Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted

NATO lipp alliansi peakorteril Brüsselis (Foto: AFP/Scanpix)
Valimiste valvurid
24.05.2014 22:00

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

Eesti NATO Ühing: Kas ja kuidas tuleks järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu ajal Euroopa Liidu ja NATO koostööd edendada?

Arto Aas (Reformierakond):
Julgeolek ei sünni iseenesest. Julgeolekusse tuleb panustada pidevalt ja aktiivselt. Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti omariikluse oluline alustala. Aitame kindlustada Euroopa, sh. Eesti regionaalset julgeolekut, panustades Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkusuutlikkusse. Mida usaldusväärsem ja tõhusam on liikmesriikide kaitsekoostöö ning vastavate tsiviil- ning sõjaliste võimete väljaarendamine ja kättesaadavus, seda kindlamini on kaitstud ka Eesti vabadus. Toetame Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Mõlema liidu liikmena näeme vajadust arendada Euroopa Liidu ja NATO vastastikust täiendamist ja ühtlustada kaitsealaseid planeerimisprotsesse. Alustuseks võiks luua välissuhetest eraldi regulaarselt toimiva kaitsenõukogu, st kaitseministrite sisulist koostööd. Samuti tasub kaalumist kõrge esindaja asetäitja koha loomine kaitseküsimustes. Euroopa Liidu sõjaline staap tuleb oluliselt tugevamaks muuta.
Hoiame vankumatult Eesti kaitsekulutused kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Tugev transatlantiline koostöö suurendab oluliselt Eesti julgeolekut.

Marko Mihkelson (IRL):
Euroopa Liidu ja NATO suhetes on üks ja peamine kitsaskoht – selleks on nn Põhja-Küprose probleem. Kahjuks on see küsimus üleval juba viimased 40 aastat, mistõttu oleks väga optimistlik arvata, et just nüüd valitav Euroopa Parlamendi uus koosseis suudaks siin murrangu tuua.
Loomulikult pole kunagi ühestki diplomaatilisest jõupingutusest liiast. Nii on ka Euroopa Parlamendil võimalus antud debatti omalt poolt tagant tõugata. Aga enne kui Türgi ja Küpros või ka Kreeka pole rahvusvahelise vahenduse kaudu jõudnud kokkuleppele, ei juhtu paraku midagi.
Olukord on ju sõna otseses mõttes skisofreeniline. Suuresti samad riigid kuuluvad ju nii NATOsse kui Euroopa Liitu. Ometi peavad riikide välis- ja kaitseministrid kandma hoolikalt erinevaid mütse. Kahjuks teeb see lääneriikide positsiooni nõrgemaks.
Aga üks, kus Euroopa Parlament saab kaasa rääkida, on poliitilise surve suurendamine liikmesriikide kaitsekulude suurendamiseks ning Euroopa Liidu uue julgeolekustrateegia sõnastamiseks. Kui Euroopa Liit tajub täpselt ja ühiselt julgeolekualaseid väljakutseid ning kui sellele vastatakse adekvaatse võimekusega, siis on ka Euroopa Liidu ja NATO suhe juba suurte diplomaatiliste murrangutetagi oluliselt parem.

Olga Sõtnik:
Usun, et pingeline julgeolekuolukord maailmas laiemalt ja meie lähiümbruses viib meid Euroopa ühtse armee loomiseni. Esimeseks sammuks selles suunas võiks olla Euroopa Liidu poolt Venemaale mõeldud Mistralite ost Prantsusmaalt. Arvan, et mingil hetkel on NATOs 28 liikmesriigi asemel 7: USA, EL, Türgi, Kanada, Norra, Island, Albaania.

Silver Meikar:
Euroopa julgeoleku huvides on, et Ameerika Ühendriigid, NATO suurim liitlane, ei tõmbuks Euroopast uuesti eemale. Ukraina sündmused tegid korrektiive Ühendriikide üha suuremale keskendumisele teistele piirkondadele. On selge, et Euroopa Liidu iseseisva kaitsevõime üles ehitamine võtab väga kaua aega ning seetõttu on koostöö edendamine NATO-ga ainuõige tee.
EL-i iseseisev kaitsevõime välisohu vastu on midagi, mille ülesehitamine nõuab ka parimal juhul aastakümneid, sest selleks tuleb ületada tänane poliitiline killustatus ja liikmesriikide sõjaline nõrkus. Sellest hoolimata on hädavajalik liikuda ühise kaitsevõimekuse arendamise suunas. Viimaste aastate sündmused EL-i vahetus naabruses on ilmekalt näidanud liidu võimetust otsustavalt sekkuda konfliktidesse, mis ohustavad ta enda naabrust ja liikmesriike. Tulevikus ei pruugi EL piirduda vaid kriiside lahendamisega, vaid võib oma kaitsevõime toel öelda sõna sekka ka oma väärtuste eest seismisele laiemas maailmas.

Krista Mulenok:
Oluline on suurendada EL-i ja NATO koostööd, mis vähendaks ühtlasi võimaliku dubleerimise ohtu ja suurendaks mõlema organisatsiooni liikmete julgeolekut. Järgmise 5 aasta jooksul on oluline seista kogu Euroopa julgeoleku eest, pidades silmas julgeoleku laiapõhjalist käsitlust ning kaasates turvalisuse tagamisse kõiki ühiskonna gruppe. Alates 2012. aastast kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kelle kaitsekulutused on vähemalt 2% SKP-st. Selle suuna peaksid võtma ka kõik teised EL-i ja NATO riigid.

Tanel Talve:
Euroopa Liit tervikuna ja iga riik eraldi peab tähtsaks pidama iseseisvat kaitsevõimet. Ühtse kaitsepoliitikaga EL on ka NATO kontekstis tõsiseltvõetavam partner oma ülemere naabritele Ameerika mandrilt. Kuid ära ei tohiks unustada, et kõige suurem julgeolekuoht nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides eraldivõetuna on halb elukeskkond, virelev majandus ja koostöö puudumine. Seega ei tähenda julgeolek vaid kitsalt sõjalist kaitsevõimet, vaid inimeste heaolu suurendamist, vaesuse ja tööpuuduse vähendamist ning tihedat koostööd liikmesriikide vahel. Kui Euroopa Liidul puudub ühtne ja selge arusaam ja kokkulepe nendes küsimustes, ei saa me rääkida kaitsevõimest.

Eesti NATO Ühingu kommentaar vastustele:
Vastused näitasid, et ollakse kursis julgeolekualaste peamiste aruteludega. Kõik kandidaadid vastasid rohkemal või vähemal määral küsimuse esimesele poolele, "kas Euroopa Liidu ja NATO [julgeolekualast] koostööd tuleks [nende arvates] arendada". Vähem oli sisukaid ettepanekuid küsimuse teisele poolele, st. kuidas koostööd täpselt edendada ning siinkohal oleks kandidaatidelt oodanud konkreetsemaid mõtteid.
Kõige põhjalikumalt vastasid Arto Aas ja Marko Mihkelson. Aas sõnastas selge arvamuse NATO ja Euroopa Liidu partnerlusest ja esitas enim konkreetseid ettepanekuid, kuidas tema arvates peaks Euroopa Liidu julgeolekut ja koostööd NATO-ga arendama. Huvitava soovitusena toodi veel esile Euroopa Liidu välissuhetest eraldi regulaarselt toimiva kaitsenõukogu loomine.
Lisaks oli huvitav nägemus NATO tulevikust Olga Sõtnikul, kes tõi esile, et NATOs võib tulevikus olla 28 liikmesriigi asemel 7. Siinkohal peab mainima, et enne kui taolisest võimalusest üldse rääkida saaks, oleks vaja leida viis, kuidas NATO ja Euroopa Liidu koostööd edendada.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Küsimusele, kas ja kuidas tuleks järgmise viie aasta jooksul EL ja NATO koostööd edendada, andsid vastuse Arto Aas ja Marko Mihkelson. Kumbki neist ei argumenteerinud, miks nende pakutud tegevused on vajalikud. Näiteks – Aas ütleb, et tuleks ühtlustada EL-i ja NATO kaitsealaseid planeerimisprotsesse ning toob kaks näidet, kuidas seda saaks teha, kuid ei põhjenda, miks kõikidest võimalikest koostöö edendamise viisidest on just planeerimisprotsesside ühtlustamine see, millele põhitähelepanu pöörata.
Teistpidi vastuse annavad Silver Meikar ja Olga Sõtnik, kes vastavad ära kas-küsimuse ja Meikar toob isegi välja ühe olulise põhjuse (et USA ei taanduks Euroopa julgeoleku tagamisest), kuid jätavad mõlemad vastamata selle, mida ja kuidas peaks EL-i ja NATO suhetes järgmise viie aasta jooksul tegema.
Mitu kandidaati, näiteks Mihkelson ja Krista Mulenok räägivad kaitsekulutuste tõstmise vajalikkusest, kuid jätavad taaskord põhjendamata, miks see on oluline. Vastustest ei selgu isegi see, kuidas kaitsekulutuste tõstmine on EL-i ja NATO koostöö, mille kohta küsimus käis. Selleteemalise eeskujuliku argumentatsiooni leiavad huvilised näiteks 21.05 toimunud Postimehe online-väitlusest, kus Martin Helme lühidalt ja korralikult argumenteeris Euroopa riikide kaitsekulutuste kasvu vajaduse.
Tanel Talve vastuse esimesed kaks lauset ei kuulu kokku. Esimeses rõhutab ta individuaalse kaitsevõime tähtsust, teises ütleb, et kaitsepoliitika peaks olema ühtne. Muidugi need laused ka ei välista teineteist, lihtsalt kummaline kooslus. Küsimusele EL-i ja NATO suhete kohta vastust ei tule, selle asemel toob Talve sisse pehme julgeoleku teema.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.