VIDEO: Debatisarja avalöögil otsiti lahendusi noorte tööpuudusele EL-is (16)

Video
21.04.2014 13:39

Reedel kell 14 kõlas avapauk tänavuste Euroopa Parlamendi valimiste üle-eestilisele debatisarjale, mis toob eurokandidaadid kaheksasse linna ja ERR-i valimisportaali kaudu kõigi poliitikahuviliste silme ette.

Esimeses poliitväitluses Euroopa noorsoo- ja hariduspoliitikast, pealkirjaga "Töötud Hispaania noored Eestisse - õnn või õnnetus?", debateerisid eurosaadikud Kristiina Ojuland ja Indrek Tarand, reformierakondlasest riigikogu liige Igor Gräzin, Keskerakonna raudvara ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must, riigikogu Euroopa Liidu asjade ja kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumber Martin Helme, Iseseisvuspartei kandidaat Hardo Aasmäe ja Erakond Eestimaa Rohelised kandidaat Marko Kaasik.

 

Kõik kandidaadid vastasid alustuseks minuti jooksul, miks peaks valija just nende poolt hääletama:

Indrek Tarand: Mind ei peagi keegi valima, aga mina olen oma lubadused täitnud, mille parimaks näiteks on avatud nimekirjad seekordsetel valimistel.

Igor Gräzin: Koos vendade Helmetega 2003. aastal, kui kiideti Euroopat taevani, nägime meie ette, mis juhtuma hakkab [ja tõi näiteks elektrihindade tõusu].

Aadu Must: On vaja inimesi, kes suudaksid kiiresti suhelda. Teadlased leiavad paremini kontakti kui mõned teised tegelased. Töökogemus Euroopas töötamiseks on mul olemas.

Liisa Pakosta: Eesti hääl kõlab kõige paremini, kui Eestis valitud saadik kuulub konservatiivide või sotsiaaldemokraatide gruppi. Esimesse neist kuulume meie. Valida naiskandidaadi poolt, et poliitika oleks rohkem tasakaalus.

Martin Helme: Minu suhtumine EL-i on olnud kriitiline, mis tähendab, et ma ei näe Euroopa Liitu läbi roosade prillide. Kui valijal on skeptiline suhtumine, siis ega väga palju variante pole, kui anda hääl EKRE-le.

Hardo Aasmäe: Kuulun sõltumatute nimekirja. Olen valik neile, kes ei soovi ühegi parlamendipartei poolt hääletada. Meil ei ole kaelas erakonna range. Eestist peab olema esindatud see teine pool ka europarlamendis.

Marko Kaasik: Mina toon rohkem kompetentsi neis otsustes, mis puudutavad keskkonnakaitset, kliimat, energiat.

Kristiina Ojuland: Osalen täna Marju Lauristini asemel. Miks ma kandideerin? Ikka see kogemus ja ka see tänane julgeolekupoliitiline olukord Eestis kui ka Euroopas. Mul on kogemus, mida jagada.

* * *

Moderaator Lauri Varik (ERR) küsis debativoorus esimesena Indrek Tarandilt. Et kui EL-is on olemas programmid, toetused, garantiid, aga samas tööpuudus noorte seas on väga kõrge, eriti Lõuna-Euroopas, siis miks need programmid ei tööta?

Tarand: Tööpuudus kahaneb siis, kui majandus kasvab. See näitab, kui erinevad on liikmesriigid ja kui erinevalt toimivad tööturud. Loomulikult ka haridusmudel on erinev. Et Saksamaal on kõige väiksem tööpuudus noorte seas, siis seal võtabki haridussüsteem rohkem arvesse kutseoskuste andmist kui mujal.

Programmides edukam on hoopiski ränne. Näiteks Hispaaniast, kus on noorte tööpuudus kõrgeim, läksid kümned tuhanded Inglismaale tööle ja nad said seal hakkama. Vastupidist liikumist ei olnud. Noorte tööpuudust vähendab kõige paremini see, kui noored saavad vanaks. Siis on nad vanad töötud.

Hispaania töötud - õnn või õnnetus? Millist lahendust teie näete?

Ojuland: Vaataks ikka selle pilguga ringi, et meie oma noored töötuks ei jää. Hispaanias võiks valitsusele peegli anda, et nad saaksid vaadata, mida nad ise on valesti teinud. Tööpuuduse küsimus on eeskätt iga liikmesriigi enda probleem. Hispaanias on minnalaskmise meeleolu aastaid kestnud ja nad on elanud Euroopa rahast. Nad peavad ise oma poliitika, maksu- ja haridussüsteemi ümber vaatama. Noor inimene peab ka ise ringi vaatama, olema avatud ja otsima võimalusi. 

Mida head üks noor ettevõtjale annab. Miks peaks tööandja eelistama noort ja kogemusteta inimest?

Pakosta: Mingi kogemus on kõigil noortel olemas. Noort võiks eelistada, sest noor on entusiastlikum, jõulisem, avarama silmavaatega, paremate teadmistega infotehnoloogilisest maailmast. Teiseks, kui tööandjal õnnestub noorele teha töö atraktiivseks, siis noor on ka lojaalne. 

Kõrgharitud, kuid töötu Hispaania ekspert tahab tulla Eestisse tööle. Kuidas teie teda aitaksite?

Helme: Eesti riik peab hoolitsema selle eest, et riik jääks eestikeelseks ja seda ka tööturul. Seega peab ta esmalt ära õppima eesti keele. Kui Eestis on olemas talle töö mida pakkuda, siis ma ei näe, et riik peaks siin veel vahel olema. Aga riik peab sellelt inimeselt ühel hektel keeleoskuse välja nõudma.

Miks peate oluliseks noorte garantii projekti. Kas see ei ole turgu moonutav meede?

Gräzin: Noort inimest tuleb tööle võtta selleks, et aidata ta järje peale. Kui me vaatame üldist tööturgu, on kaks äärmust, kus me võime rääkida, et tööjõud liigub ja tasakaalustab ära. Üks on näiteks teraviljakottide tõstmine ja teine on IT ülemine ots, kus keelt polegi vaja. Aga vahepeal on üks väga suur tükk, mille puhul tuleb aidata.

Iseseisvuspartei meelest peaks Eesti Euroopa Liidust välja astuma. Kuidas selgitate?

Aasmäe: Ma just alustasin väitlust sellega, et oleme sõltumatud kandidaadid ja saanud peavarju parteilt. Aga töötuse teemal ei ole Euroopa Liidu võimalused väga suured. Mina olen geograaf ja mina ideaalmaastikul mõelda ei suuda. Reaalsus on see, et noortel on raskused töö saamisega Lõuna-Euroopas, sest seal on ühiskond alles üle minemas, et ettevõtlus ei tegutse enam pere tasandil. Tuleb lähtuda asjaolude põhiselt, sest Euroopa on erakordselt kirev. Ainus, mis teha saame, on avardada noorte silmaringi.

Järgmisel seitsmel aastal panustab EL noorte tööpuuduse leevendamisele ligi 15 miljardit. Kas see võib soodustada hoopis Eestist väljarännet?

Kaasik: Siiani on Euroopa Liit kogu aeg toetanud väga tugevalt kõrgharidust. Aga noored peavad kõigepealt kuidagi kõrghariduse juurde jõudma. See Erasmus+ soodustabki pigem keskkooli tasemel noorte rännet ja mujal tegutsemist. Ma hästi ei usu, et see nüüd liiga palju väljarännet soodustaks.

Mida on Keskerakonna noorte programmi osas midagi sellist, mida Euroopas juba ei rakendata?

Must: Üks oluline asi on Euroopa vigadest õppimine. Loobuda sellest, mis pole end Euroopas õigustanud ja võtta üle toimivad asjad. Leiame, et Euroopast tuleb siia tuua lugupidamine õpetajate suhtes.

* * *

Euroopa Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herküli sõnul ei ole seekordsed debatid pelgalt poliitikute monoloogide kuulamine.

„Kogu väitlus peetakse intensiivses ja meelelahutuslikus vormis, mis paneb proovile nii kandidaadid kui ka moderaatori ning on atraktiivne kindlasti kõigile jälgijatele,“ märkis ta.

Euroväitlused jõuavad kolme nädala jooksul lisaks Tartule veel Valka, Pärnusse, Jõhvi, Narva, Viljandisse, Kuressaarde ning Tallinnasse.

Tartu debatt algab Tartu ülikooli raamatukogus kell 14. Kõigile huvilistele avatud debatisarja on võimalik jälgida ka otsepildis ERR-i valimiste erilehelt valimised.err.ee.

Debatisarja korraldavad Euroopa Parlamendi Infobüroo, League of Young Voters ja MTÜ Valimisvaatlus.

 

 

Toimetas
ERR.ee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked uudised

Viimase 24h uudised