EP valimiste eel: Prantsusmaal kerkib jõuliselt esile Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne

Prantsusmaa Rahvusrinde pooldajate kogunemine 1. mail. (Foto: Reuters/Scanpix)
5.05.2014 12:14
Rubriik: Valimiste eel

Prantsusmaa Euroopa Parlamendi saadikute arv on tänavu võrreldes 2009. aastaga kerkinud kahe mandaadi võrra, 74-le. Prantsusmaa valimised on proportsionaalsed ilma rist- või eelishääletuseta, riik on jaotatud kaheksaks valimisringkonnaks ning kehtestatud on viieprotsendine valimiskünnis.

Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel Prantsusmaa ja EL-i kodanikel. Prantsuse ülemeremaade asukatel on Prantsusmaa jagamatuse printsiibi alusel õigus hääletada EP-valimistel, ehkki neid asumaid ei peeta EL-i olemuslikuks osaks, vaid juriidiliselt EL-iga seotud osaks. Kandideerimisõigus on kõigil Prantsusmaa või EL-i vähemalt 23-aastastel kodanikel. Kandidaatide nimekirjad tuleb kooskõlastada siseministeeriumiga, nimekirjades peab olema vähemalt kaks korda sama palju kandidaate kui on ringkonnas mandaate. Samuti kehtestatakse võrdset sookvooti.

Valimised 2009

Alates 2007. aastast juhtis paremtsentristlik Rahvaliikumise Liit (UMP) riiki tugeva presidentaalse enamuse tingimustes, ehkki teatud kriitikud nimetasid riigipead Nicolas Sarkozyd koguni hüperpresidendiks, pidades silmas sagedasi reforme ja tema kohalolu avalikkuses. Ehkki Sarkozyl olid selged parempoolsed seisukohad julgeoleku-, justiits- ja immigratsiooni- ning avaliku teenistuse reformi küsimustes, kaasas ta strateegiliselt mitmeid sotsialistide (PS) liidreid. Sellist käitumismustrit on oluline teada, et mõista parteide, mis kõik olid valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud kampaaniaid.

EP-valimised ei paistnud eriti millegagi silma, riigimeedia keskendus peamiselt valitsuse ja opositsiooni vahelisele vägikaikaveole. Ehkki Prantsusmaa oli 2005. aastal lükanud tagasi EL-i põhiseadusleppe, on ühenduse integratsiooniprojekt siiski üsna populaarne. Sarnaselt muu Euroopaga jooksevad ka Prantsusmaa rahvuslikud hoiakud mööda ühiskondlikku lõhet niinimetatud võitjate ja kaotajate vahel – Euroopa-meelsed on ülekaalus noore, parema haridusega ja sallivamate linnaelanike seas, Euroopa-vastased on enamasti konservatiivsed, vähemsallivad ja sisserändevastased. Nii nagu mitmes suures Kesk- ja Lääne-Euroopa riigis, nii on ka Prantsusmaal üks tõsisemaid teemasid EL-i laienemise debatis Türgi võimaliku liitumise küsimus ning laienemise kulud. Samuti muretsevad prantslased selle pärast, et nende mõjuvõim Euroopas on muutunud nõrgemaks ning et majandusloogika on eespool ühiskondlikku loogikat, mis omakorda viib neoliberaalse Euroopa kriitikani.

Prantsusmaa 2009. aasta EP-valimised võitis valitsenud UMP (27,8 protsenti), selged kaotajad olid sotsialistid (16,48 protsenti). Muljetavaldavalt esines Europe Écologie (16,28 protsenti), täielikult varises kokku Modemi kampaania (8,45 protsenti). Osalusprotsent oli Prantsusmaa kõigi aegade madalaim - 59,4.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Prantsusmaal on äsjaste kohalike valimistega jõuliselt esile tõusnud paremäärmuslik Rahvusrinne (FN) eesotsas Marine Le Peniga, mis valitseb nüüdseks koguni 11 väiksemat linna ning suurendab oma esindatust ka Euroopa Parlamendis – eelmise koosseisu kolmelt kohalt tõuseb FN PollWatchi prognoosi järgi tõenäoliselt 20 kohale.

Rahvaliikumise Liit (UMP) kaotab eelmise koosseisuga võrreldes ilmselt kaheksa kohta (jääb 21), seevastu sotsialistid koguvad kaks esindajat juurde (16), mida on siiski pea poole vähem kümne aasta tagusest mandaatide arvust.

Siseriikliku poliitika peamisteks teemadeks on hetkel riigi kasvav võlakoorem ja üldine majanduslik seis. Inimeste rahulolematus on muutunud riigis niivõrd pakiliseks, et Prantsuse president Hollande pidas vajalikuks käia välja veksel, et kui tööpuudus ei vähene, siis tema uuesti presidendiks ei kandideeri.

Nagu mitmes muus lõunapoolses liikmesriigis, on ka Prantsusmaal teravaks küsimuseks nii Euroopa Liidu sisene kui ka kolmandatest riikidest pärinev immigratsioon. UMP on ühe viimase ideena kampaaniasse tõmmanud migratsioonivoliniku ameti vajaduse Euroopa Komisjonis, kes valvaks Schengeni reeglite korrektse rakendamise üle.

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 74

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus, Vabariigi Valimiskomisjonile


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma