Silver Kuusik: Kes maksab kinni tasuta hariduse? (1)

Silver Kuusik
5.02.2015 16:06

Saksa filosoof Georg Hegel on öelnud: „Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.“. Seekordsete valimiste eel räägivad vähesed haridusest. Möödunud valimistel oli aga tasuta kõrgharidus suisa ühe parlamendierakonna lipulause. Tänase valitsuse teooria järgi kehtibki meil tasuta haridus.Üritan endise pikaaegse üliõpilasliidrina alljärgnevalt analüüsida, kas tasuta haridus ikka on tasuta või on hoopis eelseisvate valimiste valguses õige koht küsida, etehk vajaks Eesti süsteemi, kus haridusministri koht, üldstrateegia ja reaalne tegevus määrataks pikemaks ajaks kui 4 aastat!

Mulle sümpatiseerib väga proua Andra Veidemanni valimisvideo, kus esmatähtsana tuuakse välja hariduse tähtsus. Just vaimsest tervisest saab alguse ka võimalik majanduse edulugu, inimese enese hoidmine, aga ka suhtumine riiki kui oma kodusse ning valitute riigimehelik suhtumine Eestisse. Aeg ja senised kogemused on näidanud, et madala haridustasemega omavalitsuse ja riigijuhid kipuvad sagedamini tegema riigile või KOV-le kahjulikke strateegilisi otsuseid.

Viimastel aastatel on üle riigi lõhutud ära toimivad koolid, ajendiga läbi viia nn koolivõrgu korrastamine. Koolidele on kehtestatud piirangud, millisest õpilaste arvust alates võib koolina tegutseda. Üle Eesti on viimase kümne aastaga neil asjaoludel suletud 96 kooli, tõsiküll samal ajal on 45 kooli ka avatud. Mingis mõttes viidi ja viiakse selle nn koolivõrgu korrastamisega läbi ka haldusreformi. On selge, et kui laps peab hakkama käima koolis naaberomavalitsuses, muutub ka tema pendelliikumine kooli ja kodu vahel oluliselt suuremaks ning nii mõnedki tasuta asjad muutuvad tasuliseks.

Kui palju läheb asi maksma riigile, omavalitsusele, inimesele?

Riik veeretas maksmise enda õlult omavalitsuste ja lapsevanemate õlule. Keegi peab maksma kinni lapse kaugemal õppimise, kas seda teevad siis lapsevanemad oma sõidukiga, kasutab laps tavalist ühistransporti võion omavalitsus tellinud koolibussivariandi. Kui riik viib omavalitsusest koolid minema, peab KOV oma rahva ja inimeste hoidmiseks maksma kinni koolitranspordi kooliga omavalitsusse või teevad seda patriootlikud kodanikud omadest ressurssidest.

Viimasel juhul on veel üks asjaolu, mida pole avalikult analüüsitud, selleks on aeg. Pendelränne tähendab ka füüsilist aja kulu ja seda pole keegi ajaks ümber arvestanud.Lapsed ja lapsevanemad, kes koolivõrgu korrastamisega peavad haridustee jätkamiseks naaberomavalitsusse sõitma, kaotavad ka ajas. Kui laps läheb aga ka näiteks kaugemal asuvasse huviringi, siis peab lapsevanem minema omast ajast lapsele järgi, seda aega ei arvesta keegi.Pere peab ärkama nt tund aega varem ning saab ka koju tund aega hiljem kui linnakoolis. Kas see laps, kes päevas näiteks 2 tundi oma ajast ainuüksi pendelliikumisele kulutab, omab võrdseid võimalusi? Kui poliitikud küsivad aegajalt finantsinimestelt nõu, et palju üks või teine asi maksma läheb, siis miks ei küsita haridussüsteemis nt psühholoogidelt nõu, et mis hakkab selle lapsega juhtuma?

Paljud pered hääletavad jalgadega ja kolivad sinna, kus pere noorimad saavad haridusteed kergemini jätkata. Paljud pered teevad otsuse, et on mõistlikum kui laps hakkab kasutama õpilaskodu või ühiselamut. Endine haridus-teadusminister Jaak Aaviksoo alustas kunagi ka põhikooli reformimist, tänu jumalale jäi see asi poolikuks ja tegemata...

Kas 16 aastane on täisealine?

Keskkoolis püüab riik oma kulusid kokku hoida, luues koole suurtesse linnadesse.Kulud kasvavad aga kodust eemal õppiva inimese jaoks, sest üüriturg on kallis, toidulaud on kallis, lõbustusasutused lähevad kallimaks. Kuna inimesed liiguvad st urbaniseerumine toimub täiega, siis toimub ka liikumine nn tõmbekeskustesse. Noortel on vaja teenust, et kool ja töökoht oleksid mõistlikul kaugusel kodust.

Millal saab inimene täiskasvanuks? Perekonnasseaduse järgi oled 18 aastaselt täiskasvanud, välja arvatud kui käid kutsekas või keskkoolis.
Väidan siinkohal, et 16 aastane, kellele paljud riigiisad tahavad valimisõigust anda, pole reeglina võimeline võtma vastu adekvaatseid ja tulevikuperspektiivis vigadeta otsuseid. Kui 16 aastane nooruk peab minema oma elu peale, siis tegelikult kodust eemal olles kipuvad ka kiusatused kergemini tulema. Ka söögirahaga arvestatakse alles viimases faasis, lõbustused võtavad oma raha. Sellise noore ainsaks järelevalveks saab ühisealmu valvelaua administraator, aga kiusatustemeri on samas põhjatu. Väidan, et siinkohal on hoolitsev ning turvaline kodu ja pere määrava tähtsusega.

Need noored, kes visatakse ühikast välja, lähevad reeglina ka koolist minema ja kukuvad haridussüsteemist välja, mitte ei hakka otsima endale uut kodu. Pubeka eas olevad inimesed kipuvad ikka lõbutsema. Kui see nooruk on koolist välja kukkunud, hakkab ta endale paratamult tööd otsima. Mõni neist ärkab 5-6 aastat hiljem ja peab siis süsteemi tagasi saama.

Murekohti on teisigi: jah, kutsekate ühikad on tänaseks heas korras ja nende võrgustik korrastatud, ometi teame, et vallad, kus kutsekoolid suleti, hävisid üksikisiku tulumaksu laekumise arvelt. Õpikud, töövihikud ja töövahendid on samuti küsimus. Palju on antud sellest valdkonnast erasektori kätte ning firmade vahel käib õpikutootmisvõistlus. Kui aga lapsed õpivad eri õpikutega, pole ka kooli vahetamine kerge, sest kava ja sisus pole omavahel täielikus kooskõlas. Vanasti oli 1 üleriigiline õpik, mille järgi õpiti.

Haridussüsteemis on ühe reformi kestuseks ca 7 aastat. Iga 4 aastase tsükli järel kehtima hakkav uus haridussüsteem tekitab segadust nii õpilastes, lastevanemates kui ka õpetajates.

Kokkuvõttes väidan, et haridussüsteem pole see koht, kus eksperimenteerida. Mäng käib selle vahel kui palju maksab riik, KOV või üksikisik. Mida allapoole lähevad kulude maksmised, siis on selge et sealpool on ka vähem raha ja lõpptulemus halveneb. Tegemist on lühinägeliku suhtumisega, sest rumala inimese võimekus raha sisse tuua on oluliselt väiksem kui haritud inimesel. Rumala inimese võimekus juhtida oma pere rahaasju rääkimata linna või riigi raha asjadest on tasemelt kordades madalam kui haritud inimesel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kandidaatide teated valimisportaalis

Portaal valimised.err.ee avaldab Riigikogu valimistel osalevate kandidaatide valimistega seotud avaldused ja eestikeelsed pressiteated muutmata kujul.

Valimised.err.ee jätab endale õiguse mitte avaldada heade tavadega kokkusobimatut infot.

Avaldame teated, mis on saabunud aadressile valimised@err.ee või erruudised@err.ee

Eesti Rahvusringhääling ei vastuta leheküljel saada oleva info õigsuse eest.