Jüri Saar: Eesti peab panustama läänemaailma ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisse

Jüri Saar, Tartu ülikool
29.01.2015 14:58

Kas Eesti riik oli kohustatud Guantanamo vangi vastu võtma? Vastab Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar

Maailma muutub järjest väiksemaks, mistõttu on ka geograafiliselt üksteisest kaugel toimuvad sündmused omavahel seotud. Niisuguse tendentsi näide on meist tuhandete kilomeetrite kaugusel Guantanamo kinnipidamiskohast vabanenud isiku saabumine Eestisse. Juhtumis segunevad erinevad aspektid, alates võitlusest terrorismiga ja inimõiguste tagamisest ning lõpetades läänemaailma kuuluvate riikide vaheliste sõbra- ja liitlassuhetega.

Guantanomo kinnipidamiskoht loodi 2002. aastal Ameerika Ühendriikide mereväebaasi territooriumil (Guantanamo Bay Naval Base), mis asub Kuubal vastavalt kahe riigi vahelisele lepingule juba alates 1903. aastast. Koha eesmärk oli toimetada sinna eriti ohtlikke terroriste ja terrorismis kahtlustatavaid, keda määratleti kui vaenlase võitlejaid (enemy combatants), et hinnata konkreetsete isikute ohtlikkust ja saada nendelt informatsiooni terroriorganisatsioonide tegevuse kohta hoidmaks ära uusi terroritegusid.

Guantanamos kinnipeetavad (nagu üldse terroristid) kujutavad endast õiguslikus mõttes täpselt määratlemata kontingenti ning asuvad seetõttu justkui õiguslikus mustas augus kurjategijate, vaimuhaigete ja võitlejate vahel. Kui nad oleksid kuritegudes kahtlustatavad, peaksid nad läbima vastavad protseduurid ja jõudma lõpuks kas süüdi- või õigeksmõistva otsuseni.

Niisuguseid protseduure, mille alusel oleks toimunud kellegi süüdimõistmine sõjakuritegudes, on siiani läbinud vähesed sealsed kinnipeetavad. Kui nad oleksid psüühiliselt ebaadekvaatsed, tuleks neile kohaldada vastavat ravi. Andmed sellise kontingendi osakaalu kohta puuduvad. Kui nad oleksid vaenlase sõjaväkke kuulujad, tuleks neid kohelda vastavalt Genfi konventsioonidele. Sõda terrorismiga ei toimu riikide vahel, vaid riikide vastas seisavad täpselt identifitseerimata jõud, organisatsioonid, võrgustikud, mille puhul võib üksnes aimata teatavate riikide varjatud toetust.

Guantanomo asumine õiguslikult eikusagil (in the middle of nowhere) on olnud Ameerika Ühendriikide administratsiooni jaoks suur peavalu, sest on ilmne konflikt pragmaatilise püüde vahel kontrollida terrorismi ühelt poolt ja teiselt poolt õigusriikluse ning inimõigustest tulenevate nõuetega. Läänemaise üldtunnustatud põhimõtte järgi peavad olema kõigile inimestele, s.t ka kurjategijatele, vaimuhaigetele, sõjavangidele ja terroristidele tagatud inimõigused ja humanistlik kohtlemine.

Seetõttu ei olnud üllatav, et president Obama lubas ametisse asudes 2009. aastal Guantanamo laagri likvideerida. Samas on seoses rahvusvahelise olukorra pigestumisega valjenenud nende poliitikute (eeskätt vabariiklaste) hääled, kelle väitel aeg ei ole enam sobiv kahtlaste isikute vabastamiseks, eeskätt nende, keda on klassifitseeritud kõrge või keskmise riski tasemega isikuteks.

Alates 2009. aastast on Guantanamost vabastatud 64 isikut ja saadetud erinevatesse maailma riikidesse (nt Albaania, Belgia, Prantsusmaa, Gruusia, Slovakkia, Šveits). Lisaks on 44 isikut suunatud tagasi päritoluriikidesse s.h Itaaliasse ja Ühendkuningriiki. Andmed selle kohta, kui palju kõigist neist ekskinnipeetavatest jätkavad karistuse kandmist ja kui palju on vabastatud, kuid jäetud tingimusliku järelvalve alla, pole avalikud.

Praegu on Guantanamos 122 kinnipeetavat, kellest 54 on lubatud vabastada ning kellest 47 on pärit Jeemenist. Laagrist vabastatute Jeemenisse tagasi saatmine on seotud väga suurte riskidega nii isikutele endile kui ka rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt vaadatuna, kuna Jeemenis on keeruline julgeolekuolukord ja käib äge võitlus al-Qaidaga. 2014. aastal vabastati kokku 28 isikut, keda kõiki eelnevalt põhjalikult uuriti ja hinnati. Üks isik, kes oli kinni võetud Pakistanis 17 aasta vanuselt, langes sellesse kategooriasse, kes võiks edaspidi elada väljapool kodumaad, võetigi nüüd vastu Eestis, sest nii otsustas Eesti Vabariigi valitsus 09. oktoobril 2014.

See tegu tähendab meie panustamist läänemaailma ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisse ja näitab meie soovi olla koos heas ja halvas oma liitlastega. Ja liitlasi on meil praegu ning tulevikus väga vaja, sest jääda riigina üksinda silmitsi kõigi kaasaja maailma ohtudega oleks hukatuslik. Eesti valitsuse samm on lisaks konkreetsele panusele ka sügavalt sümboolse humanistlikke väärtusi peegeldava tähendusega. See tähendab, et vabanenu on rahvusvahelise kaitse all, talle on antud siin viibimiseks tähtajaline elamisluba ja teda aidatakse kõigiti kohanemisel eluga uues keskkonnas.

Toimetas
Piret Pappel, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kandidaatide teated valimisportaalis

Portaal valimised.err.ee avaldab Riigikogu valimistel osalevate kandidaatide valimistega seotud avaldused ja eestikeelsed pressiteated muutmata kujul.

Valimised.err.ee jätab endale õiguse mitte avaldada heade tavadega kokkusobimatut infot.

Avaldame teated, mis on saabunud aadressile valimised@err.ee või erruudised@err.ee

Eesti Rahvusringhääling ei vastuta leheküljel saada oleva info õigsuse eest.