Luksemburgi inimesed panevad EL-ile süüks riigi poliitikasse sekkumist

Piret Kriivan
20.05.2014 16:34
Rubriik: "Euroopa valib"

Luksemburgis on valimine kodanikele kohustuslik, kuid mitte-kodanikud peavad end hääletamiseks üles andma ning seda on teinud vaid kümme protsenti. 

Luksemburglastel on kuus häält ja nad ei pea neid andma konkreetsele kandidaatidele, vaid võivad kõik anda ühele erakonnale. Ühele kandidaadile saab anda kuni kaks häält, tervele erakonnale kõik kuus häält.

Esimest korda on europarlamendi valimised kohaliku parlamendi valimistest eraldi, sest Jean-Claude Junckeri valitsus astus enne tähtaega tagasi ja Luksemburgis toimusid erakorralised valimised, millest järel moodustatud valitsus (kuhu ei kuulu Junckeri partei) astus ametisse 4. detsembril 2013. "Küll aga vajab Juncker uue valitsuse toetust, et saada Euroopa Komisjoni presidendiks," rääkis Vikerraadio saates "Euroopa valib" Kersti Kaljulaid. "Junckeri teema minu arvates liigselt domineerib. Vaatasin just ühe ajalehe kodulehte ning viimase nädala uudistest valdav enamus tegeles Junckeri ja Schulzi või Junckeri ja teiste presidendikandidaatide debattidega. Ma leidsin ainult ühe uudise selle kohta, et on toimunud ka Luksemburgist europarlamendi saadikuks saada üritavate inimeste debatid."

Luksemburgist pärit on ka Euroopa Komisjoni volinik Viviane Reding, kes on Junckeri Kristlik-Sotsiaalse Rahvapartei esinumber, kuid kellel on väga must plekk 2010. aastast. "See oli siis kui Prantsusmaa toonane president Nicolas Sarkozy pani mustlasi rongide peale ja saatis neid itta tagasi," meenutas Kaljulaid. "Siis ütles Reding, et see on nagu natsi-Saksamaa, mis deporteeris juute. Prantslased ei jätnud sellele reageerimata ning üks Sarkozy kõrgem nõunik ütles avalikult, et Luksemburg on üleüldse selline riik, mis ei peaks võibolla eksisteerima. Sellest tekitas Reding Luksemburgis rahvustevahelise probleemi, mille sarnast keegi ei mäleta. Piiritagant Luksemburgi tööle käivad inimesed tulevad iga hommik linna mööda Route de Longwy'd, mille ääres majade akendest rippusid Luksemburgi lipud, mis pidid siis prantslastele ütlema, et me ikkagi oleme rahvus. Seda lõhet on endiselt tunda ja haritumad inimesed leiavad, et see oli Redingust väga matslik, niiet Reding ei ole väga populaarne."

"Paksu verd on Luksemburgis tekitanud ka hiljutine Euroopa Kohtu otsus, et Luksemburg peab toetusi edasi maksma ka nende laste eest, kelle vanemad töötavad Luksemburgis, aga elavad piiri taga," tõi Kaljulaid välja. "Seda sellepärast, et riigil on eelarve defitsiidis ja kusagilt tuleb kulusid kokku tõmmata ning plaan oli, et toetusi makstakse ainult nendele, kellel ka elukoht on Luksemburgis. Selle keelamist pannakse Euroopa Liidule süüks kui sekkumist Luksemburgi poliitikasse ja eelarvepoliitikasse."

 

Toimetas
Tiiu Laks

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked uudised

Viimase 24h uudised