Martin Helme: riikidel peab säilima võimalus oma konkurentsieelise ära kasutamiseks

20.05.2014 10:14

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumbri Martin Helme arvates võiks Euroopa Liit anda riikidele rohkem vabadust ning tuleks lõpetada tsentraliseerimine, et riikide omavaheline konkurents säiliks.

Oma visioonina Euroopa Liidu võimalikust toimimisest tõi EKRE esinumber välja, et kuna see sai alguse vabakapitali alana, siis võiks samamoodi ka jätkata ning mitte sekkuda liiduliselt nii palju riikide siseasjadesse. “Kui me ühtlustame poliitikaid, siis me sisuliselt tsentraliseerime Euroopa Liitu, standardiseerime majandusruumi ja kaotame ära riikide konkurentsieelised,” rääkis Martin Helme intervjuus Vikerraadio saatele “Euroopa valib”. Just konkurentsieelis on aga teinud Euroopa riigid tema hinnangul läbi aegade tugevaks.

Lahendus on Helme arvates see, kui anda riikidele võimalikult vabad käed ja lasta igaühel endal otsustada nii maksusüsteemide, tööjõuturu kui energiaturu reguleerimise. “Sealt tuleb Euroopa konkurentsivõime nii nagu ta alati on tulnud,” ütles ta.

Vastasel juhul ei hakka tekkima olukorda, kus Eesti majanduskasv on kiirem kui ülejäänud Euroopas ja me jääme elu lõpuni vaeseks provintsiks. Helme sõnul tuleks Eestile pigem kasuks see, kui meil oleks võimalus oma konkurentsieeliste ära kasutamiseks. “Euroopa Liidu mõte on riikide koostöö seal, kus see on vajalik ja vastastikku kasulik,” võttis ta kokku idee mitte liigselt tsentraliseerida liidu valitsemist ning jätta riikidele rohkem otsustusõigust.

Peaksime kontrollima oma piire ise ja saama öelda, kes võib ja kes ei või riiki tulla. “See ei ole vastuolus inimeste vaba liikumisega, siin on lihtsalt mõistlik tasakaalupunkt leitud,” leidis Helme. Probleeme on tekitanud riikide enda poliitika, kus on tekitatud pump, mis motiveerib illegaaset immigratsiooni Euroopasse - läbi toetavate sotsiaalsüsteemide, mis lubavad immigrantidel end riigis ilma tööd tegemata hästi tunda.

Eestile mõjuks Helme hinnangul immigrantide tõusev sissevool hävitavalt - kui siia saabuks igal aastal 10 000 kuni 20 000 inimest, siis ei ole varsti rahusriigist enam midagi järel. “Me peame aru saama sellest, et Eesti demograafiline seis ei võimalda massilist immigratsiooni, ükskõik millisest ilmakaarest,” ütles ta. Samuti ei arva ta, et Eesti või teised riigid peaksid kandma vastutust Lõuna-Euroopa riikide suutmatuse eest oma piire kaitsta. “Meil on rohkem kui Prantsusmaal või Itaalial välispäritoluga rahvastikku, nad on siin lihtsalt veidi kauem olnud,” tõi Helme välja.

“Kõige rängem kaotus viimase 10 aasta jooksul on olnud inimkapitali kaotus,” nentis EKRE esinumber. Ta meenutas, et enne Euroopa Liitu astumist ei näinud isegi eurokriitikud olukorda ette nii drastilisena.

EKRE ajab ühte joont

“Meie oleme ainus erakond, kes ei ole otseselt sotsialistlikul positsioonil,” rääkis Helme. Ta märkis, et ei poolda isiklikult samuti ühtki sotsialismi vormi, olgu selleks siis nõukogude-, natsionaal- või eurosotsialism.

“Reformarid ja IRL keeravad ennast kringliks sõlme, et kaitsta korraga kahte vastandlikku positsiooni,” arvas Helme. Tema hinnangul pooldavad need erakonnad tugevate rahvusriikide Euroopat, kuid samas ka otsustusõiguse ära andmist. “Lahendusi ei taheta välja käia, sest need lahendused, mis neil peas tiksuvad, on ju tegelikult selle föderatsiooni ehitamine ja Eesti muutmine provintsiks ja selle provintsi maksustamine ning sotsiaalpoliitika kehtestamine kuskilt mujalt,” ütles Helme. EKRE tema sõnul seda poliitikat kindlasti ei poolda.

Majanduskasv ei oleks Helme hinnangul olnud halvem ka siis, kui Eesti oleks euroliidust välja jäänud. Majanduskrahhi tõttu on Eesti tagasi samal tasemel kus enne buumi algust, seega oleksime ka ilma euroliitu astumata praegu ikka samas seisus.

“Ma tuletaksin meelde, milliste lubadustega me läksime Euroopa Liitu - me hakkame raha saama! Ja ma tahaksin, et need lubajad nüüd seda lubadust peaksid,” nõudis Helme. Ühe elaniku kohta on saanud Eesti tema sõnul kõige rohkem toetusi, kuid samas saavad kõik teised 2004. aastal liitunud riigid Helme sõnul suuremaid kogusummasid.

“Need võlad, mida meid sunnitakse praegu solidaarsusest maksma, tehti enne seda kui meie liikmeks astusime, tehti enne seda kui me euroalas olime. Mitte keegi ei rääkinud seda, et kui me Euroopa Liitu läheme, siis hakkame teiste võlgu maksma. Vastupidi - see ei ole kooskõlas Euroopa Liitu aluslepingutega ja hoolimata sellest on see pandud kehtima,” rääkis Helme. ESM on tema hinnangul väga julm skeem, mis ei ole Euroopa Liidu seadustega kooskõlas.

“Kui prantslased müüvad Venemaale Mistrale Ukraina kriisi valguses, siis missugusest solidaarsusest me räägime? Kui sakslased blokeerivad igasugust juttu majandussanktsioonidest venemaale, sest nad on ise Venemaast sõltuvuses,” arvas Helme. Tema hinnangul peaks suured riigid kõigepealt näitama, et nad on võimelised solidaarsust eeskujuks seadma ja siis võib ka Eestilt solidaarsust nõuda. “Kui ta ei ole enam vastastikku kasulik, siis ei saa siin jõuga mingeid ühispoliitikaid peale suruda,” ütles ta.

Plaanid Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendis plaanivad EKRE liikmed olla Vabaduse ja Demokraatia Fraktsioonis, kus on ka Briti Iseseisvuspartei, põlissoomlased ja Läti erakond Visu Latvijai. “Meil on üks suur ühine nimetaja ja see on, et Brüssel ei otsustaks niisuguseid asju,” ütles Helme. Ühegi ühendusse kuuluva partei esindajad ei taha, et otsustataks lihtsalt asjaajamiskeele üle liikmesriikides. “See ongi see, mis meid ühendab - me ei pea kokku leppima, missugune on Bulgaaria immigratsioonipoliitika või maksupoliitika. Me tahame, et nii Eesti kui Bulgaaria saaks neid asju ise otsustada,” oli Helme kindel.

Euroopa energiapoliitika on üks asi, millest räägitakse palju. Ühtset energiapoliitikat Helme ei poolda. “Kui me vaatame seda, kui erinevad on meie geograafilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, siis mingit ühe latiga löömist ei saa olla,” ütles ta. Kui rääkida ühtsest energiapoliitikast, siis Helme hinnangul kehtestab selle Saksamaa enda isiklikes ja isekates huvides ning surub seda teistele riikidele peale.

Toimetas
Kertu Vider

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Valijakompass: testi parteisid!

Kõik kandidaadid

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma