Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga

Tallinna Ülikool (Foto: Postimees/Scanpix)
Valimiste valvurid
24.05.2014 23:00

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

Eesti Noorteühenduste Liit: Kas ja mida tuleks Euroopa tasandil teha selleks, et ülikooli diplomist enam väärtustataks noorte tegelikke oskusi?

Ene Ergma (IRL):
See küsimusepüstitus iseenesest on pisut kõver ja vastandab noorte oskusi ülikoolis omandatuga. Ma ei ole nõus sellega, et ilma haridust omandamata on võimalik omada väljapaistvaid oskusi. Jah, on küll väike protsent superandekaid inimesi, kuid isegi nemad peavad omandama teatud põhiteadmised.
Selleks, et meie majandus saaks edasi areneda, on meie inimestel vaja pigem just rohkem ja paremat haridust. Ainult nii on võimalik kõrgtehnoloogiliste valdkondade areng, mis aitaks Eesti majandusel kasvada odava allhanke maast tõeliselt innovaatiliseks ja tugevaks majanduseks. See võimaldaks meil ka oluliselt laiendada eksportturge, mis on tegelikult üks meie suuremaid väljakutseid lähitulevikus, sest praegu sõltume ekspordi osas liialt mõnest üksikust vana Euroopa riigi majandusest.
Me ei pea niivõrd tegelema sellega, kuidas ülikooli diplomist enam väärtustataks inimeste oskusi vaid eeskätt sellega, kuidas tõsta ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide taset nii, et sealt saakski noored inimesed senisest rohkem ja paremaid töötegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Ülikoolide taseme tõstmise ja teadusvaldkonnas täiendavate võimaluste loomise üheks eelduseks on Euroopa ühise teaduspoliitika rakendamine. Sellest on räägitud palju, kuid reaalsete tegudeni pole väga jõutud. Ainult nii on võimalik hoida tempot Ameerika ja Aasiaga.

Aivar Sõerd (Reformierakond):
Suurem probleem ja noorte tööpuuduse peamiseks põhjuseks on see, et noortele pakutav haridus ei sobitu tihti tööturu tegelike vajadustega.

Krista Mulenok:
Olen arvamusel, et tegelikke oskusi on võimalik väärtustada siis, kui ülikool garanteerib praktikakoha ja noorel inimesel tekib esimene töökogemus. Lisaks tuleb noori aktiivsemalt kaasata kodanikuühiskonna projektidesse, et nad mõistaksid vabatahtliku töö olulisust ning omandaksid oskusi.
Ma arvan, et viimasel ajal on Euroopa Parlamendis suurt tähelepanu pööratud noorte oskuste arendamisele, praktikavõimaluste pakkumisele ja tööturule sisenemise lihtsustamisele. Euroopa Parlamendi algatusel on välja töötatud uus program Erasmus+, mis võimaldab järgneva 7-aastase eelarveperioodi igal aastal 400 000 tudengil välismaal praktikal käia, kasvatades seeläbi noorte teadmistepagasit ning pakkudes neile väärtuslikku kogemust rahvusvahelises keskkonnas. Euroopa Parlament on algatatud ka noortegarantii tegevuskava, mille eesmärk on parandada noorte väljavaateid töökoha leidmisel. Noortegarantii tagab tööotsijatele juurdepääsu vajalikele koolitustele, praktikakohtadele ning sobivatele tööpakkumistele. Tegevuskava eesmärk on tagada, et 4 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist suudaksid noored tööturule siseneda.

Olga Sõtnik:
Ma siiski ei alahindaks diplomi väärtust ja selle vajalikkust. Samas noorte inimeste mobiilsuse ja nende konkurentsivõime tõstmiseks tuleb praktika- ja ülikoolidiplomeid piiriüleselt vabalt tunnustada. Samuti tuleb soodustada piiriülest duaal- ja ülikooliõpet ning ettevõtlust. Samuti toetan viienda vabaduse – teadmiste – vaba liikumist, sealhulgas tudengite, akadeemikute ja teadlaste suuremat mobiilsust liikmesriikide vahel, mis edendaks investeeringuid ja avastusi. Kuna hakkan kuuluma ALDE fraktsiooni, siis vastus sellele küsimusele põhineb ALDE manifestil  http://www.ivoteliberal.eu/uploads/ALDE_Manifesto_Estonian.pdf.

Silver Meikar:
Tuleb väärtustada vabatahtlikku tööd ja praktikavõimalusi. Meetmed, mis näevad ette praktika arvestamist formaalhariduse osana, on ilmselt olulisim valdkond, millega peaks rohkem tegelema ka EL-i tasemel, ja see suunaks ülikoole ise ettevõtete ja kodanikuühendustega koostööd tegema.

Tanel Talve:
Usun et iga kasumit taotlev ettevõte väärtustab oskusi rohkem kui diplomit. Sama ei kehti kahjuks alati avaliku sektori puhul. Me näeme, kuidas riigifirmade nõukogudes on poliitbroilerid, kelle ainus teene on olnud mõne partei ustav sõdur olla. “Teenete” eest töökoht saada ja samas absoluutselt mitte mingit vastutust võtta – see on riiklik sigadus.
Mis aga puutub noorte paremasse tulevikku, siis mina olen avalikult välja öelnud, et moodustan endanimelise fondi, kuhu panen igakuiselt 10% oma europarlamendi saadiku palgast. Kord aastas antakse sealt raha meie elu edasiviimiseks ja eelistaksin ise laste ja noorte huviringides käimise või treeningutel osalemise toetamist. Sealt saab kõik alguse. Ka paljudel nö normaalset sissetulekut omavatel lapsevanematel ei jätku raha noorte huvitegevuseks, mis aga annaks paljudele eesmärgi, mille poole püüelda, võimaluse arendada oma oskusi ja tugevusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu kommentaar vaststele:
Enamik vastuseid ei esitanud piisavalt konkreetset visiooni sellest, kuidas ja mida saaks antud kanditaat teha, et oskused muutuksid ülikooli paberist olulisemaks ehk kuidas muuta paradigmat, et noor on tööturul ilma paberita mitte keegi.
Kui väidame, et peame väärtustama vabatahtlikku tööd, mitteformaalset haridust, huviharidust ja tagama praktikakohti, siis sooviksime eelkõige teada - kuidas saame ikkagi väärtustada vabatahtlikku tööd, mitteformaalselt haridust ja tagame rohkem (tasustatud) praktikakohti? Millised on need konkreetsed meetmed, mida saaks see konkreetne kanditaat ära teha? Hetkel tunduvad vastused liiga üldised ja noorele inimesele liialt teoreetilised. Vajame rohkem käegakatsutavaid meetmeid ja praktilisi lahendusi.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Esiteks juhin tähelepanu, et mõned kandidaadid üritasid tähelepanu vastamiselt kõrvale juhtida. Tanel Talve seisukohavõtt räägib kahest erinevast teemast, millest kumbki otseselt ei lahenda küsimuses püstitatud probleemi. Aivar Sõerd nimetab teise probleemi, kuid jätab küsimuse vastamata.
Kõige paremini seletatud ja tõestatud seisukohad on Ene Ergmal ja Krista Mulenokil. Vastustest, tõsi küll, ei nähtu sellist tõestusmaterjali, mis kinnitaks, et praktikakohad või vabatahtlik töö ka tegelikult noorte tööpuuduse vähendamisele kaasa aitaks. See kõlab loogiliselt ja usutavalt, aga sama loogiliselt kõlab, et massilise praktikakohtade loomisega tekitatakse ettevõtetele võimalus kasutada lihtsamate ülesannete täitmiseks kiiresti vahetuvaid, madalalt tasustatud noori, kelle hilisemaks töölevõtmiseks puuduvad ikkagi majanduslikud võimalused. Seetõttu on lahendust välja pakkudes alati äärmiselt oluline osutada ka sellele, et mingi tõestusmaterjal kinnitab selle lahenduse toimivust. Kõige lähemale sellele tuleb siin vastustes Ene Ergma, kes osutab ülikoolide tasemesse kõvasti investeerinud USA majanduslikule edule globaalsel tehnoloogiaturul.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.