GRAAFIK: Ainult raha ei vii kedagi parlamenti, kuid raha võib võimendada lummavat ideed

(Foto: ERR)
19.01.2015 14:53
Rubriik: Valimisuudised

Politoloog Rein Toomla ütles taasiseseisvunud Eesti riigikogu valimiste tulemusi kommenteerides, et väikeparteid on jäänud väikesteks mitte sellepärast, et riik toetab rahaliselt parlamendierakondi ja teisi mitte, vaid pigem peitub põhjus selles, et neil on puudunud ideed, mis leiaksid heakskiitu valija silmis.

Märtsi algul toimuvad XIII riigikogu valimised on järjekorras seitsmendad taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos. Selle ajaperioodi jooksul on tulnud Eesti poliitikasse nii uusi nägusid, kes pakuvad värskeid lahendusi, kui jäänud ka vanasid poliitikuid, kes proovivad valija hääle saada rõhudes oma kogemusele.

Libraalide ebatavaline populaarsus
Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudi lektor Rein Toomla sõnul on eestlaste valik kaldunud pigem liberaaldemokraatilike jõudude poole. See on Toomla hinnagul üpris ebatavaline, sest teistes Euroopa Liidu riikides on valimistel tavaliselt peamised konkurendid konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid ning liberaalid on pigem taustal. Toomla ütles, et ainult 1992. aasta valimised erinesid teistest, sest siis olid selgelt ülekaalus rahvuslased - valimisliit Isamaa kogus üle sajatuhande hääle, teiseks tulnud valimisliit Kindel Kodu üle 62 000 hääle.

Pooled erakondadest pääsevad üle künnise
Liberaalide domineerimisega ja erakondade ühinemiste tulemusena on parlamendi parteide arv läbi aastate vähenenud. Toomla andmetel tegutses 1995. aasta riigikogu valimiste aegu Eestis täpselt 30 erakonda, millest kõik valimistel ei osalenud. Tänasel päeval on äriregistrisse kantud 11 erakonda, millest valimistele läheb kümme. Toomla väitel võib valimiste ajaloole tuginedes öelda, et viieprotsendise valimiskünnise võib ületada neist neli või viis parteid. "Vast annab laias laastus väita, et ligikaudu pooled valimistel osalenud nimekirjadest ületavad ka künnise," ütles Toomla.

Kui võtta arvesse eelpool välja toodud loogikat, et pooled erakondade nimekirjad osutuvad valituks, siis peaks hetkel parlamendis olevale neljale erakonnale lisanduma veel üks partei. Rein Toomla selles osas nii optimistlik ei ole: "Praeguse seisuga, kuu-poolteist enne valimisi, on ka tugevamate riigikogu-väliste erakondade seis pigem keeruline kui lootusandev. Kui EKRE ja Vabaerakonna toetus viimastel valimiseelsetel küsitlustel kasvab kasvõi neljale protsendile, siis lootus jääb, kui nad aga jäävad kahe protsendi piirile, siis tuleb loota imele."

Seaduse muudatus tõi kaasa kompensatsioonimandaadi languse
Valimissüsteem ise on läbinud mitmeid muutusi ning valimisseaduse muudatused on mõjutanud ka valimistulemusi. Näiteks ringkonnamandaatide arv kompensatsioonimandaatide arvu suhtes on muudkui kasvanud - näiteks kui 1992. aastal oli veel 24 ringkonna- ja 50 kompensatsioonimandaati, siis 2011. aastal olid need numbrid juba vastavalt 68 ja 19. Toomla sõnul tuleneb see kasv 1999-2003 valitsemistsükli jooksul vastuvõetud valimisseaduse muudatusest. ”Täna saab ringkonnamandaadi erakond, kes on ringkonnas kogunud 75 protsemti häältest, millega saaks kokku isikukvoodi," seletas ta. "Enne seadusemuudatust oli nõutav sajaprotsendine isikukvoodi täitmine." Ta lisas, et samuti on erakonnad hakanud täpsemalt ja strateegilisemalt planeerima oma ringkonnanimekirjasid ning see on mõjutanud saadud ringkonnamandaatide arvu, kuid väiksemal määral kui eelpool välja toodud seadusemuudatus.

Esinumbrite võistlus
Viimasel kolmel riigikogu valimisel on parima isikumandaadi teinud kas Keskerakonna esinumber Edgar Savisaar või Reformierakonna esinumber Andrus Ansip. Seejuures peab mainima, et peale 1992. aasta valimisi on Edgar Savisaar saanud kõigil valimistel, kas parima või paremuselt teise häältesaagi.

Toomla sõnul on Kesk- ja Reformierakond käitunud esinumbrite paigutamisega väga kaalutletult ehk nad ei ole kunagi seadnud nimekirjade esinumberid ühte valimisringkonda. "Nüüdsed valimised on tulnud pisut teisiti - Eesti suurima valimisringkonna (14 mandaadiga Harju-ja Raplamaa - toim.) on avastanud ka SDE ja IRL liidrid, lisaks neile veel väga tugev kandidaat Keskerakonnast," hindas olukorda Toomla. "See võiks tähendada, et Ansipi omaaegsed tulemused jäävad ületamata ning paari viimase valimiste suverään selles ringkonnas, Reformierakond, peab vististi ennast koomale tõmbama."

Toomla sõnul jätkab Keskerakond vana strateegiat, paigutades Edgar Savisaare kandideerima Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaossa, kuid Keskerakonna peaks ettevaatlikuks tegema Savisaare ootamatult kesine tulemus viimastel Euroopa parlamendi valimistel.

Tarand tõi üksikkandidaadid valimistele
Kõige suurema avantüüri võtavad valimistel ette kodanikud, kes proovivad riigikokku pääseda üksikkandidaadina. Siinkohal peab arvestama fakti, et viimasel kolmel valimisel on kõige rohkem välja jagatud ringkonnamandaate, mida jaotatakse erakonna ringkondlike nimekirjade alusel, ning üksikkandidaat sellele mandaaditüübile pretendeerida ei saa. Vabariigi valimiskomisjoni andmetel on kõige rohkem üksikkandidaate osalenud 2011. aasta riigikogu valimistel, kus seadis kandidatuuri üles 32 üksiküritajat.

Toomla sõnul ei ole otsest viisi kuidas seletada üksikkandidaatide hulga kasvu või langust. Toomla arvates võis üksikkandidaatide aktiivsuse eelmistel riigikogu valimistel põhjustada Indrek Tarandi edu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus Tarand kogus üksikkandidaadina 102 000 häält. ”Rahandusliku loogika järgi oleks pidanud eelolevatel valimistel üksikkandidaatide hulk kasvama, kuna kautsjon on väiksem,” tõdes Toomla.

Valimisliitude keelustamiseks puudus otsene põhjus
1992. ja 1995. aasta valimistel oli üksikkandidaadina või erakonnas kandideerimisele alternatiiv valimisliit. Valimisliitude keelamine pärast 1995. aasta valimisi on põhjustanud ka palju arutelu keelu kasulikkusest demokraatia arengule Eestis. Toomla hinnangul aga valimisliitude kõrvale jätmine Eesti seadusloomet ja poliitikat üldiselt mõjutanud pole.

Samas lisas Toomla, et valimisliitude keelustamisel ei olnud mitte mingisugust objektiivset põhjust. "Valimisseaduse parandamisel ei suudetud arvestada paljude soovi osaleda poliitikas ka ilma erakonda astumata," kommenteeris Toomla valimisliitude keelamist.

Riigikogu erakondade rahastamine pole kedagi ukse taha jätnud
Rohkelt on kritiseeritud fakti, et parlamendierakonnad saavad riigieelarvest rahalist toetust, et ära maksta oma kautsjonifond ning korraldada poliitkampaaniaid.

Toomla sõnul on riiklik toetus vabastanud erakonnad murest otsida pidevalt raha eratoetuste näol ja tänu sellele on erakonnad saanud kulutada rohkem ressursse põhifunktsioonide täitmisele. Väikeparteid on Toomla hinnangul seetõttu loomulikult raskemas seisus. "Kuid samas me peame arvestama, et väikeparteid on jäänud väikesteks mitte sellepärast, et raha pole – pigem peitub põhjus selles, et neil on puudunud ideed, mis leiaksid heakskiitu valija silmis," ütles Toomla. "Ainult raha ei vii kedagi parlamenti, kuid raha võib võimendada lummavat ideed."

Toomla soovitab väikeparteidele, et kui raha kuskilt tulemas pole, siis tuleb panustada vabatahtlike tööle: "See näitab erakonna võimekust ning tugevdab usaldust tema kavatsuste suhtes."

Naisi on tulnud poliitikasse rohkem, kuid mitte märgatavalt
Demokraatia arengus nähakse suurt rolli ka naiskandidaatidel ning sooliselt tasakaalustatud parlamendil. Mõned parteid on proovinud oma nimekirjasid koostada n-ö ”tõmblukumeetodil”, kuid otsest efekti valimistele sellel olnud ei ole. Naiskandidaatide osakaal valimisnimekirjades on vaikselt kasvanud - 1992. aastal oli see 14 protsenti, 2011. aastal 22,6, samas kui 2007. aastal oli naiste protsent kandidaatide hulgas 27,1.

Toomla sõnul on raske tuua paralleeli ühiskonnas toimuva võrdõiguslikkuse debatiga. ”Palju on loomupärast arengut, nii naiste osakaalu ühiskonnas arvestades, kui ka ühiskondlike probleemide sotsiaalsemaks muutumises,” ütles Toomla. Tema hinnangul jätkub see kasv ka edasipidi, kuid pole põhjust arvata, et kasvutempo saab olema väga kiire.

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimased valimisuudised

Viimase 24h uudised