Juhan Kivirähk: see ei ole valimisprognoos (1)

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. (Foto: ERR/Ülo Josing)
Autor: Juhan Kivirähk
23.02.2015 9:26
Rubriik: Arvamus

Hiljuti tegi üks vana tuttav mulle etteheiteid, öeldes, et erakondade toetust mõõtvate arvamusküsitluste tulemused ei peegeldavat õigesti poliitilisi jõuvahekordi ning jäävat kaugele tegelikest valimistulemustest.

Kahjuks ei jõudnud ta mulle selgitada, mis metoodika abil tema „tegelikele“ valimistulemustele jälile saab ning meie jutuajamine jäi liialt põgusaks ka selleks, et oleksin saanud talle selgitada, et igakuised erakondade reitingud, mida Eesti Rahvusringhääling Turu-uuringute AS-ilt tellib, ei olegi mõeldud olema ega saagi olla täpne valimisprognoos.

Esmapilgul tundub selline väide kindlasti sama vastuoluline nagu on René Magritte’i kuulsa maali pealkiri. Kuidas saab öelda, et pildil ei ole piip või väita, et erakondade toetusprotsendid kaks nädalat enne valimisi ei kujutagi endast valimisprognoosi. Ometi, kui pisut mõelda Eesti valimissüsteemile, siis see niimoodi on.

ERR-i poolt tellitud erakondade toetuse uuring selgitab välja parteide üle-eestilise toetusprotsendi, mida saaks käsitleda valimisprognoosina vaid siis, kui valimistel kandideeriksid parteid ühes, kogu Eestit hõlmavas valimisringkonnas. Paraku ei vali kodanikud mitte ühte või teist erakonda, vaid konkreetseid kandidaate nende erakondade nimekirjadest, mis on igas valimisringkonnas erinevad. Mida enam lähtuvad valijad valimisotsuse tegemisel erakonnast, seda lähedasem saab olema tegelik valimistulemus üle-eestilise arvamusküsitlusega. Kuid on märkimisväärne osa valijaid, kelle jaoks on oluline just kandidaadi isik – mitte aga see, mis erakonna nimekirjas ta kandideerib. Võtkem näiteks IRL-ist Reformierakonda üle läinud Eerik Niiles Kross või Keskerakonnast IRL-i siirdunud Aivar Riisalu – küllap on mõlemal neil oma kindlad poolehoidjad, kes ei jäta neile erakonna vahetamise pärast häält andmata.

See muidugi ei tähenda, nagu ei olekski sotsioloogiliste meetodite abil võimalik valimisprognoose teha. On ikka, ainult et selleks tuleb küsitluse käigus jäljendada valimissituatsiooni, st. küsitleda igas valimisringkonnas valijaid täpselt selliste valimisnimekirjade abil, mis neil valiku tegemisel tegelikult ees on. Ning pärast seda panna saadud kaheteistkümnest tulemusest üldtulemus kokku – võttes arvesse kvoote, d’Hondti koefitsiente ja kõike muud sarnast. Paraku nõuaks see igas ringkonnas vähemalt paarisaja inimese küsitlemist ning 2400 intervjuu läbiviimine vaid sel eesmärgil, et mõni päev varem valimistulemust teada saada, oleks liiga kallis luksus. ERR on seetõttu jäänud erakondade reitingute mõõtmise juurde, mis poliitilisi jõuvahekordi küll üldiselt kirjeldavad, kuid mida ei tohiks võtta otsese valimisprognoosina.

Ometi tekitab auditooriumis kindlasti küsimusi see, miks meie küsitlustulemused erinevad eelmisel nädalal avalikustatud Emori küsitluse tulemustest (vt. tabel).


Täna avaldatud Turu-uuringute AS küsitlustulemused, kus esikohal on Keskerakond 27 protsendiga ning teine Reformierakond 22 protsendiga, on saadud traditsioonilisel meetodil, viies läbi näost-näkku intervjuud küsitletute kodudes. Eelmisel nädalal avalikustatud Emori küsitlustulemused aga uue nn. „omnimetoodika“ abil, mis tähendab, et osa küsitlusandmeid kogutakse intervjuudega vastajate kodudes, osa saadakse veebiintervjuudest. Erineval viisil küsitletud jagunevad ligikaudu proportsioonis üks kolmandik näost-näkku intervjuusid ja kaks kolmandikku veebiküsitlusi.


Veebruari omnibussküsitlusega paralleelselt viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse ka oma veebipaneelis, kus vastas 2500 respondenti. Sellest selgus, et näost-näkku intervjuude ja veebiküsitluse tulemused erinevad ning eriti suur on erinevus Keskerakonna toetuse puhul. On selge, et veebiküsitlusele vastajad on keskmisest aktiivsemad inimesed (kui omnibussküsitluses lubas kindlasti valima minna 58%, siis veebiküsitlusele vastanutest 70%) ning ka nende poliitilised eelistused ja eluhoiakud on mõnevõrra erinevad. Peaks olema üsna lihtne ette kujutada, et näiteks see seitsmekümneaastane, kes vastab veebiküsitlustele, võib-olla pisut teistsuguste tõekspidamistega kui see, kes pole arvutit kunagi kasutanud. Valimas aga käivad mõlemad.

Milline meetod on tõele kõige lähemal ning millises proportsioonis peaks olema traditsiooniline küsitlusmeetod kombineeritud veebiküsitlusega, on oluline küsimus, millele annavad loodetavasti vastuse juba järgmisel pühapäeval selguvad tegelikud valimistulemused. Sel korral ei kujune valimiste päev tõehetkeks mitte üksnes valimistel kandideerivatele erakondadele, vaid ka küsitlusfirmadele. Ehkki – nagu öeldud kommentaari alguses – ilma valimissituatsiooni imiteerimata ei ole täpset valimisprognoosi pelgalt erakondlike eelistuste väljaselgitamise põhjal teha.

Praegusel hetkel, mil eelhääletus hakkab peagi lõppema ning valimispäevani jääb nädal, võib öelda vaid seda, et Keskerakond ja Reformierakond kandideerivad üsna võrdselt valimisvõidu nimel. Ka Turu-uuringute traditsioonilises omnibussküsitluses oli nende vastajate seas, kes on kindlasti otsustanud valimistel hääletada, Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdne.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked valimisuudised

Viimase 24h uudised