Meeleolud Saksamaa ja Prantsusmaa valijate seas on enne valimisi märgatavalt erinevad

Video
Johannes Tralla, Brüssel
19.05.2014 22:15

Euroopa Parlamendi valimised on omamoodi lakmuspaber, mis näitab poliitilisi suundumusi riikide parlamendi- ja kohalike valimiste vahelisel ajal. Euroliidu 28 liikmesriigis on siseolukord väga erinev ning erilise tähelepanu all on mõistagi kontinendi suured - Saksamaa ja Prantsusmaa.

Kui veel möödunud nädalal tundus, et võidujooksus Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale saavad otsustavaks viimased meetrid, siis äsja avalikustatud küsitluste järgi on Euroopa Rahvapartei sotsiaaldemokraadid paarikümne häälega seljataha jätnud. Konservatiividele lubavad küsitlused järgmises Euroopa Parlamendis 221, sotsidele 194 kohta, vahendas "Välisilm".

Vaevalt saab selle põhjusi otsida esmakordselt teleekraanidele jõudnud üleeuroopaliste parteide esinumbrite debattides, kus võitjate leerist tuli üsna sarnaseid lubadusi. Harva olid Martin Schulz ja Jean Claude Juncker milleski põhimõttelises erimeelt.

SWP instituudi analüütiku Nicolai von Ondarza sõnul ei ole Saksamaa inimesed Euroopa Parlamendi valimistest väga huvitatud. "Saksamaal läheb majanduslikult hästi, meil on majanduskasv, kõrge tööhõive ja väga madal noorte tööpuudus, nii et ei ole sellist survet nagu teistes liikmesriikides," märkis ta.

Die Welti poliitikatoimetaja Robin Alexander on sama meelt. "Vanasti saatsid inimesed valitsusele vihasignaali Euroopa Liidu valimistel, aga praegu ei ole inimesed vihased. Äsja toimusid valimised ja valitsus teeb, mida inimesed soovisid. Pensionid tõusevad ja inimesed on valitsusega rahul. Inimesed ei taha saata valitsusele kurja signaali, ilmselt ei saadeta üldse mingit signaali. Vaevu teatakse kandidaate, nii et väga vähesed lähevad valima, mis on on minu silmis probleem," selgitas ta.

Kuigi küsitlused lubavad Saksamaal kindlat võitu konservatiividele, pole Jean Claude Junckerist Berliini tänavatel ainsatki märki. Mõistagi on konservatiivide number üks Saksamaal Angela Merkel, hoolimata sellest et ta Euroopa Parlamenti ei kandideeri.

"Inimesed tänaval ei tea teda, konservatiivid ei pinguta sugugi, et Junckerit populaarseks muuta. Ta ei ole plakatitel, keegi ei vaata teledebatte. Merkel ja Saksa kandidaadid on plakatitel, nii et inimesed ei tea Junckerist midagi. Merkel pole kunagi öelnud, et Juncker saab Euroopa Komisjoni presidendiks ka siis kui ta peaks võitma," rääkis Alexander.

Suurt intriigi ei leia ka Saksa poliitilise spektri äärealadelt. Tänu konstitutsioonikohtu otsusele, mis kaotas valimiskünnise, võivad neonatsid saada Euroopa Parlamendis 1 koha, eurovastane Alternatiiv Saksamaale võib Brüsselisse saata 6 saadikut. Samas on AFD saadikutel Brüsselis keeruline mõttekaaslasi leida.

"AFD on siiani siseheitlustes, kuhu end Euroopa Parlamendis paigutada. Praegune juhtkond vaatab pigem Euroopa Konservatiivide ja Reformistide grupi poole, mitte äärmuslike euroskeptikute poole nagu Farage, Lepen, Wilders ja teised," ütles Nicolai von Ondarza.

Õhkkond Pariisis erineb Berliinist märgatavalt

Junckerist ja Schulzist pole Pariisis ainsatki märki. Prantslased viib valimiskasti juurde protest võimul oleva valitsuse ja presidendi vastu.

Iga viies hääletab küsitluste järgi Euroopa Liidust väljumise poolt. Seda lubab Marine Le Peni paremäärmuslik rahvusrinne, kes on prantslaste rahvusliku uhkuse pööranud Brüsseli vastu, isegi kui tööpuudus ja aeglane majanduskasv on probleemid, mille lahendused peituvad Pariisis edasi lükatud ebamugavates reformides.

"Samas rahaliidus on 5-protsendiline tööpuudus Saksamaal ja rohkem kui kahekordne ehk 11-protsendiline Prantsusmaal. See on rahvusliku tasandi probleem. Muidugi on kiusatus öelda, et Euroopa Liit on selles süüdi, patuoinas," arutles mõttekoja Notre Europe direktor Yves Bertoncini.

Tõenäoliselt sünnib Euroopa Parlamendis just Marine Le Peni eestvedamisel pärast pühapäevaseid valimisi paremäärmuslik fraktsioon. See poleks esimene, vaid neljas kord kui paremäärmuslased vajaliku arvu mõttekaaslasi kokku saavad. Viimati juhtis sarnast fraktsiooni Jean-Marie Le Pen, Marine Le Peni isa.

Le Penil on selleks kokku vaja vähemalt 25 saadikut 7 riigist. Läbirääkimised Hollandi euroskeptilise vabadusepartei juhi Geert Wildersiga on käinud juba üle aasta. Lisades juurde Itaalia Põhja liiga, Belgia flaami rahvuslased, Austria Vabaduspartei, Slovakkia rahvuslased ja Taani või Rootsi parempopulistid, peaks fraktsioon kokku tulema isegi siis, kui Kreeka ja Ungari natsimainega radikaale pardale ei võeta.

"Sõnum, mis Euroopasse ja väljaspoole saadetakse, on see, et paremäärmuslikud ja euroskeptilised tunded suurenevad. See on halb sõnum" tõdes Robert Schumani Fondi juhatuse esimees Jean-Dominique Giuliani.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked uudised

Viimase 24h uudised