EP valimiste eel: Belgia parteid keskenduvad teistsuguse ja rohkema Euroopa otsimisele

Belgia (Foto: AFP/Scanpix)
30.04.2014 13:53
Rubriik: Valimiste eel

Euroopa Parlamendi valimisteks on riik jaotatud viide ringkonda ning kolme valijaskonda – flaamikeelne, prantsuskeelne ja saksakeelne -, millest valitakse esindajad avatud nimekirjade st. valimiskünnis puudub ja kasutatakse poolavatud nimekirju. Mandaate jagatakse D’Hondti koefitsiendi alusel arvutatud võrdlusarvude kõrvutamisel.

Valimisõigus on vähemalt 18- ja kandideerimisõigus vähemalt 21-aastastel Belgia või EL-i kodanikel. Hääletamine on kohustuslik kõigile valimisnimekirjadesse kantud valijatele ning hääletamata jätmist trahvitakse. Seetõttu on Belgias olnud alati EP-valimiste üks kõrgemaid osalusprotsente. Kandidaatide nimekirju peab toetama vähemalt viis Belgia parlamendisaadikut vastavas keelerühmas või koguma vähemalt 5000 valija allkirjad (v.a. saksakeelses ringkonnas, kus läheb vaja vaid 200 allkirja).

Valimised 2009

Tõsiasjad, et Euroopa Parlamendi valimised leidsid aset samaaegselt kohalike valimistega, et EP-valimisvõitlust peetakse Flandrias ja prantsuskeelses Belgias eraldi ning et riik oli poliitkriisi tõttu juba pikalt kannatanud, andsid valimistele tugevat tooni. Belgia on küll üks riik, ent poliitilises mõttes on tegemist kahe eraldiseisva regiooniga – flaamikeelne Flandria ja prantsuskeelse Belgiaga (Valloonia ja pealinn Brüssel, kus prantsuse keel on peamine keel). Kummalgi regioonil on oma parteisüsteem, üleriigiliste parteide puudumise tõttu võistlevad regionaalsed parteid isekeskis valimistel, kaasa arvatud EP-valimised, mida peetakse erineval tasandil.

Belgias peetakse kõige tähtsamateks valimisteks föderaal- ja regionaalvalimisi, teisena tulevad kohalike omavalitsuste valimised ning alles “viimases järgus” europarlamendi ning provintsivalimised. Valimisseadus erineb valimiseti ning 2009. aasta EP-valimistel oli Belgia jaotatud neljaks ringkonnaks ja kolmeks valijaskonnaks, millest 13 mandaati anti flaamikeelsele, kaheksa prantsuskeelsele ning üks saksakeelsele valijaskonnale.

Rahandus- ja majanduskriis ei mõjutanud traditsioonilist Euroopa-meelset suhtumist kristlike demokraatide, sotsialistide ja liberaalsete erakondade hoiakuis. Pigem vastupidi, loosung “rohkem Euroopat” domineeris üleilmse majandussurutise ja selle siseriiklike mõjude vastu võitlemisel. Lisaks laiale ühisele kandepinnale võitluses kriiside vastu, toetasid parteide põhiprogrammid ka kliimamuutust ning üleskutset ühtsele Euroopa energiajulgeolekule ning ka ühtsele välispoliitikale.

Erinevalt prantsuskeelsest Belgiast, nägi flaamikeelne Flandria euroskeptilisuse järsku tõusu ning vastuseisu Türgi võimalikule liitumisele. Kokkuvõttes varjutasid regionaalsed valimised meediaruumis EP-valimisi, mille kampaaniale eraldati vaid kümnendik regionaalvalimiste kampaaniale kulutatud eelarvetest. Valimistel saatis edu ekspeaminister Guy Verhofstadti, kel õnnestus tagada hea tulemus Flaami Liberaalidele, kes regionaalvalimistel pälvisid märksa kesisemat toetust.

2014 - kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused

Belgia läheb 25. mail vastu valimispäevale, mida poliitikud ja ajakirjandus nimetab “kõigi valimiste emaks”. See tähendab, et esimest korda pärast 1999. aastat peetakse mitme tasandi valimisi samaaegselt – kohalikud, riiklikud ja Euroopa Parlamendi valimised. Lisaks pikeneb Belgia parlamendi ametiaeg neljalt aastalt viiele, nii nagu on kohalike parlamentide ametiajad. Sammu eesmärk on tulevikus nimetatud valimisi samal päeval pidada, erandiks on kohalike omavalitsuste ja provintsivalimised.

See kõik lisab parteidele rohkem survet ning kaotada on korraga palju rohkem, kui ei taheta viieks aastaks kindlasse opositsiooni minna. Teisest küljest võib selline valimiste rütm anda võimaluse vältida lühiajalise poliitika tegemist.

Flandrias teeb parima tulemuse Uus Flaami Allianss (N-VA), mida toetab ligi kolmandik kohalikke elanikke ning mil on tugev edu ülejäänud Flandria erakondade ees. Prantsuskeelses Valloonias on edukaim tõenäoliselt Sotsialistlik Partei (PS), mis on 2010. aasta parlamendivalimistega võrreldes toetust mõnevõrra küll kaotanud.

Enamik vasakpoolseid parteisid keskendub valimiskampaanias „teistsuguse Euroopa“ otsimisele. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised ei ole rahul Euroopa Liidu kokkuhoiupoliitikaga, nende hinnangul keskenduti liialt kulukärbetele. Tsentristlikud ja parempoolsed parteid on samuti kriitilised, ent nad ei soovi vähem Euroopat ega ka teistsugust Euroopat, vaid senisest rohkem Euroopat – eesmärgiga paremini võidelda sotsiaalküsimustega ning hoida rahandussektor kontrolli all.

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 21

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus,Vabariigi Valimiskomisjonile.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma