Erik Gamzejev: kohalikud teemad on valimisprogrammides tagaplaanil

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. (Foto: Põhjarannik)
Autor: Erik Gamzejev
28.01.2015 13:00
Allikas: Vikerraadio regionaalteemaline päevakommentaar
Rubriik: Arvamus

Riigikogu valimistel edu saavutamiseks tuleb erakondadel olla ühtlaselt tugev kõigis 12 valimisringkonnas. Mahukates ja põhjalikes programmides ei ole enamik erakondi pidanud aga kohalike teemasid kuigi tähtsaks.

Kui piirkondlikud probleemid ka pälvivad tähelepanu, siis enamasti on sõnavalik selline, mis jätab väga avara tõlgendamisruumi ega kohusta otseselt millekski. Tegu on justkui ebamugava eelseisva tööga, millest päris mööda vaadata ei saa, aga käsile võtmise kohta kõlab ebamäärane jutt.

Reformierakond näiteks tõdeb üldsõnaliselt, et taotleb regionaalsete erinevuste vähendamist (tuues seejuures eraldi esile Ida-Virumaa), ning lubab sel eesmärgil revideerida riiklike vahendite suunamist tasandusfondi kaudu. Mingit konkreetset lubadust sellega ei kaasne. Mõnevõrra selgem on oravapartei lubadus tagada Ida-Virumaale aastas vähemalt 100 täiendava vormikandja kohalolu. Selleks on plaanis luua Narva politsei kiirreageerimisüksuse väljaõppekeskus ja sisekaitseakadeemia praktikabaas.

Sotsid peavad vajalikuks luua Ida-Virumaale venekeelse tele- ja multimeediakanali esindus, jättes küll lahti rääkimata, kas selle all mõeldakse paari töökohaga reporteripunkti või loodava telekanali peakontorit koos stuudiote ja kõige muu vajalikuga. Samuti lubatakse Ida-Virumaale suunata riigi raha venekeelse õigusabi kättesaadavuse parandamiseks. Regionaalpoliitiliselt laiemalt on tähelepanuväärsed lubadused langetada sotsiaalmaksumäära 33 protsendilt 30 protsendini nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad. Samuti plaanitakse riigihangete puhul hakata arvestama regionaalset mõju, aga kuidas − jääb esialgu saladuseks.

Keskerakond pühendab oma tähtsuselt teisele tugipunktile pealinna kõrval valimisplatvormis sootuks vähe tähelepanu, nimetades Ida-Virumaad vaid lubaduse puhul tõsta sisekaitseteenistujate regioonitasu. Konkreetseid numbreid seejuures pole. Üsna üldsõnaline on kogu regionaalpoliitika peatükk, kui mitte arvestada kavatsust asuda koos Eesti Pangaga rajama maapiirkondades sularahaautomaatide võrgustikku.

Praegustest parlamendierakondadest on kohalike teemadega teistest rohkem vaeva näinud Isamaa ja Res Publica Liit. Nii Kagu-Eesti kui Ida-Virumaa kohta on nende programmis isegi eraldi peatükid. Ida-Virule on pühendatud 9 punkti ja mõned neist ka üsna konkreetsed. Võetakse ette uus katse tuua Ida-Virumaale üle sisekaitseakadeemia. Lisaks tooks IRL Ida-Virusse üle ka riigimetsa majandamise keskuse, kaitseressursside ameti ja teisigi riigiasutusi. Korruptsiooni ohjeldamiseks Ida-Viru suurtes linnades on kavas luua prokuratuuri ja kapo ühine töörühm.

Üldsõnalisemalt rõhutatakse vajadust hoida ja arendada Ida-Viru tööstust ning toetada tööstusparkide loomist. Lubatakse eraldi programmiga toetada Ida-Viru koole ja gümnaasiume ja maakonna potentsiaali arvestavate erialade õpetamist kolledžites ning alustada Narva vanalinna taastamist.

Iseküsimus on, kuivõrd suudab IRL veenda, et ta nende kirjapandud plaanide teoks tegemisega hakkama saab. Näiteks seesama märgilise tähtsusega sisekaitseakadeemia ei liikunud sel ajal, kui IRL koalitsioonis oli, sentimeetritki Ida-Viru poole. Ka opositsiooni jäädes õnnestus sellele plaanile leida riigikogus teistest erakondadest vaid üksikuid toetajaid, nagu näitas läinud sügisel toimunud hääletus. Reformierakond näiteks võtab oma programmis selle teema täiesti üheselt maha, kinnitades, et sisekaitseakadeemia põhiline õppekompleks arendatakse välja Tallinnas.

Arvestades seda, kuidas arengukäärid pealinna ja ülejäänud Eesti piirkondade vahel aasta-aastalt laienevad, olnuks loogiline oodata, et erakonnad pööravad erisuste tasandamisele oma valimisprogrammides märksa põhjalikumat tähelepanu. Kõige olulisem küsimus peaks seejuures olema, kuidas saaks riik toetada töökohtade loomist provintsis.

Selle asemel, et pühenduda konkreetsete lahenduste otsimisele, kuidas pidurdada elanike lahkumist, mil moel toetada kohalikku ettevõtlust ja parandada elukeskkonda, on mindud lihtsamat teed. Valijate südameid püütakse võita üksteise ületrumpamisega selles, kes kavatseb alandada rohkem makse ja tõsta seejuures toetusi ning alampalga määra. Justkui need oleksid koos valimisnänni külviga üleüldise jõukuse kasvatamise kokteili põhilised komponendid!

Seda on ju ilus korraks uskuda, aga valimistejärgses hallis argipäevas, kui hakkavad tulema teated järjekordsetest ettevõtetest, kes Eesti eri otstes töötajaid koondavad ja uksi sulgevad, selle segujoogi võlujõud enam ei toimi. Igaüks peab ise vaatama, kuidas hakkama saab. Valimiste võitjatel ei ole siis sellest aga enam suurt sooja ega külma. Olgugi et riigimehelikkus peaks muuhulgas tähendama ka seismist Eesti tasakaalustatud arengu eest.

Järelejäänud nädalad on viimane võimalus võtta häältenoolijatelt nööbist ja kannatlikult pärida, milline on nende plaan, et elu pealinnast kaugemal välja ei sureks. Need, kel sellele põhimõttelisele küsimusele on asjalikud vastused olemas, võiksid olla väärt ka teie häält.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked valimisuudised

Viimase 24h uudised