ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust

Ilves (Foto: PM/Scanpix Baltics)
Eestimaa Looduse Fond
15.05.2014 18:54

Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

Looduskaitse
Keskkonnapoliitilistest otsustest langetatakse 80 protsenti Euroopa Liidu tasemel, kusjuures Euroopa Parlament on tihti mänginud olulist rolli nende otsuste parandamisel. Liikide ja elupaikade kadu on ülemaailmne "vaikne kriis", millel on tõsised tagajärjed majanduse arengule ja meie jätkusuutlikusele. Elurikkuse kao ja liikide väljasuremise hinnaks Euroopas on arvutatud 450 miljardit eurot aastas. Looduskaitse olulisimaks instrumendiks Euroopa Liidus on nn. loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel määratletud Natura 2000 looduskaitsealade võrgustik, mis katab 18 protsenti kogu EL-i pindalast. Peale ilusate maastike ja oluliste elupaikade kaitse võimaldab Natura 2000 võrgustik kogu Euroopas tööd enam kui 14 miljonile inimesele.

Ootame, et Euroopa Parlamendi saadikud seisaksid järgnevate aastate jooksul selle eest, et Natura 2000 võrgustiku toimimiseks tagataks piisavad rahalised vahendid ja kõik halvas seisundis elupaigad taastataks ning säilitataks. 2014-15 toimub EL-i elurikkuse strateegia vahehindamine, mille raames ootame Euroopa Parlamendilt jälgimist, et teised EL-i poliitikad (sh. põllumajanduspoliitika ja regionaalpoliitika) oleksid kooskõlas elurikkuse strateegia eesmärkidega.

Puhas vesi
Vaatamata sellele, et kogu maailma veeressursist on inimkasutuseks kõlblik vaid alla ühe protsendi, kasutab inimkond vett äärmiselt mittesäästlikult. Meie jõed, järved ja põhjavesi kannatavad aina kasvava reostuskoormuse, ülekasutatuse ja halvasti planeeritud taristu all. Ka Euroopa mered on ülekasutatud nii kalanduse, transpordi kui energiasektori poolt. Euroopa Liidus kehtib juba alates 2000. aastast veepoliitika raamdirektiiv, kuid selle rakendamine on pea kõigis liikmesriikides väga nõrk. Tõenäoliselt jõuab ainult 52 protsenti Euroopa jõgedest, järvedest ja rannikutest aastaks 2015 hea ökoloogilise seisundini. Selleks, et seatud eesmärgid saavutataks, vajame tõsisemat pingutust. Euroopa Komisjoni hinnangul oleks kõigi veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamisest saadav tulu üle 37 miljardi euro.

2008. aastal vastu võetud merestrateegia raamdirektiiv on üks Euroopa Liidu progressiivsemaid ja paremini eesmärgistatumaid seadusandlikke akte, mille sihiks on merekeskkonna kaitse ja taastamine. Euroopa Parlamendilt ootame läbi liikmesriikide aruandluse jälgimise nende direktiivide rakendamisel silma peal hoidmist. Kui liikmesriigid suudavad rakendada merestrateegia raamdirektiivi, siis saavutavad meie mered hea ökoloogilise seisundi aastaks 2020. Puhta mere ja veekogude saavutamiseks on oluline EL-i ühise põllumajanduspoliitika muutmine ja keskkonnale kahjulike subsiidiumite kaotamine.

Kliimapoliitika
Kliimamuutus on tänaseks tuntav ülemaailmselt, sealhulgas Euroopas: kuumalained, metsapõlengud, pikad põuad ja uputused mõjutavad oluliselt meie elusid ja majandust. Euroopa on maailma suuruselt kolmas kliimagaaside emiteerija. Senised kliimapoliitika eesmärgid pole olnud piisavad ja kliimamuutuste mõju meie igapäevaelule aina suureneb.

89 protsenti EL-i kodanikest peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks. Juba 2020. aastaks seatud kliimaeesmärkide täitmine üksinda looks Euroopas viis miljonit uut töökohta. Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine säästaks kütuse impordi arvelt 500 miljardit eurot aastas ning energiasäästu eesmärkide täitmine tooks 200 miljardit eurot rahalist säästu aastas. Neid positiivseid protsesse on vaja kiirendada ning on eluliselt tähtis, et 2030. aasta kliimaeesmärgid saaksid ambitsioonikad ja siduvad. Kasvuhoonegaaside emissioonid peaksid aastaks 2050 vähenema võrreldes 1990. aastaga 95 protsendi võrra.

Euroopa Parlamendilt oodatakse lähiaastatel otsuseid, mis määratlevad energiapoliitika pärast 2020. aastat ja vahe-eesmärke 2050. aasta sihtidele. Selleks ootame, et Euroopa Parlament toetaks seaduslikult siduvat paketti kolmest 2030. aasta eesmärgist: kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine 55 protsendi, taastuvenergia suurendamine 45 protsendi ja energiakasutuse vähendamine 40 protsendi võrra. Ootame, et Euroopa Parlament toetaks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühiseid seisukohti 2015. aasta kliimakõnelustel Pariisis ja et Euroopa Liit tervikuna jätkaks globaalsetel kliimakõnelustel siduvate ambitsioonikate eesmärkide nõudmist.

Maailma looduse fondi WWF koostatud detailsemad poliitikasoovitused Euroopa Parlamendi valimisteks on leitavad siit: www.wwf.eu/euelections. Loodame, et ka Eesti kandidaadid on valmis avalikult ühinema sellel lehel asuva Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide manifestiga.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.