Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust

Diskrimineerimisvastane aktsioon (Foto: PRNPM/EMF)
Valimiste valvurid
22.05.2014 21:05

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

Inimõiguste Keskus: Kas peate vajalikuks, et Euroopa Liit laiendaks diskrimineerimiskeeldu haridusvaldkonnas, sotsiaalteenuste- ja toetuste osas ning kaupade ja teenuste kättesaadavusel lisaks hetkel kehtivatele tunnustele (rass, rahvus, sugu) ka vanuse, veendumuste, puude ja seksuaalse sättumuse alustele? Põhjendage.

Rait Maruste (Reformierakond)
EL diskrimineerimiskeelu alused on määratletud kõigile EL liikmesriikidele siduvas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. On vähetõenäoline, et lähiajal hakatakse seda dokumenti ümber vaatama või revideerima/laiendama. Teie poolt viidatud alused sisalduvad üldises võrdsusõiguses ja diskrimineerimiskeelus niikuinii, lisaks on EL-i poliitika üheks eesmärgiks ja sisuks üldise tolerantsuskultuuri edendamine ja selle eest seismine. Lisaks on kõik need Teie poolt viidatud alused olemas ka Euroopa inimõiguste konventsioonis (mille osalisriikideks on kõik EL-i liikmesriigid) ning neid põhimõtteid on oma paljudes lahendites käsitanud Euroopa inimõiguste kohus, luues seeläbi Euroopa riikidele siduva case-law.

Krista Mulenok
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis on sätestatud diskrimineerimiskeeld, millega tagatakse võrdne kohtlemine konventsioonis sätestatud õiguse kasutamisel. Eesti on liitunud konventsiooniga juba 1996 aastal. Olen arvamusel, et diskrimineerimiskeeldu peaks laiendama, kuna Euroopa Liit etendab võtmerolli inimõiguste kaitsmisel ja peaks seda ka jätkama.

Olga Sõtnik
Olen veendunud, et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida ükskõik millise tunnuse alusel. Kõik me peame olema seaduste ja riigi ees võrdsed ja meil peavad olema võrdsed võimalused, õigused ja kohustused. Kahjuks see reaalses elus tihti nii ei ole. Paljud meist kogevad igapäevaselt ebavõrdset kohtlemist. Näiteks saavad naised kolmandiku võrra vähem palka kui mehed ja on alaesindatud nii poliitikas kui ka äris. Samas on meeste eluiga lühem, poisid langevad tihedamini haridussüsteemist välja ning meeste üldine haridustase on madalam. Samuti kogevad ebavõrdusust erinevad vähemused – rahvusvähemused, keelevähemused, LGBT inimesed, puuetega inimesed. Sarnased probleemid on olemas ka teistes riikides ja üheskoos lahenduste leidmine on kindlasti palju tõhusam, kui üksinda nendega maadlemine. Euroopa Parlamendi saadikuna saaksin ma suuremad võimalused tegutsemiseks eesmärgil, et Eesti ühiskond muutuks tolerantsemaks ja inklusiivsemaks kõikide vähemuste suhtes.

Silver Meikar
Jah. Inimeste õiguste kaitse, võrdne kohtlemine ning võitlus diskrimeermise vastu tuleneb Euroopa Liidu alusväärtustest.

Tanel Talve
Igasugune diskrimineerimine on lubamatu. Kuid ei tohi unustada et nö vähemused ka ise näiteks tööandjaid diskrimineerima ei hakka. Nii mõneski riigis on probleem selles, et peab eelistama nendesamade tunnuste põhjal inimesi neid tööle võttes, mitte oskuste ja võimekuse järgi. Nii et kõik peab jääma mõistlikkuse piiridesse.

Inimõiguste Keskuse kommentaar vastustele:
Kõige parema ja põhjalikuma vastuse andis Olga Sõtnik, küll aga on Tanel Talve tõenäoliselt võrdse kohtlemise põhimõttest ja diskrimineerimisest veidi valesti aru saanud, sest keegi ei sunni tööandjat võtma tööle inimest lihtsalt seetõttu, et ta kuulub mõnda vähemusgruppi. Võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk ongi just see, et töökohale valitakse inimest tema pädevuse, mitte päritolu, soo või muu tunnuse järgi. 

Rait Marustel on õigus, et aluslepingute tasemel ja hartas on kaitse justkui olemas, ent direktiividega on liikmesriikidele pandud kohustus kõigis valdkondades kaitsta inimesi vaid rahvuse/rassi ja soo alusel diskrimineerimise eest, mitte vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuste alusel, kus praegu on kaitse vaid töövaldkonnas.
Horisontaalne diskrimineerimisevastane direktiiv viiks kaitse kõigi aluste puhul samale tasemele ka direktiivides ja neid ülevõtvates siseriiklikes õigusaktides. Sarnaselt on ka Eesti põhiseaduses olemas üldine diskrimineerimiskeeld, ent vajame siiski soolise võrdõiguslikkuse seadust, võrdse kohtlemise seadust ja sätteid töölepingu seaduses ja teistes seadustes, et diskrimineerimiskaitse oleks mõjus ja reaalselt kättesaadav.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Rait Maruste jätab küll selgesõnaliselt välja ütlemata, et ta küsimuses pakutud keelu laienemist ei toeta, kuid vastusest on aru saada, et ta peab seda tarbetuks. Seejuures on vastus selgelt argumenteeritud koos viidetega asjakohastele dokumentidele. Kuna küsimuse püstitus võimaldab anda kas sisulise või tehnilise vastuse, siis on Maruste vastuse puhul tegemist korrektse vastusega. Sisulist vastust sellele, kas ta isiklikult peab oluliseks laiendada diskrimineerimise vastast tegevust uute tunnustega, ta ei andnud.
Vastupidine näide on Olga Sõtniku vastus, kes ei pööra tähelepanu tehnilisele poolele ning annab sisulise vastuse. Tõsi, seda sisulist vastust muudaks veel tugevamaks see, kui ta tooks täiendavaid põhjendusi lisaks võrdsele kohtlemisele kui alusväärtusele. Suuremate diskrimineeritud gruppide osas on olemas palju uuringutele toetuvat materjali näiteks selle kohta, kui palju täiendavat maksutulu oleks nende võrdse kaasatuse korral riikidel võimalik saada.
Need on ka kaks kõige paremini põhjendatud vastust.

Toimetas
Tiiu Laks

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.