadel töötamiseks.

"Oleme sattunud olukorda, kus peansionieas arstid töötavad suurel koormusel kohusetundest, kuna noorte arstide maale saamine on muutunud üha raskemaks. Kui isegi Tallinna külje all asuvasse Kuusalusse ei leita perearste, mis siis veel muust rääkida," märkis Green.

Erakond Eestimaa Rohelised

Roheliste erakonna esimees Aleksander Laane ütles, et Roheliste peamine soov on panustada aastas 100 miljonit eurot vaesusega võitlemiseks.

Raha tuleb Laane sõnul riigieelarve prioriteetide ülevaatamisest. "Sealhulgas vähendades erakondade toetust 50%, mis annab juba pea 3 miljonit; Rail Balticu suunamine läbi Tartu, mis annab sadu miljoneid kokkuhoidu. Lisaraha tuleb veel maksupoliitilistest muudatustest, pankade maksustamisest, ühistulise majanduse, sh panganduse edenemisest, alko-ja tubakaaktsiisist," loetles ta.

Lisaks toetab Eestimaa Rohelised kanepipreparaatide meditsiinilist kasutamist arsti otsusel ravi otstarbel ning kanepit puudutavate riigi regulatsioonide väljatöötamist sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele.

Samuti lubab erakond kohalikult tasandil seadustada rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik.

Veel lubab partei vabastada ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, ühistranspordile, jalgrattakasutusele, töötajate majutusele, tasemeõppele ja täiendõppele erisoodustusmaksust.

Lõpetuseks nimetas Laane vabastada energiasäästu suunatud raha tulumaksust. "Kaotame taastuvenergiatasu tarbijate arvetelt ja rakendame “saastaja maksab” põhimõtet. Toetame ühistulise majanduse arengut s.h.energiaühistute teket võimaldavate seaduseparanduste vastuvõtmist, et ühistud saaksid toota energiat tarbimiskohas või selle lähedal ja jaotada toodetavat energiat oma liikmetele ilma ülemäärase bürokraatiata. Muudame seadusandlust, et tulundusühistu saaks olla kindlustusselts ja loome üle-Eestilise ühistupanga."

ERR-i uudisteportaal küsis kommentaari ka Vabaerakonnalt, ent päringule seni ei ole vastanud.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised