Mihkel Solvak: kuidas on omavahel seotud majanduse olukord ning Reformierakonna ja Keskerakonna toetus

Mihkel Solvak. (Foto: erakogu)
9.02.2015 17:30
Rubriik: Arvamus

Kas ja kuidas on mõned majandusliku olukorra võtmeindikaatori nagu tööpuudus, SKP kasv, inflatsioon ja keskmine brutokuupalk seotud peaministripartei ja suurima opositsioonipartei toetusega? Kasutatud on ERR-i tellitavat erakondade toetuse uuringu andmeid ning Statistikaameti indikaatoreid Eesti majanduse kohta.

Vaatame esmalt Reformierakonna toetust perioodil 2007-2014. Kõigepealt on näha, et Reformierakonna toetus on väga tugevalt tsükliline lihtsalt valimisperioodi alusel.

Reformierakond ja tööpuudus

Toetus on suur valimiste ajal, langeb aga põhja täpselt kahe valimise vahel nii valimistsüklis 2007-2011 kui 2011-2014. Pöördudes tööpuuduse juurde näeme, et kui tööpuudus 2008. aastal tõusma hakkas, hakkas Reformierakonna teotus langema, kuid pööras 2009 aastal jälle tõusule koos samas jätkuvalt kasvava tööpuudusega. Ka perioodil 2011-14 liikus Reformi toetus üsna lahus tööpuuduse tasemest. Kokkuvõttes saab seega öelda, et Reformierakonna toetus on tugevalt tsükliline valimisperioodi järgi aga sõltu eriti tööpuuduse tasemest.

 Graafik: Reformierakonna toetus vs tööpuudus

Reformierakond ja siseriiklik kogu produkt (SKP)

SKP kasvu puhul on näha selgem seos. Toetus langes majanduse kukkudes ja hakkas jälle tõusma,kui majandus uuesti augu põhjast tõusma hakkas. Viimasel valitsemisperioodil on aga majanduskasv olnud väike ja stabiilne ning vastavalt sellele ei ole näha ka seoseid muutuva erakonnatoetusega.

 Graafik: Reformierakonna toetus ja SKP kasv

Reformierakond ja inflatsioon

Selgem seos on näha ka inflatsiooni puhul, kus inflatsiooni muster on justkui ühe faasi võrra eespool Reformierakonna toetuse kõikumise mustrist.

 Graafik: Reformierakonna toetus vs inflatsiooni määr

Reformierakonna toetus on kõrgemal kui inflatsioon on kõrgel. Arvestades, et kõrgem inflatsioon käib reeglina kaasas suurema majanduskasvuga peegeldub siin Reformierakonna toetuses sama fenomen, mida oli juba näha SKP kasvu puhul.

Reformierakond ja brutopalk

Keskmine brutokuupalk on aga perioodil 2007-2014 stabiilselt väikeste tagasilöökidega tõusnud ja ei seleta sellega ka Reformierakonna toetuse suurt kõikumist.

 Graafik: Reformierakonna toetus vs brutopalk

Kokkuvõttes võib öelda, et Reformierakonna toetus liigub koos SKP kasvu ja inflatsiooni muutustega, aga ei oma mingit seost tööpuuduse taseme ja märkimisväärset seost keskmise brutokuupalgaga.

Keskerakond ja majandusnäitajate mõju

Keskerakonna toetus on Reformierakonna toetusele vastupidise tsükliga ja on kõrgeim just valimistevahelisel perioodil. Pannes siia juurde majanduse olukorra indikaatoreid, näeme siin laias laastus vastupidiseid mustreid. Tööpuudus ei oma jällegi selget loogilist seost. Justkui positiivne seos ilmneb perioodil 2008-2011, kus tööpuuduse suurenedes Keskerakonna toetus suurenes ja tööpuuduse vähenemisel jällegi vähenema hakkas. Samas ei ole sellist seost näha kogu 2007-2014 perioodi puhul.

 Graafik: Keskerakonna toetus vs tööpuudus

SKP kasvu ja inflatsiooniga on aga suhe selgem. Langeb SKP, suureneb Keskerakonna toetus, suureneb inflatsioon, väheneb Keskerakonna toetus

 Graafik: Keskerakonna toetus vs SKP kasv

.Graafik: Keskerakonna toetus vs Inflatsioon

Ühesõnaga, läheb majandusel halvemini on Keskerakond popim ja vastupidi. Keskmisel brutokuupalgal ei ole aga samuti mingit märgatavat koosvarieerumist Keskerakonna toetusega.

 Graafik: Keskerakonna toetus vs Keskmine brutopalk

Kuivõrd hästi saaksime me majanduse olukorra alusel suurima valitsus ja suurima opositsioonierakonna toetust ennustada?

Allolevatel graafikutel on näide ühest sellisest modelleerimisüritusest.

Reformierakond

Selgub, et nende majandusindikaatorite ja valimistsükli abil loodud regressioonmudeli* abil saame üllatavalt täpselt statistiliselt läbi aja ennustada just Reformierakonna kui peaministripartei toetust.

Graafik: Reformierakonna toetuse regressioonimudel

Antud graafikul on toodud Reformierakonna tegelik toetus ja vaid majandusolukorda ning valimistsüklit arvestavate regressioonimudelite poolt arvutatud Reformierakonna toetus. Puhtalt majandusindikaatorite abil suudame statistiliselt seletada ligi 53% Reformierakonna teotuse kõikumisest. On näha, et tsüklit arvestav mudel on teatud ajahetkedel lähemal Reformierakonna toetusele kui puhtalt majandusel põhinev mudel. Laias laastus on keskmiselt tegemist aga üllatavalt täpse ennustusega, mis eksib natuke suuremal määral vaid kohtades, kus Reformierakonna toetus väga suurelt kõikunud on.

Keskerakond

Kui võtame siia võrdluseks kõrvale Keskerakonna, siis on valimistsüklit arvestava mudeli ennustusvõime oluliselt parem kui puhtalt majandusindikaatoritel põhinev.

Graafik: Keskerakonna toetuse regressioonimudel

See ei pruugi kohe silma hakata, aga vaid majandust arvestav regressioonimudel töötab märkimisväärselt paremini just Reformierakonna toetuse statistilisel ennustamisel võrreldes Keskerakonna toetusega. Mida siit järeldada?

Ei midagi muud kui „it’s the economy stupid!“. Näeme eelkõige, et peaministripartei saatus on rohkem seotud majanduse olukorraga. Läheb sellel hästi, läheb hästi ka valitsevalt erakonnal. Võiks eeldada, et suurima opositsioonijõu puhul on see vastupidi ehk kui majandus kiratseb suureneb valitsuse poliitikale alternatiive pakkuvate erakondade teotus. Teatud määral see nii on, aga Keskerakonna toetamine tähendab Eesti kontekstis siiski paljudele valijatele mõttelise Rubikoni ületamist, mida nii naljalt ei tehta. Majanduslangus tähendab seega Reformierakonna toetuse kerget langemist, aga mitte samal määral Keskerakonna toetuse
suurenemist.

Isamaa ja Res Publica liidu ning Sotsiaaldemokraatiliku erakonna toetus aga nende mudelitega niivõrd hästi ennustatav ei ole.

 Graafik: SDE ja IRLi toetuse regressioonimudel

Valemid graafikute taga

Mudelid ise näevad lihtsustatult formaalselt välja järgmised.

Majanduse ja valimistsükli mudel:

y=β_0+β_1 SKP+β_2 inflats+β_3 töötus+β_4 brutopalk+β_5 tsükkel+β_4 〖tsükkel〗^2+ε

Majanduslik mudel:

y=β_0+β_1 SKP+β_2 inflats+β_3 töötus+β_4 brutopalk+ε

y on vastava erakonna toetus,
SKP on kvartaalne SKP kasv,

inflats on tarbijahinna harmoniseeritud indeksi muutus antud kuul võrreldes eelmise aasta antud kuuga,

töötus on antud kvartali töötute osakaal tööjõulisest elanikkonnast,
brutopalk on keskmine brutokuupalk antud kvartalis,
tsükkel on käimasoleval kuul läbitud nelja-aastase valimistsükli (49 kuud) periood protsendina (vahemikus 0-100%). Näiteks, 2011.a. märtsis lõpuks oli läbitud 1/49=2% valimistsüklist ja 2015.a märtsis saab läbitud 49/49=100% valimistsüklist.
ε on ennustusviga

Mudelid ise kasutavad mitmest lineaarset regressiooni. Peab meeles pidama, et tegemist on siiski aegridadega, mille analüüsimise erinevatest meetoditest erakonnatoetuse puhul loe täpsema siit.

*Regressioonimudel – Matemaatiline mudel, mille abil luuakse võimalus kirjeldamaks erinevate tunnuste vahelisi seoseid.

Kvartaalne ehk mõõdetud majanduskvartali ulatuses

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked valimisuudised

Viimase 24h uudised