Savisaar peab Krimmi referendumit küllalt legitiimseks (13)

Lauri Varik, Arp Müller
14.05.2014 15:30

Keskerakonna eurovalimiste esinumber ja partei esimees Edgar Savisaar leiab, et Krimmis toimunud referendum oli piisavalt legitiimne, mis annab alust arvata, et sealsed protsessid on muutunud pöördumatuks.

Vikerraadiole antud intervjuus tõstatus Ukraina teema siis, kui Savisaarelt küsiti, kas ta soovitaks võimaluse korral Venemaa poliitilisele ladvikule de facto Krimm Ukrainale tagasi anda.

Savisaar vastas, et ta pole kindel, kas Ukraina oskab Krimmiga midagi enam peale hakata. "Ei tea, kas ka Venemaa oskab. Seda näitavad lähiaastad. Krimmis näitas Ukraina võimetust lahendada kriisiolukordi ja omavahelisi vaidlusküsimusi," rääkis Savisaar.

"Pärast seda, kui Krimm on oma referendumi teinud, on protsess muutunud pöördumatuks. Veider oleks seda ette kujuta teisena," lausus ta.

Kui saatejuhid küsisid konkreetselt, kas Krimmi referendumit tuleb seega pidada legitiimseks, vastas Savisaar: "Referendum oli küllalt legitiimne, et temasse uskuda. Olgem julged ja võtkem neid asju tõsiselt."

Põhiküsimuseks peab Savisaar hoopis seda, et Krimm endaga hakkama saaks: et inimestel oleks söök ja vesi tagatud. "Need küsimused on vaja lahendada, mitte teoretiseerida suurte üle," rääkis Savisaar.

Ida-Ukrainas on olukord Savisaare hinnangul lausa nii segane, et ta soovi üldse mingit hinnangut anda. "Ida-Ukrainas on üks põhiküsimus. Tuleb lõpetada madistamine, kus inimesed hukkuvad. Asi peab tänavapoliitikast taas üle minema diplomaatide kätte. Siis on lootust, et asi maha rahuneb."

Eestile ei näe Savisaar sõjalist ohtu juhul, kui riik toimib ühise löögirusikana. "Eesti peab suutma ennast igas olukorras ise kaitsma. Peab suutma, et ükskõik kust suunast meil on oht, et elanikud oleks üheskoos lojaalsed ja kaitseks Eestit. Kui selle saavutame, ei ole kellelgi erilist huvi meile kallale tulla. See ei lõppeks hästi."

Eesti peaks oma kaitsepoliitikas olema Savisaare arvates aktiivsem, aga mitte lootma, et meid aitavad ameerika sõdurid ja NATO jõud. Samas tõdes ta, et NATO vägede saabumine Eestisse on tubli tunnustus.

"Peame ise sisemiste jõududega olema paremal kaitsepositsioonil. Kui oleme tugevad ja meis on sisemine ühtsus, siis pole sõjaohtu," märkis Savisaar.

Soovib tsentraliseeritumat Euroopat

Euroopa tulevikust rääkides ütles Savisaar, et tsentraliseeritus tuleb pigem kasuks kui kahjuks. "Maailma tõusvate majandustega suudab EL konkureerida siis, kui koondab oma jõud ühtsesse löögirusikasse. Majanduse ja sotsiaalpoliitika ühendamine ei vii Eestit küll viie rikkama hulka, aga vaesemast viisikust aitaks välja küll."

Föderaliseerumise plusspoolelt tõi ta näiteks ühise õigussüsteemi, ühise prokuratuur kui õiguskaitse nurgakivi. "Ka ühtsed valimisreeglid, kus ei saa olla kohta fundamentaalsete turvaaukudega internetivalimistel. Aga mitte, et kõigis asjades peab olema kõik ühtemoodi, eripära peab olema samuti."

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Valijakompass: testi parteisid!

Kõik kandidaadid

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma