Kadi Herkül: millistes otsustes saavad Eesti eurosaadikud tegelikult kaasa rääkida

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo juhataja Kadi Herkül. (Foto: Postimees/Scanpix)
Marju Himma
25.05.2014 12:15
Rubriik: valimisuudised

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo juhataja Kadi Herkül leiab, et julgeoleku küsimustes saab Euroopa Parlamendis kaasa rääkida küll, kuid see peegeldub pigem kaudselt, näiteks otsustega, millega luuakse Eestisse paremad transpordi- ja energiaühendused Euroopaga.

Kui palju on tegelikult võimalik Euroopa Parlamendil ja seeläbi meie saadikutel kaasa rääkida Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitika küsimustes?

Ühest küljest on kindlasti need n-ö pehmed teemad, mis puudutavad üldiseid julgeoleku-alaseid resolutsioone, inimõiguste kaitset, maailma tähelepanu juhtimist igasugustele rikkumistele. Aga mulle tundub, et me siiski peame tunnistama, et julgeolek laias laastus on NATO teema.

Euroopa Liit saab siin pakkuda üleüldist taustatoetust, näiteks ühise energiapoliitika osas, ühiste infrastruktuuri- või transpordivõrgustikega.

Senikaua kuni Euroopa Liidul tohutu sõltuvus venemaa gaasitarnetest, kui Eestil ei ole veel LNG terminali, kui Eesti raudteeühendused Lääs-Ida suunal on Venemaa poole oluliselt paremad kui Eesti ühendused Euroopaga.

Need igapäevased majandusteemad on väga olulised julgeolekugarantiid.

Ja nendel teemad tõesti on võimalik ka meie saadikutel kaasa rääkida?

Täitsa kindlasti. Nagu näitab kas või Rail Balticu lülitamine Euroopa kõige olulisemate infrastruktuuri projektide hulka. See on Eesti, Läti, Leedu ja Poola saadikute töö tulemus.

Räägime eelarvepoliitikast. Mil määral on kandidaatidel võimalik kaasa rääkida Euroopa Liidu eelarve kujundamisel?

See on kahe otsaga küsimus. Euroopa Liidu üldeelarve 2014-2020 on eelmise koosseisu poolt paika pandud.

Samas on see esimene kord, kus pikas eelarveperspektiivis on ette nähtud eelarve ülevaatus 2016. aastal. Seda hakkab loomulikult tegema Euroopa Parlamendi uus koosseis.

Ei ole ilmselt ette näha, et Euroopa Liidu eelarve lähiaastatel kasvaks. Pigem on ta kahanemistendentsis seoses majanduskriisiga. Seda olulisemaks muutub, kuhu see raha täpselt paigutatakse.

Siin on iga-aastases eelarveprotsessis saadikutel võimalik määrata, kas seda raha oleks rohkem vaja põllumajandusse, koolitusse, haridusse või innovatsiooni.

Ja muidugi – täna valitavad parlamendisaadikud otsustavad juba järgmise pika eelarve üle.

Vaata videot: kas ja kuidas annaks Euroopa Parlamendist bürokraatiat vähendada?

Föderaliseerumine või mitteföderaliseerumine on olnud üks teema mitmetel debattidel. Mida tähendaks föderaliseerumine Eesti jaoks?

Ma usun, et Eesti oma väiksuse ja geopositsiooni tõttu ilmselt üsna loomulikult pooldab ja toetab tugevat Euroopa Liitu. Kuigi ka meil on erakondi, kes arvavad, et Eesti saaks üksinda paremini hakkama, siis ega neid väikseid piiririike, kes väga edukalt toime tuleksid, maailmast väga palju näitena tuua ei ole.

Kui me ennast päris saareks ei saa eraldada maailmameres, siis ma arvan, et Eestile on kasulik ühtne ja tugev Euroopa.

Mida tähendaks Eestile Euroopa liikumine rahvusriikide suunas?

Mida on eesti saadikud suutnud seni ära teha Eesti heaks?

Ma tõstaksin viimasest koosseisust esile kaks suurt ja üsna erinevat teemat.

Üks nendest on ühtne põllumajanduspoliitika, mille puhul Eesti positsioon liitumise järgselt oli suhteliselt nukker. Meie põllumehed võrreldes vanade Euroopa liikmesriikidega said oluliselt vähem toetusi, mis ei oleks probleem, kui see ei paneks neid ühtsel turul kehvemasse olukorda.

See, et põllumajanduspoliitika ja maaelu areng said uuest perspektiivist oluliselt parema pakkumise kui varem, siin oli Eesti ja Balti riikide saadikute tööl suur mõju.

Ja teise asjana tõstaks esile selle moodsama teema – Euroopa Parlament oli see koht, kus lükati tagasi ACTA ja kus pandi maha üks selge märk interneti tuleviku jaoks.

Mis mulje on teile jätnud praeguse kampaania ajal andmekaitse teemade käsitlemine?

Andmekaitse on üks nendest suurtest teemadest Euroopa tasandil, mis liigub edasi täna valitavale koosseisule. Mingit pidi haakub see ka veel USA ja Euroopa vabakaubanduslepingu edasiste läbirääkimistega, mis samuti saab olema uue koosseisu teema. Eestis jäi see mõne üksiku kandidaadi teemaks ega tõusnud suureks aruteluks, aga eks see on ka väga spetsiifiline valdkond. Ja nagu Euroopa tasandi teemade puhul ikka ka lobitöö ja lobifirmade mõjud on siin väga olulised. 

Kas Euroopa Parlament on üldse koht, kus ajada Eesti ja siinset kohalikku elu-olul puudutavat asja?

Ühest küljest ei saa seal ajada Eesti asja lokaalsel tasandil. Kindlasti mitte ei saa ega ole vaja Euroopa Parlamendis otsustada seda, kuhu rajada Kohilas mänguväljak või millised peaksid olema meie üldhariduskoolid.

Aga Eesti asja just nende suurte teemade mõttes, mis on meile EL-i tulevikus olulised. Kas need on transpordilahendused? Kas need on e-teenused? Kuidas Eesti ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelisemad Euroopas?

Miks peaksid eestlased täna valima minema?


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

VALIMISED.ERR.EE


{{pollData.Text.Header}}
foto
{{pollData.Created}}

{{pollData.Lead}}

{{pollData.PollBody}}
{{option.Text.Header}}
{{option.Percent}}
Hääl edukalt edastatud

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma