VIDEO: Pärnu debatis keskendusid kandidaadid Vene gaasile ja elektri hinnale (1)

Video
5.05.2014 11:14

Kõik Pärnu debatis osalenud Euroopa parlamendi kandidaadid leidsid, et Euroopa peab vähendama oma sõltuvust Venemaa gaasist. Mõne arvates oleks lahendus riikidevaheliste energiaühenduste loomine, teised rõhutasid aga alternatiivsete energiaallikate kasutamist.

Energiapoliitika teemal rääkides tuli Vene gaasi kõrval jutuks ka elektrituru avanemine, mille üheks eesmärgiks on vältida olukorda, kus riigid sõltuvad elektri tootmisel vaid ühest allikast.

Täna astusid europarlamendi kandidaadid vastamisi Pärnu Kolledžis, debatil alapealkirjaga “Kuidas siduda Eesti Euroopa Liiduga?", mis keskendus transpordiühenduste ja energiapoliitika teemadele.

Valitsuskoalitsioonis olevad sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond leidsid, et energiapoliitika on praeguses olukorras julgeolekupoliitiline küsimus ning energiapoliitika peaks Eestis olema parteiülenene.

Nii rääkis Marianne Mikko, et kuigi elektrituru avanemine tõi alguses kaasa elektri hinna järsu tõusu, on avatus üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Ta märkis, et ka Rootsis tõi elektrituru avanemine alguses kaasa hinnatõusu, kuid hiljem olukord stabiliseerus. "Hinnad ei jää lakke," rõhutas Mikko.

Vene gaasisõltuvuse osas tõi Mikko välja poolakate energialiidu idee, mis peaks edaspidi vältima olukorda, kus Venemaa saab mõnda Euroopa Liidu riiki gaasiga survestada. Seejuures leiavad energialiidu idee väljapakkujad, et riikidevaheliste energiaühenduste ja gaasihoidlate ehitamist võiks suures osas toetada oma rahadega just Euroopa Liit.

Reformierakondlane Arto Aas nõustus Mikkoga, öeldes, et julgeolekul, ka energiajulgeolekul on oma hind. "Kui küsimus on Vene gaasis, siis ühel hetkel tundus see väga odav, aga nüüd on näha, et see ei ole üldse odav," ütles ta, viidates sellele, et Venemaa gaasist sõltumine mõjutab ka riikide välispoliitikat.

Aas lisas, et kuigi alternatiivsete energiaallikate, näiteks tuuleenergia kasutamine võib alguses tunduda inimestele kallina, siis tegelikult doteerib riik väga palju ka põlvekivi, mis on odav ainult suletud turu tingimustes.

Yoko Alender (IRL) rääkis samuti energiaallikate mitmekesistamisest. Tema sõnul võiks uuesti arutada ka Leetu tuumajaama ehitamist, sest praeguses olukorras tuleb kaaluda kõiki võimalusi.

Alenderi sõnul tuleb energiapoliitikat ja infrastruktuuri puudutavaid küsimusi pikalt ette planeerida ning kuna tegemist on kallite projektidega, siis oleks kõige õigem viia projekte ellu regionaalsel tasemel koostööd tehes.

Eesti Iseseisvuspartei liige Sven Sildnik aga leidis, et Euroopa Liit on toonud Eestile rohkem kahju kui kasu. Muuhulgas on ta Eestisse toonud nn "taristuvammi". Taristuvammi ühe näitena tõi Sildnik selle, et Eesti ja Soome vahele ehitati mitmete miljonite eest merekaabel EstLink, mis tõstis elektri hinda märgatavalt. Samamoodi võeti Eestis kasutusele uued moodsad rongid, mis kuskil ei peatu ning kuhu keegi ka peale ei mahu, ütles Sildnik.

Keskerakondlase Kadri Simsoni arvates on eestlased olnud eurodirektiivide täitmisel liialt usinad. Ta tõi näiteks, et kuigi Läti on oma elektrituru avamisel olnud väga aeglane, tunnistavad kõrged euroametnikud Brüsselis, et nad ei kavatse lätlasi selle pärast karistada.

Simson leidis, et Eestis on elekter väga kõrgelt maksustatud ning Euroopa Liidus on vaid neli riiki, kes maksustavad elektrit veel rohkem kui Eesti, kuid need on meist oluliselt jõukamad riigid.

Üksikkandidaat Olga Sõtnik märkis samuti, et kui alguses tõi elektrituru avamine kaasa hinnatõusu, siis nüüd on hinnad stabiliseerunud ning kohati isegi odavamad kui enne turu avanemist.

Sõtniku arvates peab Eesti püüdma Euroopa Liidu nõudeid täita ning muutma oma energiatootmist loodussõbralikumaks, aga samas võiks Euroopa Liit alati arvestama sellega, et riikidel on oma omapärad ning Eesti vajab näiteks CO2 normide täitmisel üleminekuaega, sest meie elektritootmine sõltub palju põlevkivist.

EKRE kandidaat Heldur Paulson märkis, et ta ei poolda elektrituru avanemist, küll aga leiab ta, et Saksamaa peab oma gaasisõltuvust vähendama näiteks tuumaenergia osakaalu suurendamise abil. Samuti pooldas Paulson erinevate alternatiivsete energiaallikate, eelkõige päikese- ja tuuleenergia kasutuselevõttu.

Üksikkandidaat Joeri Wiersma sõnum oli lühike - Euroopa Liit vajab rohkem avatust ning bürokraatiale kuluv raha võiks minna hoopis millegi ehitamisse.

Kell 14 alanud kahetunnisel debatil osalesid Arto Aas Reformierakonnast, Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, IRLi kandidaat Yoko Alender, Kadri Simson Keskerakonnast, Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Heldur Paulson ning Eesti Iseseisvuspartei nimekirjas kandideeriv Sven Sildnik ning üksikkandidaadid Olga Sõtnik ja Joeri Wiersma. Väitlust juhib politoloog Karmo Tüür.

Üritus oli avalik ning ka publikule anti pärast debatti võimalus kandidaatidele küsimusi esitada.

Otseülekande tõi Pärnust vaatajateni valimised.err.ee.

Toimetas
Kertu Vider, Maarja Roon

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Värsked uudised

Viimase 24h uudised