Alo Heinsalu loodab, et muljetavaldav e-hääletanute arv viib valimisaktiivsuse kasvuni (3)

Video
26.02.2015 21:05
Rubriik: valimised

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu tõdes "Kahekõne" stuudios, et eelhääletamise tulemused on tänavu olnud muljetavaldavad ning avaldas lootust, et tänu e-hääletamisele kasvab ka valimisaktiivsus.

Saatejuht märkis, et kui valimispäeval ja valimisjaoskondades ei tohi agitatsiooni teha, siis arvutis hääletades on valijal ometi ümberringi näiteks kandideerijate reklaamid.

"Kõik on suhteline. Me oleme selles maailmas täpselt, milles me elame ja ega me internetti kindlasti kinni panna ei saa," lausus Heinsalu ja lisas, et teatud asjad on paratamatud ning nendega tuleb leppida. Samas toimub e-hääletus ka ainult eelhääletamise ajal, mil poliitiline agitatsioon on veel lubatud.

Heinsalu tõdes, et eelhääletamise tulemused on olnud muljetavaldavad. Kuid Eestis on ka hääletamisliike väga palju ja tema arvates ei tasuks ühte kõigist esile tõsta. Heinsalu leiab, et valijal peab jääma valikuvõimalus nii ajaliselt, ruumiliselt kui ka meetodi osas.

Valimiskomisjoni esimees avaldas lootust, et e-hääletamise kasv aitab kaasa ka üldisele valimisaktiivsus kasvule, sest mida rohkem valijaid otsustab, seda legitiimsem on esinduskogu, kes meie riiki juhib.

Kuid miks ei saa internetis hääletada ka valimispäeval 1. märtsil? "Meil on ikkagi üks põhiseadusest tulenev printsiip: igal ühel meist on üks hääl," põhjendas Heinsalu. Ta selgitas, et kuna Eestis on hääletamisviise väga palju, siis peab kindlustama selle, et igaühe puhul läheks arvesse vaid üks hääl. Neid, kes interneti kaudu mitu korda hääletasid, oli paar tuhat, mis 170 000 hääletanu kohta on Heinsalu hinnangul väike protsent.

Eestis on ka praktiliselt kahekordistunud nende inimeste arv, kes on läinud välismaale ja neil on õigus anda oma hääl seal. Eesti kodanikud hääletavad umbes 100-st riigist. Valimiste korraldamisse on kaasatud muuseas 5000 inimest.

Vabariigi valimiskomisjoni esimees nentis, et valimistulemuste selgitamise põhialused on püsinud samana juba 1992. aastast. Edaspidi on valimiskorda täpsustatud ja püütud teha õiglasemaks.

Heinsalu leiab, et järske ja kiireid muudatusi ei ole valimiskorralduses mõtet teha. "Muutused peavad olema väga läbikaalutud ja tuginema praktikale," kinnitas ta ja täpsustas, et muudatuste mõju selgub alles kolmede valimistega. Heinsalu arvates peaks valimissüsteemi lõppeesmärk on see, et nii palju, kui on üleriigilist toetust, nii palju kohti saavad erakonnad ka riigikogus.

Riigikogu valimiste tulemused saame meie Eestis suurriikidega võrreldes teada väga ruttu, kinnitas valimiskomisjoni esimees.

Toimetas
Liis Velsker

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar