Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks

Rõivavabrik (Foto: Scanpix)
Valimiste valvurid
21.05.2014 20:08

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

Arengukoostöö Ümarlaud küsib: Mida peaks Euroopa Liit tegema, et arengumaades oleks inimväärne elada?

Tunne Kelam (IRL):
EL on maailma suurim doonor arenguabi andmises (üle 50% arenguabist maailmas tuleb EL-ist), pidades kõige olulisemaks keskendumist inimõigustele ning jätkusuutlikule ja kaasavale majandusele. EL-i kohustuseks on oma vahendite jagamisel tagada see, et need vahendid jõuaksid kõige enam abivajavate inimesteni. Seetõttu tuleb ka riikide arvestuses keskenduda kõige enam abi vajavatele riikidele. Sealjuures on väga oluline mitmepoolne koostöö ning vastuvõtja riigi vastutus arenguabi korrektse, läbipaistva ning vastustustundliku jagamise osas. Samuti tuleks üle vaadata koordineerimise ning koostöö korrad, et vältida tegevuste kattumist ning liigsest bürokraatiat. See säästaks arvuliselt umbes 800 miljonit eurot, mida saaks suunata sihtotstarbeliselt enamate projektide elluviimiseks. Arenguabi keskmes peab olema inimene, kellele ulatatakse õng ning kes seeläbi saab õppida kala püüdma.

Rait Maruste (Reformierakond):
Euroopa Liit peab kindlasti jätkama oma arenguabi programme – nii otsest rahalist toetust kui ka üldist koolitust, avaliku halduse korralduse nõustamist jmt, et arengumaad saaks ise hakkama. See on väga keeruline ja mitmekihiline tegevus. Seejuures tuleb määratleda, kes on arengumaa, kas ainult EL naabruses või üle ilma, mis on inimväärne elu jmt.

Krista Mulenok:
Euroopa Liit peaks kindlasti jätkama arenguabi andmist. Olen arvamusel, et inimväärsem elu arengumaades on võimalik tänu õiglase kaubanduse edendamisele Euroopa Liidus. Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Selle eesmärgiks on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning seeläbi on võimalik parandada istanduste tööliste töö- ja elutingimusi ning pakkuda inimväärset elu ja haridust lastele.

Olga Sõtnik:
Arengumaade toetamine nii rahaliselt kui ka nõu, ekspertiisi ja reformide läbiviimisega on väga oluline. Eesti jagab näiteks oma e-riigi alaseid kogemusi ja teadmisi läbi e-Riigi akadeemia.
See aitab ennetada illegaalsete immigrantide sissevoolu Euroopasse, tõstab inimeste elatustaset ja heaolu, aitab muuta arengumaid demokraatlikumateks ja turvalisteks riikideks. Aga väga oluline on jälgida, et eraldatavad vahendid tõepoolest liiguksid nendesse valdkondadesse, kus on vajadused kõige suuremad ning mitte korrumpeerunud ametnike ja poliitikute taskutesse.

Silver Meikar:
Populistlik on suusoojaks lubada, et tuleb tõsta arengumaadele ettenähtud rahalisi vahendeid. Küsimus ei ole summas, vaid milleks ja kuidas seda kasutatakse. Olen näinud edukaid toetusprojekte, aga ka neid, mille mõju on soovitust vastupidine ja mis pärsivad sihtriigi arengut. Edukamad on need projektid, millesse on kaasatud kodanikuühiskond.
Aastate eest Ghanas reisides nägin, kuidas eriti maapiirkondades pole lastel võimalik saada isegi kõige elementaarsemat haridust ning seeläbi lõigatakse juba varases eas ära võimalused elada inimväärsemat elu. Selle pärast on mulle isiklikult väga südamelähedane Mondo tegevus sealsete noorte toetamisel.

Tanel Talve:
Kõige tähtsam on meeles pidada, et jätkusuutliku abi tagab see, kui abivajajale antakse õng, mitte kala. Tuleb teha kõik selleks, et mingi aja järel saaksid need riigid endaga ise hakkama. Loomulikult on vaja jagada ka seda kala, kuid siis peaks suurendama kontrolli selle üle, kellele see kala antakse ja kas see jõuab ikka tõeliste abivajajateni. Ja mis kõige tähtsam - abivajajaid peab kohtlema kui võrdseid inimesi - ei tohi unustada, et kõigil võib mõnikord raske olla.

 

Arengukoostöö Ümarlaua kommentaar vastustele:
Hea meel on tõdeda, et mitmed kandidaadid teavad, et EL on maailma suurim arenguabi doonor ning et sellega kaasneb vastutus reaalselt hädasolijaid abistada ning anda ühtlasi oma tegevustest aru kodustele maksumaksjatele. Teisalt näeme vastustest, et enamik kandidaate läheneb EL-i ja arengumaade suhetele üpris kitsalt ning ei ole kaalunud, kuidas me üksteise heaolule mõju avaldame.

Suur osa Euroopas tarbitavast toidust, rõivastest ja tarbekaupadest on toodetud arengumaades ning seetõttu vastutavad siinsed tarbijad ja ettevõtjad oma otsuste kaudu otseselt inimeste käekäigu eest arengumaades. Kui globaalne ettevõtlus ja kaubandus oleksid eetiliselt ja õiglaselt korraldatud, ei oleks ehk arengukoostööd enam vajagi ja arengumaad suudaksid iseseisvalt oma elujärge parandada. Kahjuks ei kõla kandidaatide vastustest peale üsna ära leierdatud kala ja õnge võrdluse praktiliselt ühtegi konkreetset ettepanekut, mida uut peaks EL ette võtma, muutmaks elu arengumaades inimväärsemaks.

Kandidaatide toetus ühele või teisele Eesti kodanikuühendusele on tervitatav, kuid ei selgita valijale, mida kavatseb poliitik ära teha Euroopa Parlamendis.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Ükski vastustest ei ole argumenteeritud. Kõik kandidaadid nimetavad oma seisukoha ehk esitavad väite, mida nende arvates oleks oluline teha. Argument on vastus küsimusele „miks?“. Vastajaid oleks saanud seega rohkem suunata argumenteeritud vastustele, kui küsimus oleks olnud sõnastatud: „Mida ja miks peaks EL tegema...“.

Samas oleks tore, kui kandidaadid argumenteeriksid oma seisukohti ka ilma, et neil selgesõnaliselt palutakse seda teha. Praegusel juhul on keeruline otsustada, kas rohkem õigus on Meikaril, kes rõhutab kodanikuühiskonna kaasatust, Sõtnikul, kes peab oluliseks e-riigi arendamist või Mulenokil, kes esmajärgus seisab väiketootjate huvide eest. Muidugi võib öelda, et teha tuleks kõiki kolme korraga, mis ongi tõene, aga arvestades, et EL-i arenguabi rahade hulk on piiratud, tuleb millestki alustada. Milline nimetatud lähenemistest on kõige efektiivsem, selguks ainult läbi selgituste ja tõestuste, mida aga peaaegu mitte keegi ei paku.

Hetkel on kõige argumenteeritum Meikari vastus, mis vähemalt pakub isikliku kogemuse näitena oma sõnade kinnituseks, aga avaliku poliitika kujundamisel jääb sellest muidugi napiks. Põhjus, miks väitlusselts argumente nõuab, seisneb selles, et väidete tasandil kõlavad kõik need mõtted nagu kenad, armsad asjad, mida võiks teha. Kuid kui tõestusmaterjali süüvida, võib selguda, et arengumaade inimväärseks eluks on vaja mingit hoopis vähem pehme-roosat, meile endale valusamat lahendust, näiteks põllumajanduse otsetoetustest loobumist vms.

Toimetas
Tiiu Laks

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.