Mihkelson: EL peaks sanktsioonides USA-ga ühte jalga astuma

Video
30.04.2014 23:00
Rubriik: Valimisstuudio

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) leiab, et Euroopa Liidu otsused peaksid praegusel hetkel olema sünkroonis nende otsustega, mida tehakse Washingtonis.

Mihkelson kui IRL-i kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel tõi ETV saates "Valimisstuudio" Euroopa Liidu ühise välispoliitika edusammudena välja, et saadakse küllalt hästi aru, et Ukrainas on vallandunud kriis ja Venemaa agressiivne poliitika oma naabrite suhtes on toonud liikmesriikide välisministrid sanktsioonide teele, mis pole siiski piisavad.

"Peaksime juba praegu rääkima tõsistest majandussanktsioonidest energeetika vallas, finantssektoris. Miinimum, mida Euroopa Liit täna võiks teha, on astuda ühte jalga Ameerika Ühendriikidega. Ma arvan, et äärmiselt kriitiline on eriti praegusel ajahetkel, et Euroopa Liidu otsused oleks sünkroonis nende otsustega, mida tehakse Washingtonis," arvas ta.

Iseseisvuspartei eurovalimiste esinumber Hardo Aasmäe leidis, et EL-i pole põhjust õigustada sanktsioonide küsimuses ning liidul puuduvad värsked ideed.

"Euroopa Liit peab vana sõda, nii nagu sanktsioneeriti Iraaki või Iraani, aga tänasel päeval mina küll europarlamendis võtaks üles teema, et Euroopa Liidu riikides tuleb arestida Gazpromi ja Rosnefti kogu vara ja anda see hallata ukrainlastele niikaua, kuni pole lahendatud kompensatsiooniküsimus Ukraina riigi varade konfiskeerimise vallas Krimmis. Tegelikult siin tuleb hakata pidama täiesti uut sõda," selgitas Aasmäe.

EKRE Euroopa Parlamendi valimiste esikandidaadi Mart Helme sõnul tuleb endale aru anda, et Euroopa Liidu sanktsioonid on tahtlikult pehmed sanktsioonid, sest ajalugu on näidanud, et ülikarmidele sanktsioonidele kohe algul võib järgneda vastupidine tulemus nagu USA karmidel sanktsioonidel 1941. aastal Jaapanile, mis pidid viimase põlvili suruma, kuid vallandasid Jaapani rünnaku USA vastu.

Erakonna Eestimaa Rohelised esindaja eurovalimistel Imbi Paju märkis, et Eestil on hulganisti kogemusi, mida Ukrainale pakkuda: Ukrainas peab tööle hakkama kodanikuühiskond ja riik peab saama vabaks korruptsioonist.

Ta ütles vastulausena, et kõik rääkisid Euroopa Liidu puhul tugevast jõust julgeolekupoliitikas, aga on olemas ka pehmed jõud.

Kuna Eesti kodanikuühiskond töötab väga hästi ja meil on palju heade kogemustega kogemustega rohujuuretasandil inimesi, kes oskavad Ukraina tavaliste inimestega suhelda, kuidas oma riigi tunnetust altpoolt üles kasvatada, saaks Eesti tema silmis hoopis sellega aidata.

"Nii nagu saime [nõu] headelt naabritelt soomlastelt, võime meie praegu kogemuslikku praktikat edasi anda," lisas Paju.

Mihkelson leidis, et Euroopa Liidul on praegu vaja kompleksselt töötada erinevates suundades ning esiteks saavutada üksmeel, kuidas liidu piiridel julgeolekuväljakutsetega hakkama saada.

"Viimati Euroopa Liit rääkis julgeolekustrateegiast ja võttis sellekohase dokumendi vastu 11 aastat tagasi. Sellest ajast, kui palju on väljakutseid meie piiridel? Ka teemad nagu küberterrorism, energiajulgeolek ja nii edasi on juurde tulnud," lisas riigikogu väliskomisjoni esimees.

Kindlasti tuleb tema silmis kujundada ka ühtne strateegia suhetes Venemaaga.

"See jutt, et Venemaa on olnud meie strateegiline partner, ei kõla paljudele täna usutavana. Vastupidi, praegu räägime võimalusest, et meie idapiirile võib langeda raudne eesriie. Ainuke, mis aitab Euroopa Liidu suunal: tuleb vabaneda Putini korruptsioonist, sellest mõjutusest, mida tegelikult erinevates valdkondades energeetikast meediani Venemaa väga jõuliselt kasutab Euroopa ühtsuse lõhkumiseks. Teiseks Ukraina suunal on vaja hoida selget perspektiivi, et teist võib saada liikmesriik," selgitas Mihkelson.

SDE kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Marianne Mikko käis välja idee, et väliskomisjon võiks ühtse Euroopa Liidu poliitika jõustamisel Euroopa Parlamendis olla kordi jõulisem ning väliskomisjoni võiks tuua rohkem akadeemikuid ja eksperte.

"Tahan lihtsalt öelda, et seda tööd võib teha tõhusamalt ja ka Euroopa Parlamendis," ütles Mikko.

Paet arvas, et Eesti inimene vajab eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses enim kindlustunnet nii julgeoleku kui jätkuva heaolu kasvu kontekstis.

"Eeloleva Euroopa Parlamendi koosseisu peaülesanne Eesti poolt vaadates peab olema ka meie ühiskonna kindlustunde kasvatamine, mis tähendab seda, et nii ühtne välis- kui julgeolekupoliitika, ühtne energiapoliitika, senitegemata asjad Euroopa siseturu arendamisel tuleb ära teha," selgitas Paet.

Ta lisas, et Euroopa Liitu ohustavaid välisriske on rohkem kui Venemaa käitumine, näiteks lõunanaabruse ebastabiilsus, mida näeb täna Põhja-Aafrikas või Lähis-Idas, ning mis jõuab Euroopasse suurte põgenikelainetena.

 

Toimetas
Anna-Liisa Villmann

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

Värsked uudised

Viimase 24h uudised

Kõik kandidaadid

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma