VALIMISBLOGI: Riho Laurisaar: korraldaks valimised iga kümne aasta tagant?

Riho Laurisaar on vabakutseline ajakirjanik. (Foto: erakogu)
Riho Laurisaar
22.05.2014 16:12
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar
Rubriik: valimisblogi

Igasuguste valimistega seostuvad kohe vastuolud, ikka nende va tunnete ja mõistuse vahel. Selge see, et valik peaks olema tehtud läbimõeldult ja mõistusega. Kaalul on ju Eesti, antud juhul lausa terve Euroopa saatus. Seega peaks ennast justkui asjadega kurssi viima, valima kandidaadi, kes asjast kõige enam jagab ja meid, see tähendab siis Euroopat ka kõige väärikamalt esindada oskaks. Oleks nagu lihtne.

Keeruliseks läheb siis, kui ajud päriselt tööle tuleb panna. Tuleks kuulata ja lugeda, mida kandidaadid räägivad, mida nad esindavad ja mis juttu nad varem rääkinud on. See aga on üks neetult aeganõudev ja tüütu tegevus. No tõesti ei suuda huvituda debattidest teemal, kas finantstehingute maks oleks Euroopa Liidule kasulik või kas EL peaks seadma kõrge energiasäästu eesmärgi. Ja mul on alust kahtlustada, et ma pole ainuke, kes sellest asjast ei innustu.

Mitte et need teemad olulised ei oleks. Aga maailmas on nii palju lugemata raamatuid, põnevaid filme, huvitavaid inimesi, kelle peale tahaks rohkem aega kulutada kui vestluste kuulamisele, mis minu elu praegu kohe oluliselt ei mõjuta.

Tean, tean. Ma olen kodanikuühiskonna paaria. Laiskvorst. Mõttetu mees. Minusuguste pärast on demokraatia kriisis.

Aga ei ole nii. Ma lihtsalt ei taha kulutada suurt osa oma ajast sellele, et viia ennast iga paariaastase tsükli järel kurssi lugematute lahendamist vajavate teemadega, et teha mõistlik, läbimõeldud ja põhjendatud otsus.

Sellepärast olengi ma teinud otsuseid tunnetest lähtuvalt. Valinud lihtsalt inimese, kes sümpaatne tundub või lähtunud hägusest arusaamast, et ju see või teine partei teab, keda ja mida ta tahab Euroopasse või meie oma parlamenti saata. Paraku võib sümpaatne kiiresti vähemsümpaatseks muutuda ja parteide otsustusvõimega on ka nii, nagu on. Seega peaks vast ikka oma mõistusele toetuma.

Aga kaalutletud otsuse tegemine on tõsine töö, mida ei tee kergemaks kandidaatide lööklaused ja lubadused stiilis ”rohkem või vähem Euroopat”. Lõppeks pean ikkagi mina uurima hakkama, kuidas nad seda saavutada kavatsevad ja mida see üldse tähendab. See aga tähendab hulgaliselt tühja kulutatud tunde teleka, arvuti ja ajalehtede ees, ammutades infot, millega mul pärast 25. maid ei ole enam mitte midagi peale hakata.

Seda enam, et minu aega tahavad inimesed, kes ei valda kõiki neid teemasid ise ka pahatihti kuigi põhjalikult. Lisaks tulevad need inimesed vähem kui aasta pärast taas minu ellu ja tahavad, et ma kuulaks nende seisukohti meie oma parlamendivalimistel. Ja siis varsti tahavad nad, et mul oleks aega tutvuda nende arvamustega kohalikes küsimustes. Ja peatselt need uued europarlamendi valimisedki siis ei tule...

Tahaks olla vastutustundlik valija, aga puhata ja mängida tahaks ka. Niigi on elu piisavalt tsükliline. Iga aasta on oodata mõnda olümpiat või MM-i. Eurovisioon on kah igal aasta. Mis siis nendeks valmistumisest siis saab?

Kõikvõimalikud uuringud väidavad, valimisaktiivsus ähvardab tulla madal ja et Euroopa parlamendi valimistel peaks mitmes Euroopa riigis saama küllaltki suure toetuse Euroopa Liidu vastased parteid. Need jõud loobivad kohati üsna kaheldava väärtusega arve õhku, tõestades justkui kõike paha, mida EL on teinud, aga ma ei usu, et nende valijaid neid nende arvude pärast toetavad. Nad toetavad neid suuresti tüdimusest, kuna neile tundub, et see kõik on liiga keeruline ja segane ning neile tundub, et nad ei saa kellegi käest vastuseid ega ole ka kelleltki vastutust nõuda. Neile tundub, et neid kasutatakse ära ja oma kibestumus on üsna mugav pöörata ebamäärase EL-i vastu, mis väidetavalt nuumab kelmidest kreeklasi, varastab töökohti, tassib kokku immigrante ja teeb homopropagandat.

Ega tunnete vastu saa, isegi kui mõistus ütleb, et see kõik ei saa nii lihtne olla, et kõiges on süüdi Euroopa Liit.

Äkki peaks sellise tüdimuse vältimiseks igasugused valimised toimuma hoopis näiteks kord kümne aasta jooksul? Mitte ainult europarlamendi omad, vaid needsamad kohalikudki. Saaksid poliitikainimesed oma tööd rahus teha ja äkki saaksid ka ära tehtud mõne sellise otsuse või isegi uuenduse, mis veel nende võimuloleku ajal ka vilju kannab – ilma, et nad peaks pidevalt muretsema ja otsustetegemisest loobuma, kuna kardavad, et neid enam tagasi ei valita.

Kindlasti vaieldaks sellele mõttele vastu argumendiga, et nii võib äkki kellelgi tekkida soov võimu kuritarvitada. Aga me ju ometigi usaldame oma valituid? Me ju ometigi valime nad sinna eeldusel, et nad on riigijuhtimises parimad ja asjatundlikumad? Miks me peaksime siis nende motiivides kahtlema?

Kusjuures selline vähemalt kümneaastane tsükkel võimaldaks ka kõigil, kes tahaks valimiste eel probleemide ja seisukohtadega tutvuda, selle töö kord kümne aasta sees korralikult käsile võtta. Ka saadikukandidaadid jõuaksid end paremini ette valmistada ning mõni kandidaat jõuaks ehk ka pikemalt läbi mõelda, kas tal üldse poliitikasse asja on.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    VALIMISBLOGI: Tõnis Saarts: taas isikuvalimised, lõpuks ometi sisulised valimised
    2014

    Vana-tuntud tõdemus ütleb, et see, kes defineerib valimiste põhikonflikti, võidab ka valimised. Käesolevate europarlamendi valimiste puhul on aga raske seda põhikonflikti määratleda – taas kipuvad tulema isikukesksed valimised. Tänaseks lõppenud valimiskampaania võttis üldse huvitavaid pöördeid: teemapõhistest valimistest on sujuvalt saanud isikukesksed valimised, meelelahuslikest valimistest sisulisemat debatti soosivad valimised.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Riho Laurisaar: korraldaks valimised iga kümne aasta tagant?
    2014

    Igasuguste valimistega seostuvad kohe vastuolud, ikka nende va tunnete ja mõistuse vahel. Selge see, et valik peaks olema tehtud läbimõeldult ja mõistusega. Kaalul on ju Eesti, antud juhul lausa terve Euroopa saatus. Seega peaks ennast justkui asjadega kurssi viima, valima kandidaadi, kes asjast kõige enam jagab ja meid, see tähendab siis Euroopat ka kõige väärikamalt esindada oskaks. Oleks nagu lihtne.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Peeter Kaldre: europarlamendis laulad oma fraktsiooni laulu
    2014

    Praegustel Euroopa Parlamendi valimiste debattidel on silma ja kõrva jäänud küsimus kandidaatidele: aga mida teie teeksite Euroopa parlamendis ära? Ja siis kukutakse laia suuga lubama, et kaitsen Eesti huve jne. Suhteliselt vähe on esile tulnud asjaolu, et tegelikult kuuluvad ju kõik saadikud fraktsioonidesse ja peavad laias laastus käituma nii, nagu need kooslused käituvad.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Eestis esindab üks Euroopa Parlamendi saadik 220 800 inimest
    2014

    Valimisblogi toimkond lasi taaskord mõned numbrid läbi masina ja tootis lugejatele kaks põnevat graafikut selle kohta, kui palju on Euroopa Liidu liikmesriikidel kohti Euroopa Parlamendis ja mitut oma riigi kodanikku iga saadik seal esindab.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Rain Kooli: sassis rollid
    2014

    „See siin on reklaam. Reklaam ütleb tavaliselt sulle, mida pead tegema, aga see reklaam ütleb sulle, et sina ütleksid meile, mida peaksime tegema.“ Nii kõlab vabalt refereerituna Euroopa parlamendi valimiste kui selliste tele-, raadio- ja kinokampaania. Mõte on, et minge valima, sest iga hääl on tähtis. Täiesti nõus ja kõik oleks kaunis, kui kampaaniaga ei oleks seotud üks tõsine aga.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Uku Toom: rahva tahte teed on imelikud
    2014

    Kui vaadata Emori poolt viimati välja toodud võimalikke eelistusi, siis meenub kohe kaks vanasõna: rahva hääl on jumala hääl ja issanda teed on imelikud. Emor andis korraga kahe küsitluse tulemused – riigikogu ja europarlamendi valimisteks. Ja mida me näeme? Kui riigikogus peab rahvas kompetentseimaks Reformierakonda, siis europarlamendis hoopiski Keskerakonda. Nihe on üle 8 protsendi.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Kaja Kunnas: miks eurousku Eesti elanik ikkagi valida ei viitsi?
    2014

    "Ei lähe valima!" Mees, kellega rääkisin, oli oma valikus kindel juba kuu aega enne europarlamendi valimisi, kui tegin oma esimest valimiseelset tänavaküsitlust Tallinna kesklinnas Soome lugejate jaoks.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Kui muutliku meelega on e-valijad?
    2014

    Üheksa aasta jooksul on toimunud kuued valimised, mil on saanud valida ka e-hääle andes. Kuna e-valimised võimaldavad valijal muuta oma häält, siis vaatasime, kui muutliku meelega on Eesti valijad.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Maarja Roon: mis juhtub kassiga?
    2014

    Uksest astub sisse nokamütsiga noormees, rula käes. "Väidetavalt ei hooli noored mitte millestki," märgib noore naise hääl. Noormees teeb paar krooksatust ning hakkab rulaga sõitma, kuid oh õnnetust, tema teele satub enda kasimisega ametis olev kass. Rulataja kukub maha ja jääb surnult lamama, kõrs ajust välja turritamas.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Alari Rammo: miks ma kampaaniat ei jälgi
    2014

    Muidu on valimistel alati häda, et mul on Põhja-Tallinnas kas hulk vastukarva parteisid ja isikuid või kandideerib meeldiv inimene erakonnas, mille väärtusi on mul väga raske toetada. Eurovalimistel on nüüd ringkond üks ja ma saaksin valida ometi kõigi kandidaatide vahel. Jama on aga ikka – ma ei taha üldse, et mulle sümpaatne inimene Brüsselisse koliks.

  • foto
    VALIMISBLOGI: kui(das) haritud on meie eurovalimiste kandidaadid
    2014

    Veel natuke statistikat. Lennutasime Vabariigi Valimiskomisjoni kokku kogutud info Euroopa Parlamenti kandideerivate poliitikute hariduse kohta üles pilvedesse ja saime vastu sõnapilved, kus "pilves" oleva sõna suurus on vastavuses selle esinemistihedusega. 

  • foto
    VALIMISBLOGI: europarlamendi kandidaadid numbrites
    2014

    Lasime Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud Euroopa Parlamenti kandideerivate poliitikute andmed läbi statistikamasina, mille tulemusena sündis väike interaktiivne graafik, mille leiate siit samast alt. 

  • foto
    VALIMISBLOGI: Tõnis Saarts: julgeolekuelevant toas
    2014

    Kõik erakonnad teavad, et julgeolek ning Vene-oht on nende valimiste põhiline toit. Kuid samas ollakse nõutud, millise noa-kahvliga seda süüa või kuidas valijale serveerida. Mõned parteid on kahjuks minetanud igasugused seni Eesti poliitkampaaniates kehtinud lauakombed.

  • foto
    VALIMISBLOGI: Rahu teile, igavesed puhkajad!
    2014

    Keskerakonna valimisloosung tekitab kohati ka tragikoomilisi olukordi. Teiste paikade hulgas on Edgar Savisaare pildiga plakat üles seatud Rahumäe kalmistu väravas olevas bussipeatuses, mistõttu loosunglik hüüatus „Rahu!“ saab hoopis uued tähendusmõõtmed.