EP valimiste eel: Kreeka kriis lubab loota nüansirikast debatti

Kreeka lipp (Foto: Reuters/Scanpix)
16.04.2014 10:25
Rubriik: Valimiste eel

Veel 2014. aasta alguses said opositsiooniparteid valmistuda valimisteks seaduse alusel, mille kohaselt saadikud valitakse Euroopa Parlamenti kinnistest nimekirjadest ühest ringkonnast. Veebruarikuu viimastel päevadel võttis Kreeka parlament vastu seaduse, millega tehti parandusi nii kohalike omavalitsuste kui Euroopa Parlamendi valimiste seadustesse. 

Ahjusooja reformi väga oluliseks muudatuseks, pidades silmas Europarlamendi valimisi, on kannapööre kinniste nimekirjadega valimismudeli juurest üle avatud nimekirjadele. Valitsuse sõnul tehakse kõik selleks, et minna tagasi otsedemokraatia juurte juurde, kuid opositsiooni sõnul on vaja muudatust vaid selleks, et üritada kuidagi valimiste eel oma nahka päästa.

Erinevalt suuremas osast liikmesriikidest peab valimisnimekiri kohtade jagamisel osalemiseks saama minimaalselt kolmeprotsendilise toetuse. Reegel tõotab eriliselt kasuks tulla aegadel, kui on üles kerkinud palju tõsisema sisuta ja protestivaimust kantud ühevalimiseliblikatest erakondi.

Muuseas, Kreeka on üks neljast liikmesriigist koos Belgia, Luksemburgi ja Küprosega, kus hääletamine on kodanikele kohustuslik. Sanktsioonide puudumise tõttu on ta küll rohkem sümboolse väärtusega kohustus.Valimised 2009

2009. aastal võttis võidu opositsioonierakond Panhellenistlik Sotsialistlik Liikumine (PASOK), kuid sõltumata neljaprotsendilisest edust saadi kaheksa mandaati, nagu järgnenud Uue Demokraatia (ND) erakondki.

Olulisemad teemad, mis valimisdebatti suunasid, olid üleval olnud juba pikemat aega ning kõik keerles ümber korruptsiooniskandaalide ja majanduskriisi. Tulenevalt kõigi suuremate erakondade Euroopa-lembusest vaidlusmomenti ei tekkinud ja näiteks teledebattides räägiti Euroopa Liidust lähemalt vaid välispoliitikat puudutavas debatis.

Üheks olulisemaks sündmuseks, mis valitsuserakondade haavadele veel päevi enne valimisi soola raputas, oli Rahvusvahelise Valuutafondi avaldatud raport ja soovitused reformideks. Vallandunud kriitikalaviinis olid suurimateks kannatanuteks valitsuspartei ND ja osalus, mis langes võrreldes 2004. aasta valimistega üle kümne protsendi.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Välisuudiste jälgijale ei tule üllatusena, et Kreeka parteimaastik on viie aasta jooksul läbi elanud maavärina. Valitsuses on hetkel veel vanad tegijad ND ja PASOK, kuid poolteist kuud enne valimisi pole kummalgi põhjust rõõmustamiseks. Koalitsioonil on parlamendis alles vaid kahekohaline enamus ning selle püsimine on päev-päevalt rohkem kahtluse all.

Aprillikuu alguses sattus skandaali peaminister Samarase üks lähemaid nõuandjaid, olles jäänud filmilindile sõbralikus vestluses äärmusliku Kuldse Koidiku esindajaga ning tunnistades, et justiitsminister oli tellinud Kuldse Koidiku saadikute arreteerimise ilma ühegi tõendita. Samaras ise distantseeris ennast juhtunust, kuid mingit mõju see ND valimistulemusele võib avaldada.

Lisaks toetuse langemisele viie protsendi lähedale on eelmiste eurovalimiste võitja PASOK sisemiselt lõhenenud. Endine liider George Papandreou ja hetkel erakonda juhtiv Evangelos Venizelos on läinud avalikult tülli ning kummagi taha on kogunenud oma toetajad. Üheks tüliõunaks oli muuhulgas PASOKi juhitud uus Oliivipuu koalitsioon, mida Papandreou ei soovinud toetada. See konkreetne probleem lahenes sellega, et koalitsiooni ei sündinud.

Kõrgeim toetus enne valimisi on Tsiprase juhitud SYRIZA-l ning hetkeseisu vaadates tundub nende võit küllaltki reaalne. Neile kolmele lisaks on eelmiste valimistega võrreldes kerkinud esile veel erakondi. Neist viimane, oma sõnade järgi neoliberaalsetest ja vasakpoolsetest ideedest juhitud Euroopameelne Jõgi, alles 2014. aasta märtsi alguses.

Pole vaja pikalt kirjutada teemadest, mis on kreeklaste jaoks valimiste eel olulised. Kasinusmeetmed ja tööpuudus neist on vaid eredamad, kuid kriisi ulatus ning erakondade ideoloogiline spekter on liiga laiad, et oodata väga nüansirikast debatti.

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 21

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus Vabariigi Valimiskomisjonile


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma