Jevgeni Ossinovski: õpilaste eesti keele oskuse nõuet tuleb tõsta

Jevgeni Ossinovski (Foto: Sotsiaaldemokraadid)
20.01.2015 12:23

Vene emakeelega põhikooli lõpetaja eesti keele oskuse nõuet tuleb põhikoolis tõsta praeguselt rahuldavalt (B1) heale (B2) tasemele, et gümnaasiumi astudes võimaldaks õpilase eesti keele oskus ka riigikeeles õppida. Gümnaasiumi lõpetaja keeleoskuse tase tuleb tõsta healt (B2) väga heale (C1) ja anda võimalus koolidel ise otsustada oma õppekeele proportsiooni üle.

„Ma saan aru, et on valimised tulemas ja on kuidagi märkimisväärselt põnev intriig selles osas, et keegi räägib ühte juttu ühtedele valijatele, teist juttu teistele valijatele. Mina ei ole seda teinud ja ei ole meie erakond ka seda mitte kunagi teinud,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski esmaspäeval Riigikogu kõnetoolis.

„Kordan siis varasemalt öeldu üle: vene emakeelega põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja eesti keele oskuse nõuet tuleb tõsta ning koolide vastutust parima hariduse andmise eest peab suurendama,“ kinnitas minister.

Üleminek eestikeelsele aineõppele on tekitanud olukorra, kus paljud gümnasistid ei valda eesti keelt piisaval tasemel, et riigikeeles aineid õppida. Nii õpilaste, õpetajate kui ka koolijuhtide hinnangul on põhikoolist tulevate õpilaste madal eesti keele oskus tõsiseks probleemiks eestikeelse aineõppe rakendamisel. Gümnaasiumis heaks edasijõudmiseks peavad koolijuhid vajalikuks keeleoskust tasemel B2.

Olukorras, kus põhikooli tasemel õpetatakse üle 1000 tunni eesti keelt, ei saavuta rohkem kui kolmandik venekeelsetest põhikooliõppureist isegi mitte rahuldavat (B1) taset.

On näha, et gümnaasiumi õppekeele reform ei ole keskmiselt parandanud õpilaste keeleoskust, ehkki see on olnud selle reformi põhiliseks eesmärgiks. Probleeme on ka õpetajate kvalifikatsiooni ning spetsiaalselt kohandatud õppematerjalide puudusega.

Seega on vajalik rakendada meetmeid, et eesti keele oskus lõpuks ka tegelikult paraneks. Pedagoogilisest aspektist lähtudes oleks mõistlik, et kool saaks rohkem otsustada, missugusel määral ja milliseid aineid eesti ja vene keeles õpetada, et tagada hea eesti keele oskus ning kvaliteetsed aineteadmised.

Samal ajal tuleb tõsta eesti keele oskuse nõuet ja suurendada koolide vastutust eesti keele õpetamisel ning viime sisse koolijuhtide kohustusliku hindamise, mille käigus hinnatakse ka kooli võimekust seatud eesmärke täita. Kui koolijuht ei pälvi positiivset hinnangut, teeb ministeerium kohalikule omavalitsusele ettepaneku direktor vabastada.

Kuna me tõstame paralleelselt õpilaste eesti keele oskuse nõudeid, siis ei ole meil põhjust arvata, et eestikeelne aineõpe koolides märkimisväärselt väheneks. Enamik põhikoole õpetab osa aineid eesti keeles ilma igasuguse kohustuslikkuse nõudeta.

Lisaks olen seda meelt, et kindlasti tuleb säilitada nõue, et alates 2007. aastast gümnaasiumiastmes eesti keeles õpetatud ained nagu eesti keel ja kirjandus, ajalugu, muusika- ja ühiskonnaõpetus, jäävad ka edaspidi ainult eesti keeles õpetatavateks aineteks. Nende ainete puhul on ka koolid väljendanud arvamust, et nende õpetamine on üldiselt jõukohane. Küll aga vastavalt 2013. aastal läbiviidud uuringule kakskeelsest õppest vene õppekeelega koolis (Metslang jt) ja arvestades, et seni puudub vajalik õppevara, on mõistlik geograafia kohustuslike ainete hulgast välja arvata. Ülejäänud valikuid saaks teha kool vastavalt pedagoogilistele, kogemustele ja õppematerjalidele.

Parema hariduse ja parema keeleoskuse tagamiseks tuleb:

- Viia keeleõppe põhirõhk gümnaasiumilt põhikoolile ja lasteaiale, sest keeleoskus areneb kõige paremini varases eas.

- Tagada väga heal tasemel eesti keele oskus. Tõsta õppekava eesti keele oskuse nõuet põhikooli lõpus rahuldavalt (B1) heale (B2) ning gümnaasiumi lõpus healt (B2) väga heale (C1).

- Eesti keele õppe kvaliteedi tagamisel tuleb suurendada koolide vabadust konkreetsete ainete õppekeele valikul ning ka nende vastutust, mh viime sisse koolijuhtide kohustusliku hindamise.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kandidaatide teated valimisportaalis

Portaal valimised.err.ee avaldab Riigikogu valimistel osalevate kandidaatide valimistega seotud avaldused ja eestikeelsed pressiteated muutmata kujul.

Valimised.err.ee jätab endale õiguse mitte avaldada heade tavadega kokkusobimatut infot.

Avaldame teated, mis on saabunud aadressile valimised@err.ee või erruudised@err.ee

Eesti Rahvusringhääling ei vastuta leheküljel saada oleva info õigsuse eest.