Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?

Põllumeeste meeleavaldus (Foto: PM/Scanpix Baltics)
Valimiste valvurid
23.05.2014 16:32

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

Põllumajandus-Kaubanduskoda: Kas ja millistel tingimustel oleksite valmis pärast 2020. aastat säilitama põllumajanduspoliitika praeguse osakaalu Euroopa Liidu eelarves (ca. 37%)?

Tunne Kelam (IRL)
Põllumajanduspoliitika EL-i tulevases finanstraamistikus peab muutma oma prioriteete, et toetada reaalselt põllumeest, kes toodab tarbimiseks, ning et tagada toiduohutus Euroopa Liidus. See tähendab innovaatiliste meetmete toetamist, keskkonnasäästliku põllumajanduse arendamise toetamist, maaelu toetamist üldiselt, ausa konkurentsi loomist EL-i siseturul. Põllumajandus on laias laastus EL-is kõige enam subsideeritud valdkond, kus liikmesriigid maksavad tootmisele mitmeid kordi peale. Sellistes tingimustes on näiteks Eesti põllumeestel võimatu konkurentsivõimeliselt oma tooteid pakkuda. On selge, et kui üleüldiselt vähendatakse põllumajandusse minevat raha, siis kannatavad selle all kõige enam nn. uued liikmesriigid, sh Eesti, kes ka täna saavad võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega tunduvalt väiksema osa, seega tuleks säilitada praegune osakaal EL-i eelarves. Pikas perspektiivis tuleb enam tähelepanu pöörata EL-i põllumajanduse konkurentsivõimeliseks muutmisele, mis tähendab ka sisekonkurentsi arendamist. Tuleb vähendada ebavõrdsusi liikmesriikide vahel, pöörata enam tähelepanu ebasoodsamatele piirkondadele, teha vahendid lihtsamini kättesaadavaks väiketootjatele ning noortalunikele. Meie eesmärk peab jätkuvalt olema toiduohutuse ning kvaliteedi tagamine, aga ka jätkusuutliku maaelu ning põllumajanduse toetamine, mille väljund ei ole ainult konkreetses tootes, vaid ka kultuurilis-rahvuslikus arengus. Ma usun, et kokku saab tulevikus hoida bürokraatia vähendamise arvel, aga ma ei ole kindel, et me selleks juba järgmise finantsperspektiivi perioodiks valmis oleme.

Aivar Sõerd (Reformierakond)
Lõplik eesmärk peaks olema selline, et kõigile tootjatele oleks tagatud võrdsed võimalused. Tuleb jätkata jõupingutusi, et alates 2021. aastast rakenduksid kõigile ühenduse tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ning et liikmesriikide vahel poleks suuri erinevusi.

Ivari Padar (SDE)
Ei ole nõus säilitama praegust osakaalu. Sellel on ka väga lihtne põhjus - 2020. aastal tuleb vaadata konkreetset situatsiooni, mida mõjutavad kindlasti ka võimalikud vabakaubanduslepped USA ja Jaapaniga.

Krista Mulenok
Oleksin nõus säilitama põllumajanduspoliitika osakaalu ainult sellisel tingimusel, kui põllumajanduse otsetoetused oleksid kõigile võrdsed. Praegu EL-i aluspõhimõte solidaarsus ei kehti, kuna otsetoetused on ebavõrdsed nii Eesti, Läti kui ka Leedu põllumeestele (väikseimad EL-s). Sellise jätkuva suhtumisega ei ole võimalik saavutada ühtset arengut EL põllumajanduses.

Olga Sõtnik
Liberaalina toetan põllumajandustoetuste järkjärgulist vähendamist. Põllumajanduspoliitika peab olema läbipaistvam ja vähem bürokraatlik. EL-i raha tuleb kulutada töökohtade loomisele ning toidujulgeoleku ja turvalisuse tagamisele kõigis liikmesriikides. Teiste riikide põllumajandustoetused moonutavad Euroopa talunike võrdseid võimalusi. Tuleb vähendada toetust rahvusvaheliselt ning moderniseerida ühist põllumajanduspoliitikat efektiivsuse ja suurema turule keskendumise suunas.
Põllumajanduslikud pereettevõtted ja maapiirkondades elavad inimesed, kes säilitavad maastikku ning edendavad keskkonnasäästlikku turismi, võiksid saada õiglaselt osa ühise põllumajanduspoliitika eelistest. EL-i põllumajandustoetused peavad toetama moodsaid ja keskkonnasäästlike põllumajandustehnoloogiad, mis säilitavad toidutootmise ja säästva loomakasvatuse ning aitavad samal ajal kohalikke kogukondi. Kuna hakkan kuuluma ALDE fraktsiooni, siis vastus sellele küsimusele põhineb ALDE manifestil http://www.ivoteliberal.eu/uploads/ALDE_Manifesto_Estonian.pdf.

Silver Meikar
Probleemiks on põllumajandustoetuste ebavõrdsus EL-i uute ja vanade riikide vahel. On selge, et vanad riigid peavad oma eeliseid loovutama hakkama, sest ebavõrdsuse säilitamine ei ole kooskõlas arengu ühtlustamise eesmärgiga.

Tanel Talve
Tuleb käituda vastavalt arengutele. Arvestades sellega, et ühise põllumajanduspoliitika üldine osakaal EL-i eelarves on alates 1984. aastast vähenenud (siis oli see 72%), kuid samas on pärast EL-i laienemist 1992. aastal põllumajandustootjate arv kahekordistunud, ei näe ma võimalust selle osakaalu edasiseks languseks. Küll aga peab tööd tegema toetuste võrdsema jagamise ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete tõhusama toetamise vallas. Täna on tekkinud ka Eestis olukord, kus suurtootjad on eelisseisundis, kuid töökohtade loomine, kvaliteetsem ja keskkonnasäästlikum toiduaine ning maaelu arengule kaasaaitamine on hoopiski väikeettevõtjate teene.
Juhin tähelepanu ka sellele, et kui rääkida maaelu arengust, siis on põllumajandus küll väga tähtis, kuid mitte ainus valdkond, mida peaks toetama. Ei tasu ära unustada ettevõtluse mitmekesistamist ka maapiirkondades.

Põllumajandus-kaubanduskoja kommentaar vastustele:
Peaaegu kõikidest vastustest jäi kõlama, et põllumajanduspoliitika eelarve osakaalu säilitamine on tihedalt seotud põllumajanduspoliitika jätkuvate reformidega, mis tagaks kõikide riikide põllumajandustootjatele võrdsed konkurentsitingimused ühisturul. Toetuste ühtlustamine liikmesriikide vahel on kindlasti üheks oluliseks küsimuseks tulevastele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes hakkavad ette valmistama ühise põllumajanduspoliitika sisu järgmiseks eelarveperioodiks alates 2021. aastast.
Vastustes oleks võinud selgemini välja tuua Euroopa põllumajandussektori potentsiaali ja rolli kogumajanduses (nii EL-i siseselt kui maailmamajanduses), muuhulgas kasvava globaalse toidunõudluse ja energiajulgeoleku tagamise kontekstis. Kuigi EL on rahalises väärtuses toidu ja põllumajandussaaduste netoeksportija, siis kokkuvõttes sõltume liialt palju kolmandatest riikidest (nt Lõuna-Ameerika) pärit põllumajandusliku toorme impordist. Möödunud nädalal tutvustas Berliini Humboldti Ülikooli professor Harald von Witzke numbreid, mille kohaselt netoimpordime igal aastal põllumajanduslikku toorainet mahus, mille kasvatamiseks kuluks Saksamaa pindala suurune maa-ala. Kasvava globaalse toidunõudluse rahuldamiseks on möödapääsmatu vajadus tõsta põllumajandussektori tootlikkust.
Konkreetne ÜPP eelarve suurus alates 2021. aastast sõltub kindlasti lähiaastate arengutest, kuid kahtlemata on vajalik muuta mõningaid rõhuasetusi ühises põllumajanduspoliitikas. Suurendama peaks investeeringuid põllumajandusressursil (eelkõige kõrvalsaadused ja jäätmed) põhineva taastuvenergeetika arendamiseks, vahendeid põllumajandussektori tootlikkuse tõstmiseks, investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmise teadus- ja arendustegevusse. ÜPP eelarve vähendamist nähakse tihtilugu omaette eesmärgina, pigem peaks vaatama, kuidas ÜPP vahendeid kasutatakse.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Põllumajanduse küsimuse puhul oli vastamine täpseim ja põhjalikem, kui ühegi teise küsimuse puhul. Küsimust ignoreerivad täielikult Aivar Sõerd ja Silver Meikar, kõik teised annavad vastuse. Ivari Padari vastus on lühike. See on küll kooskõlas küsimusega, kuid nagu olen ka varasemalt välja toonud, võiks kandidaadid iga oma vastust argumenteerida ka juhul, kui neilt pole seda selgesõnaliselt palutud. Selgitust ja tõestust selle kohta, kuidas USA vabakaubandusleping mõjutab põllumajandustoetuste osakaalu EL-i eelarves, me Padarilt ei saa.
Tunne Kelam, Krista Mulenok, Olga Sõtnik ja Tanel Talve annavad kõik argumenteeritud vastused. Mulenoki vastus on siinkohal hea näide, seda ka mõtte struktuuri osas. Esimene lause annab küsimusele vastuse ja sõnastab sellega seisukoha. Teine lause vastab ära miks-küsimuse ehk selgitab ja tõestab, mis on praegu probleemiks. Kolmas lause seob konkreetse põhjuse laiema väärtuspildiga.
Kelami vastus on kelamilikult pikk ja struktureerimata, mis teeb arusaamise keerukaks. Kuid hoolega lugedes leiab teksti keskelt üles vastuse põhiosa, et Kelam toetab senise osakaalu säilitamist. Eelnev ja järgnev jutt osaliselt põhjendab vastust ja osaliselt tõstatab lisateemasid. Võimalusel eelistan siiski selgelt struktureeritud vastuseid.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.