Euroopa Komisjoni presidendiks pürgijate debatt - kas riikide immigratsiooni- ja sotsiaalpoliitikasse peaks sekkuma? (1)

Video
14.05.2014 18:35
Rubriik: valimisuudised

Valimised.err.ee kandis üle Brüsselis, Euroopa Parlamendi hoones toimuvat Euroopa Komisjoni presidendikandidaatide debatti. Pooleteise tunni jooksul arutati majanduse, sotsiaalpoliitika, immigratsiooni ja vähemuste õiguste teemadel. Debatti ühendas üks ühine küsimus - kui palju peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid oma poliitikaid koordineerima.

Esmakordne omalaadne debatt algas Eesti aja järgi kell 22.00 neljapäeva õhtul ning kestis 23.30-ni.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu kandidaat Guy Verhofstadt pooldas mitmes küsimuses seda, et Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad omavahel seadusi senisest rohkem.

Ta tõi näiteks, et Ungari valitsus muudab viimasel ajal väga tihti oma põhiseadust ning teeb seda viisil, mis seab ohtu vähemuste õiguse kaitse. Verhofstadt leiab, et Euroopa Liidul võiks vähemuste kaitseks olla ühtsem seisukoht.

Majanduskasv saab tema sõnul tulla ainult innovaatilisest mõtlemisest. USA-ga konkureerimiseks peavad Euroopa Liidu liikmesriigid tema sõnul võtmeküsimustes - pangandus, telekommunikatsioon ja energia - rohkem omavahel integreeruma, et äri tegemine ja uuenduste üle võtmine oleks senisest märksa kiirem ja lihtsam.

Privaatsuse ja isikuandmete kaitsemise osas näitasid Edward Snowdeni lekitused, et liikmesriigid üksi ei suuda oma kodanikke kaitsta. Ka see on koht, kus Euroopa Liit peab tegema rohkem koostööd, tagades oma kodanikele nende privaatsuse, rääkis Verhofstadt.

Verhofstadti pooldab Euroopa parlamendis presidendikandidaadina fraktsioon, millega kavatsevad liituda Reformierakond ja Keskerakond.

Kui Verhofstadt pooldas rohkem investeeringuid, siis konservatiive ehk Euroopa Rahvaparteid esindav Jean-Claude Juncker toetas kokkuhoiupoliitika jätkamist. "Me ei saa kulutada raha, mida meil ei ole," ütles ta. Junckeri arvates peavad riigid oma rahaasjad korda saama, kuid üldiselt ei tohiks Euroopa Liit riikide tegemistesse senisest rohkem sekkuda. Näiteks immigratsiooniga seotud probleeme ei lahenda tema arvates mitte ühise immigratsioonipoliitika vastu võtmine Euroopa Liidus, vaid konfliktides vaevlevatele riikidele tuleb anda rohkem arenguabi, et nende kodanikud ei peaks Euroopasse põgenema.

Kui teemaks tuli see, et mõnes liikmesriigis, näiteks Ungaris, on võimule tulnud rahvuskonservatiivsete vaadetega erakond, kelle tegevus võib rikkuda vähemuste õigusi, siis leidis Juncker, et Euroopa Liidul peavad olema ühised üldpõhimõtted vabadusest ja võrdsusest, aga senikaua, kuni neid põhimõtteid ei rikuta, ei tohiks Euroopa Liit liikmesriikide tegemistesse selles osas sekkuda.

Junckerit toetab Euroopa parlamendis presidendikandidaadina fraktsioon, millega kavatseb liituda IRL.

Sotsiaaldemokraatide ehk Euroopa Demokraatide ja Sotsialistide liidu kandidaat Martin Schulz rõhutas korduvalt, et Euroopa Liit ei peaks sekkuma senisest rohkem, aga ta peaks seda tegema teistmoodi, teistes valdkondades.

Kriisi järel hakkasid riigid oma eelarvetes kokkuhoiukohti otsima, aga ei tegeldud ühe kriisi peapõhjusega - finantstehingute pettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega, rääkis Schulz. Ta rääkis, et tema jaoks on kõige olulisem just finantskuritegudele keskendumine, sest maksudest kõrvale hoidmise tõttu jääb riikidel iga aasta saamata miljoneid eurosid.

Pankasid tuleb rohkem reguleerida, sest enam ei saa jätkuda olukord, kus pangad võtavad riske, mille tagajärgede eest peavad vastutama maksumaksjad, ütles Schulz.

Sotsiaaldemokraat rääkis, et Euroopa Liidul on vaja ühtset immigratsioonipoliitikat, mis annaks inimestele ka võimaluse legaalset Euroopasse immigreeruda. USA-l, Kanadal, Austraalial on seaduslikul teel riigi kodanikuks saamise süsteem immigrantidele olemas, aga Euroopa Liidul seda pole, märkis ta. Uudised sadadest paadiõnnetustes uppunud illegaalsetest immigrantidest näitavad, et immigratsiooni küsimus ei saa jääda ainult liikmesriikide otsustada, vaid selle põhimõtted tuleb Euroopa Liidus ühiselt paika panna, jätkas ta.

Schulzi toetab Euroopa parlamendis presidendikandidaadina fraktsioon, millega kavatsevad liituda sotsiaaldemokraadid.

Euroopa Vasakpartei kandidaat Alexis Tsipras rääkis, et kokkuhoiupoliitika on riigid viinud ainult suuremasse kriisi ning tööpuudusega võitlemiseks tuleb teha Euroopa Liidus suuri investeeringuid, mis looksid vajalikke töökohti.

Peale selle pooldas Tsipras pankadele rangemate regulatsioonide sisseseadmist, sest pangad olid finantskriisis tekkimises süüdi, kuid neid ei pandud oma tegude eest vastutama. Kuna pankade tekitatud võlgade ja probleemide eest pidid maksma maksumaksjad, siis pandi sellega tulevastele põlvedele peale ebaõiglane kohustus, rääkis ta.

Tsiprast toetab Euroopa parlamendis presidendikandidaadina fraktsioon, millega kavatseb liituda Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

Ka roheliste kandidaat Ska Keller leidis, et kokkuhoiupoliitika ei olnud õige viis, kuidas finantskriisile reageerida. Selle asemel tuleb investeerida rohelisse energiasse ja innovatsiooni, sest nendes sektorites on töökohad, mis püsivad ka järgmised 50 aastat, rääkis Keller.

Samuti pooldas ta pankade reguleerimisel karmimat kätt ning nõustus Schulziga, et maksudest kõrvalehiilimine ja finantstehingute pettused on probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda.

"Inimestel on Euroopa Liidu suhtes suured ootused - nad tahavad, et Euroopa Liit hoolitseks pensionite ja noorte tuleviku eest. Inimestel on ootused, millele Euroopa Liit ei ole suutnud vastata," rääkis ta, lisades, et me vajame rohkem Euroopat ja paremaid poliitikaid.

Kellerit toetab Euroopa parlamendis presidendikandidaadina fraktsioon, millega kavatsevad liituda Eestimaa Rohelised.

 

Debatti juhtis kuulus itaalia ajakirjanik Monica Maggioni ja omavahel väitlesid Euroopa Rahvapartei esindaja Jean-Claude Juncker, Euroopa Demokraatide ja Sotsialistide liidu kandidaat Martin Schulz, Guy Verhofstadt Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidust, Rohelised/Euroopa Vabaliit esindaja Ska Keller ning Euroopa Vasakpartei kandidaat Alexis Tsipras.

Debatt jagati pooletunnisteks segmentideks, millest igaüks keskendus eraldi teemale - majandus (euro tulevik, võlad, majanduslangus, pangandus, ettevõtlus, tööpoliitika ning haridus ja teadus), ühiskonda, keskkonda ja poliitikat puudutavad problemaatikad (immigratsioon, poliitiline reform, kliimamuutused) ning rahvusvahelised suhted (EL roll maailmas, Ukraina ja Venemaa).

Igal kandidaadil oli täpselt üks minut Monica Maggioni küsimusele vastamiseks ning tema oponentidel vaid üks minut selle vastuse kommenteerimiseks. 

Saate käigule ja küsimustele said oma panuse anda ka Euroopa valijad, sest saates vaadati ka sotsiaalmeedias toimuvat ning esitati kandidaatidele ka kuulajate-vaatajate saadetud küsimusi. Debati ametlik märksõna ehk hashtag on #TellEUROPE.

Toimetas
Tiiu Laks, Maarja Roon

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

VALIMISED.ERR.EE


{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma