Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud

(Foto: PM/Scanpix Baltics)
Valimiste valvurid
22.05.2014 19:49

Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

Eestimaa Looduse Fond: Kas metsaressursside kasutus peaks olema reguleeritud Euroopa Liidu üleselt? Miks?

Ivari Padar (SDE)
Oluline on, et Euroopa Liidu metsandust koordineeritakse piiriüleste põhimõtete alusel, küll aga peab igal liikmesriigil olema lähtuvalt oma spetsiifikast ka õigus täiendavateks regulatsioonideks. Hea näide selleks on metsastrateegia, kus on selgelt paika pandud põhimõtted, kuid liikmesriikidele on antud tegevuskavaga selgemad juhised.

Aivar Sõerd (Reformierakond)
Ei peaks. See on valdkond, mille reguleerimisega saavad liikmesriigid ise hakkama. Näiteks ühtse põllumajanduspoliitika raames loodud niinimetatud rohestamise nõuded ei arvesta Euroopa Liidu piirkondade erinevaid olusid ja on näide bürokraatiat suurendava poliitika rakendamisest.

Liisa Pakosta (IRL)
Euroopa metsad ei vaja standardiseerimist.
Malta oma 1% metsadega ja metsarikkad Põhjamaad koos Eestiga ei vaja ühiseid jäikasid standardeid metsade jaoks, sest lõpuks halvendaks see ühtlustamine mitmekesise looduse enda hoidmist ja kaitsmist. Elu on näidanud, et Euroopa Liidu põhja- ja lõunamaade arusaamine metsandusest on niivõrd erinev ja ühisosa niivõrd väike, et kõigile sobivate ühiste eesmärkide püstitamine jääb ainult tühjaks sõnavulinaks. Seniste Euroopa Liidu metsastrateegia arutelude kokkuvõtteks võib öelda, et ainus, milles Euroopa riigid suudavad kokku leppida, on see, et mets on olemas!
Praktiline väärtus ühisele metsastrateegiale (eelkõige põhjapoolsete riikide poolt vaadatuna, kes seda seisukohta ka praegu metsavaesele lõunale sõna otseses mõttes peale pressivad), on võimalus metsi endiselt majandada ja metsast puitu saada. Puit on meile keskkonnasõbralik mööbli- ja ehitusmaterjal, väheväärtuslik puit oluline taastuv energiaallikas. Lõunamaid see suuresti ei huvita, mistõttu on nad ka altimad igasuguste piirangute kehtestamisele. Igasugused ühtsed piirangud tunduvad ahvatlevad ka osadele keskkonnakaitsjatele, aga riikide ja ka metsade olukorrad on niivõrd erinevad, et seetõttu hoiaks ka mina loodushoidlikel ja samal ajal ka puhtpragmaatilistel kaalutlustel siin pigem siiski teiste Põhjamaadega ühte paati, pidades samal ajal keskkonnakaitsjate soovide põhjendustel tähelepanelikult silma peal, et mitte jääda vajalike meetmetega hiljaks.
Eesti ongi oma senistes seisukohtades küll toetanud Euroopa Liidu metsastrateegia väljatöötamist kui olulist vahendit jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel erinevate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige EL tasemel. Ent samal ajal rõhutab Eesti, et teadvustamisele järgnevad otsused peavad endiselt jääma liikmesriikide endi pädevusse ja lähtuma iga riigi konkreetsetest tingimustest, ning seda Põhjamaade ühist seisukohta toetan ka mina.

Krista Mulenok
Ei. Igal liikmesriigil peaks olema õigus otsustada oma metsade kasutuse üle. Metsade pindala ja tagavara on 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on umbes 70%. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitserežiimidega metsad. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi Eesti ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eesti on välja töötanud metsanduse arengukava aastateks 2011–2020, mille põhieesmärk on metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine.

Olga Sõtnik
Praegu metsaressursside kasutamine on tõepoolest iga liikmesriigi pädevuses. Samas on näha, et liit liigub selles suunas, et selgemalt ja ühtsemalt sõnastada metsadega seotud probleemid, kohustused, võimalused. Ka mina toetan senisest ühtsemat lähenemist metsandussektorile.
Euroopa komisjon võttis 2013. aastal septembris vastu uue EL-i metsandusstrateegia, mis loob üleeuroopalise tugiraamistiku metsi mõjutavate valdkondlike tegevuspoliitikate väljatöötamiseks. Strateegia peamised põhimõtted on metsade säästev majandamine ja nende multifunktsionaalsuse edendamine, ressursitõhusus ning liidu vastutus maailma metsade eest. Dokument sisaldab ka strateegilisi suuniseid Euroopa komisjoni ja liikmesriikide meetmete jaoks
Uus Euroopa Parlamendi kossseis hakkab tegelema uue metsandusstrateegiaga, et lisada sellesse eelkõige kliimamuutusest põhjustatud probleemid ja säästev metsamajandus.

Silver Meikar
Ei, välja arvatud see, mis puudutab keskkonnaalast kaitset. Metsakaitse on üks olulisi keskkonna- ja liigikaitse valdkondi, mille raames peaks EL koostöö jätkuma.

Tanel Talve
Kui see regulatsioon suudetakse teha selline, mis on kasulik meile kõigile, siis miks mitte. Samas peab ju jälle arvestama iga riigi olukorda - kindlasti on Eesti ja näiteks Holland selles küsimuses erinevate tingimustega. Mis puudutab Euroopa Liidu liikmesriikidele seatud eesmärke kliimapoliitika osas, siis Eesti eesmärk tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni võiks olla veelgi abitsioonikam ja eeskujuks teistele, sest tänane olukord maailmas näitab selgelt, kui oluline on olla sõltumatu teiste riikide energiaressurssidest. Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika, sealhulgas ka metsaressursside kasutus, oleks vajalik, vastasel korral võidakse minna teise äärmusesse, kus meie metsad aetakse mõõdutundetult ahju.

Eestimaa Looduse Fondi kommentaar vastustele:
Paraku on enamik kandidaate jätnud kasutamata võimaluse väljendada oma seisukohti metsanduspoliitika vallas. Euroopa Liidu tasandi arengutega paistavad vastuste järgi hästi kursis olevat Liisa Pakosta ja Olga Sõtnik. Selgelt on metsa kui keskkonna kaitse vajadust väljendanud Silver Meikar, aga ka Tanel Talve. Üldiselt on vastused siiski ühtmoodi pisut ümmargused.

Eesti Väitlusseltsi kommentaar vastustele:
Küsimuses oli kaks osa – kas ja miks. Teisele osale jätsid vastamata Ivari Padar, Olga Sõtnik, Silver Meikar ja suuresti ka Tanel Talve ning Krista Mulenok. Sõtnik kirjeldab mitmes lõigus täna valitsevat olukorda ja ütleb, et ta toetab suundumust suuremale ühisreguleerumisele, kuid kusagilt tema vastusest ei nähtu, miks ta seda toetab.
Lühike ja konkreetne vastus on Aivar Sõerdil, kuigi tekitab ehk veidi eksliku järelduse pealiskaudsele lugejale. Nimelt ütleb Sõerd, et kuna liikmesriigid saavad ise metsanduse reguleerimisega hakkama, pole üleeuroopalist regulatsiooni vaja. Samas saaksid riigid kahtlemata ise hakkama ka konkurentsi või kaudsete maksude reguleerimisega, ometi on need valdkonnad EL-is harmoniseeritud. Teiste sõnadega – peamine põhjus millegi üleeuroopaliseks reguleerimiseks ei ole see, et liikmesriigid ei saaks ise hakkama, vaid on see, et ühine regulatsioon võimaldab saavutada hüvesid, mis üksikult lähenedes jäävad kättesaamatuks. Sõerdi vastusest ei nähtu, et ta oleks metsandusega piisavalt kursis, et näha valdkonnas võimalikke ühishüvesid. Erinevalt näiteks Liisa Pakostast, kes annab kompetentse, hästi põhjuseid lahtiseletava vastuse.

Toimetas
Tiiu Laks

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kuidas võitleksid kandidaadid noorte tööpuuduse probleemiga
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Millised peaksid kandidaatide arvates olema EL-i ja NATO suhted
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mis juhtub EL-i põllumajanduspoliitikaga pärast 2020. aastat?
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Mida arvavad europarlamendi kandidaadid diskrimineerimiskeelust
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kas metsaressursside kasutus peaks olema kogu EL-is üheselt reguleeritud
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Valimiste valvurite autahvel: kes rikkusid valimistava ja kes käitusid eeskujulikult
    2014

    Valimistsükli suhtelist rahulikkust näitab fakt, et tavapäraste iganädalaste "autahvlite" asemel panid viimase kuu jooksul toimuval silma peal hoidnud valimiste valvurid kokku vaid ühe edetabeli. Erinevalt eelmistest kordadest loetlesid valvuritena tegutsenud Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

  • foto
    Kuidas kavatsevad europarlamendi kandidaadid kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil.

  • foto
    Kuidas muudaks europarlamendi kandidaadid elu arengumaades inimväärsemaks
    2014

    Valimiste valvurid palusid erinevatel vabaühendustel sõnastada kandidaatidele ühe oma valdkonnas olulise küsimuse. Palusime sellele vastata ühel partei poolt valitud kandidaadil igast erakonnast ning üksikkandidaatidel. Seatud tähtajaks laekunud vastuseid palusime kommenteerida nii küsinud vabaühendusel kui Eesti Väitlusseltsil. 

  • foto
    Toomas Mattson: tõeuputus Tallinnas
    2014

    Riigikontrolli avalike suhete juht ja valimiste valvur Toomas Mattson kirjutab sellest, kuidas Keskerakond kasutab "juhuslikult" linna raha europarlamendi valimiste eel oma kandidaatide ja teemade esile tõstmiseks.

  • foto
    EL ja NATO peaks tihedamat koostööd tegema
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Valimiste ühe võtmeteema, julgeoleku seisukohast kõige olulisemad punktid toob välja Eesti NATO ühing.

  • foto
    Põllumajandus EL-is: vaja on võrdseid konkurentsitingimusi koos riiklike eripärade arvestamisega
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Ühel liidus enim poleemikat tekitanud teema, põllumajanduse, seisukohast olulisemad punktid toob välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

  • foto
    ENL: Kuidas kaasata noori Euroopa tasandi otsustusprotsessidesse?
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Noorte jaoks olulisi küsimusi avab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

  • foto
    ELF: Euroopa Parlament kaitsku liigirikkust
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Omapoolseid võtmeteemasid jagab Eestimaa Looduse Fond.

  • foto
    Eesti Inimõiguste Keskus: eurosaadikud tegelegu võrdse kohtlemise, põgenike ja andmekaitsereformiga
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm kõige olulisemat inimõigustega seotud teemat toob välja Eesti Inimõiguste Keskus.

  • foto
    Valija peaks eurosaadikute tegemistel Bürsselis silma peal hoidma
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silmas pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Kolm soovitust annab siin kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arendamisega tegelev Avatud Eesti Fond.

  • foto
    Europarlamendi kandidaatidel soovitatakse vaadata Aafrika poole
    2014

    Valimiste valvamises osalevad sel kevadel sisulise diskussiooni rikastamise eesmärgil ka erinevad Eesti vabaühendused. Nad annavad oma valdkonda silma pidades nõu, millele peaks valija oma häält andes tähelepanu pöörama. Esimesena toob kolm olulist punkti välja Arengukoostöö Ümarlaud.

  • foto
    Urmo Kübar: valimiskampaania või lasteaed?
    2014

    Reformierakond astub täna avaldatud reklaamiga samale rajale, mida IRL juba tallas, sidudes konkurendi - Keskerakonna esinumbri Edgar Savisaare - ühemõtteliselt Putini ja Kremliga kui Eestile ohtliku valikuga, ning pakkudes ennast välja Eesti-sõbraliku alternatiivina. Ka pildikeel on mõlemal äärmuseni lihtsustatud, samamoodi kujutavad head ja halba oma joonistustel algklasside õpilased.

  • foto
    IRL ei nõustu hinnanguga hea valimistava rikkumisest
    2014

    Isamaa ja Res Publica Liidu silmis on erakonna Euroopa Parlamendi valimiskampaania puhul õigustatud Edgar Savisaare kujutise kasutamine oma sõnumi illustreerimiseks.

  • foto
    Valimiste valvur: IRL rikkus selgelt head valimistava
    2014

    Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitunud üldjoontes mõõdukalt ja tagasihoidlikult. Jõuliselt ja negatiivselt paistab aga silma valimistava selgelt rikkunud IRL, kelle järelhaagis rikkus lausa mitut valimistava sätet: konkreetsele isikule (ehk Edgar Savisaarele) ja negatiivsusele keskenduv kampaania ning valijate hirmutamine (eriti keerulisel julgeolekupoliitilisel ajal).

  • foto
    Valimiste valvurid alustavad tööd
    2014

    Sel nädalal alustavad taas tööd hea valimistava valvurid, kes hoiavad silma peal Euroopa parlamenti kandideerivate poliitikute valimiskampaaniatel. Valvurite kokkuvõtteid ja märkusi saab lugeda Eesti Rahvusringhäälingu valimisteportaalist valimised.err.ee.