Silver Meikar: ehk oleks aeg kanep legaliseerida? (66)

Silver Meikar Postimees/Scanpix
Silver Meikar
16.05.2014 11:29

Riigiprokurör Taavi Pern ütles kolmapäevases “Pealtnägija” narkokartelli tegevust paljastavas loos: "Ka mind üllatas see, et kanepimüüjal on võimalik nii palju kliente leida, kuid kahjuks statistika ütleb, et Eestis ongi palju inimesi, keda huvitab kanepi tarvitamine.” Ehk oleks nüüd lõpuks aeg tunnistada narkopoliitika läbikukkumist ning selle asemel, et toita kuritegelikke grupeeringuid, mõelda kanepi legaliseerimise peale.

Eestis on narkosurmade arv võtnud epideemia mõõtme – kui 2008. aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 68 inimest, siis juba 2012. aastal 170 inimest. Globaalse Uimastipoliitika Komisjoni 2012. aasta raporti järgi õhutab narkootikumide pruukimisega kaasnevat HIV- ja aidsiepideemiat aga otseselt uimastitarvitamise range kriminaliseerimine.

Eesti paistab Euroopa Liidus silma ka sellega, et väga paljud noored on kasutanud mõnda illegaalset uimastit – 2011. aastal oli seda teinud 32 protsenti 15-16-aastastest kooliõpilastest. Kuritegelike allilmavõrgustike esindaja tänaval, uimastidiiler narkootikumide ostjalt passi ju ei küsi.

Siiani on narkootikumide kasutamise vastu võitlemise põhistrateegia olnud karm karistuspoliitika. Tänaseks peaks kõigile selge olema, et see pole narkosurmasid suutnud vähendada ning lahjemad narkootikumid nagu kanep on vabalt kättesaadavad ka alaealistele.

Ennetus ja ravi, mitte häbimärk kogu eluks

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak on välja toonud, et demokraatlik ja õigusriiklik karistusõigus püüab kohelda sõltlasi mitte kurjategijatena, vaid abi ja ravi vajavate inimestena. Õnneks on ka Eesti uimastiennetuspoliitikas hakatud tõsisemalt tegelema ennetuse ja raviga, mis on ka siseministeeriumi analüüside järgi kõige tõhusamad vahendid narkosurmade vältimisel.

Jah, ka kanepi tarvitamine on pahe, kuid kaasaegsete teaduslike uuringute põhjal ei saa kuidagi väita, et see oleks täiskasvanule ohtlikum kui alkohol või tubakas, pigem vastupidi. Seepärast kõlavad ülemaailmselt üha tugevamalt hääled, mis kutsuvad üles teaduspõhisele narkopoliitikale ja kanepi eemaldamisele musta turu ja organiseeritud kuritegevuse sfäärist. Keelupoliitika ei suuda uimastitarbimist märkimisväärselt mõjutada ja kanepitarbimisega kaasnevad negatiivsed mõjud on otseselt seotud kanepi kriminaliseeritusega – mõjud on majanduslikud ja sotsiaalsed.

Eestis kanepitarvitajate karistamist oluliselt kärbitud ei ole ning massiline mitteprobleemsete tarvitajate kurjategijaks tembeldamine toob kaasa nende ebavajaliku häbimärgistamise, millega ühiskond tõrjub endast eemale inimesi, kes seda tegelikult ei vääri. Riik panustab igal aastal tohutult ressursse mitteprobleemsete kanepisuitsetajate kinninabimisele ja hirmupoliitika praktiseerimisele, millel pole paraku aga mingit mõju inimeste uimastitarbimisharjumuste muutmisele.

Narkokuritegevusega tuleb võidelda Euroopa Liidu tasandil

Maailmas on hakatud järjest rohkem mõistma teaduspõhise narkopoliitika olulisust ning näiteks USAs ja Uruguays on algust tehtud ka kanepi musta turu ja organiseeritud kuritegevuse sfäärist eemaldamisega. Uruguay legaliseeris sel aastal esimese riigina maailmas kanepi, USAs tehakse seda üha enamate osariikide tasemel. Eduka legaliseerimise võti on range riigipoolne kontroll aine tootmisel ja näiteks ka reklaamimisel ning inimeste harimine negatiivsete tervisemõjude osas, tulemuseks aga parem rahvatervise olukord.

Hollandis, Tšehhis ja Portugalis, kus kanep on riiklikult reguleeritud või märksa ulatuslikumalt dekriminaliseeritud kui siin, ei ole kanep muutunud alaealistele kuidagi kättesaadavamaks – Hollandi esmakordsed kanepitarvitajad on hoopis vanemad kui naaberriikides, alaealiste kanepitarvitajate arv on langenud ka Portugalis ja Tšehhis (seejuures maksab tähele panna, et Tšehhis võivad tarvitajad väikest kogust kanepit enda tarbeks kasvatada ilma kriminaalkaristust kartmata).

Ka kurikuulus gateway drug teooria on ammu ümber lükatud – kui on üldse olemas korrelatsioon kanepi ja teiste uimastite tarvitamise vahel, on see tingitud asjaolust, et neid saab vabalt osta sama diileri käest. Selle seose puudumist kinnitab kõikide riikide kogemus, kes jõulisema dekriminaliseerimise teele on läinud.

Näiteks Portugali pikaajaline kogemus 10 päeva koguse meelemürkide enda tarbeks omamise dekriminaliseerimisega kinnitab, et poliitikakursi selline muutus vähendab oluliselt narkosurmasid, narkootikumide tarbimist ja sellega kaasnevaid kahjusid ühiskonnale.

Uimastite tootmine ja nendega kaubitsemine on üks Euroopa kuritegelike ühenduste peamisi sissetulekuallikaid. Sellega saab võidelda vaid poliitilise kursi radikaalse muutmisega, kus tuleb alustada kanepi legaliseerimisega ja tähelepanelikult tarbimistendentse jälgides liikuda uimastite kasutamise suurema dekriminaliseerimise poole. Eestis on sellise muutuse vajadust põhjalikult seletanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguseprofessor Jaan Sootak.

Ükski riik ei suuda üksi võidelda ebaseaduslike ainete tootmise, tarbimise ja müügiga, sest narkoturg on globaalne. Seetõttu peab Euroopa Liit vastu võtma tõelise, ja mitte emotsioonidele, vaid teaduslikele faktidele tugineva Euroopa uimastitevastase võitluse poliitika, mille vajadust on rõhutatud ka ELi uimastipoliitika strateegias aastani 2020.

Kanepi legaliseerimise positiivsed mõjud

Esimese sammuna tuleb teha kättesaadavaks meditsiiniline marihuaana. Kanep on kõige efektiivsem sümptomaatilise ravi vahend tervele reale haigustele nagu näiteks sclerosis multiplex ja see aitab leevendada vähki põdevatel haigetel kemoteraapiaga kaasnevaid sümptomeid. Praegu suunatakse aga ravikanepi vajajad mustale turule, kus nad muutuvad Eesti riigi silmis kriminaalideks. Nagu näitab pikka aega meditsiinilist kanepit võimaldanud USA osariikide kogemus, on seal vähenenud nii tarbimine alaealiste seas, uimasti- ja liiklussuremus, noorukite enesetapud kui ka alkoholi läbimüük.

Kanepi legaliseerimisega kaotaks organiseeritud kuritegevus suure kriminaaltulu allika. European Coalition for Just and Effective Drug Policies metodoloogiat kasutades võiks Eesti riik kanepi müügi pealt koguda üle 100 miljoni euro makse riigieelarvesse (võrdluseks, samas suurusjärgus on Eesti riigieelarve kogukulu politseinike, päästjate, piirivalvurite ja teiste turvalisust tagavate riigiametnike palgafondile). Õiguskaitseorganitel vabaneks suur hulk ressursse kuritegevusega võitlemiseks ja maksutulu saaks suunata muuhulgas ka toimivasse narkopoliitikasse – teadvustamisse, ennetusse, ravisse.

Euroopa Parlamendi saadikuna luban osaleda üle-Euroopalise uimastipoliitika väljatöötamises. Eesti kohustus narkoepideemiariigina on probleemidega tegelda ja tõeliselt tõhusat narkopoliitikat ka Euroopa tasandil vedada, sest meil endil on mõistlikust uimastipoliitikast kõige rohkem võita. Juba ülejärgmisel aastal vaadatakse Euroopa Liidus üle narkootilisi aineid kvalifitseerivad välislepingud ÜROga, kus on väga hea võimalus saavutada tänapäevasele teadusele vastav klassifikatsioon (hetkel on kanep kõige rangemalt keelatud ainete grupis, mis muuhulgas on takistanud kanepi raviomaduste uurimist ja kasutamist). Ühtlasi võimaldab see avada tõsise poliitilise debati ka Eestis ja jõuda kaasaegse, kahjude vähendamisele suunatud narkopoliitika vajaduse tunnistamiseni siin ja Euroopas.

Isegi kui nende valimiste põhiküsimus on julgeolek, tuleb teemat käsitleda laiemalt kui Putin ja tankid. Julgeolekut ohustab nii korruptsioon, sealhulgas erakondade must rahastamine, organiseeritud kuritegevus, aga ka (üldjuhul) seaduskuulekate ja Eesti arengust hoolivate inimeste kergekäeline väljalülitamine ühiskonnast.

Sõda narkootikumide vastu on läbi kukkunud. Teaduslikel uuringutel ja teiste riikide kogemusel, mitte moraliseerimisel ja hirmutamisel põhinev narkopoliitika on meie riigi sisejulgeoleku küsimus. Aitab petitsioonidest! Anname rahule võimaluse.

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kandidaatide teated valimisportaalis

Portaal valimised.err.ee avaldab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate kandidaatide valimistega seotud avaldused ja eestikeelsed pressiteated muutmata kujul.

Valimised.err.ee jätab endale õiguse mitte avaldada heade tavadega kokkusobimatut infot.

Avaldame teated, mis on saabunud aadressile valimised@err.ee või erruudised@err.ee 

Eesti Rahvusringhääling ei vastuta leheküljel saada oleva info õigsuse eest.

KÕIK KANDIDAADID

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
101) Valev Kald

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
102) Marju Lauristin
103) Ivari Padar
104) Jevgeni Ossinovski
105) Marianne Mikko
106) Natalja Kitam
107) Hannes Hanso
108) Liina Raud
109) Eiki Nestor
110) Abdul Hamid Turay
111) Urve Palo
112) Randel Länts
113) Toomas Alatalu

Erakond Eestimaa Rohelised
114) Marko Kaasik
115) Kai Künnis-Beres
116) Darja Vorontsova
117) Imbi Paju

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
118) Tunne-Väldo Kelam
119) Ene Ergma
120) Marko Mihkelson
121) Anvar Samost
122) Eerik-Niiles Kross
123) Yoko Alender
124) Mihhail Lotman
125) Liisa-Ly Pakosta
126) Tõnis Palts
127) Tarmo Kruusimäe
128) Linda Eichler
129) Mart Nutt

Eesti Keskerakond
130) Edgar Savisaar
131) Jüri Ratas
132) Mihhail Stalnuhhin
133) Kadri Simson
134) Enn Eesmaa
135) Aadu Must
136) Priit Toobal
137) Aivar Riisalu
138) Kerstin-Oudekki Loone
139) Mailis Reps
140) Ester Tuiksoo
141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
142) Martin Helme
143) Mart Helme
144) Henn Põlluaas
145) Leili Utno
146) Jaak Madison
147) Andres Lillemäe
148) Marika Pähklemäe
149) Heldur Paulson
150) Anti Poolamets
151) Merry Aart
152) Kaarel Jaak Roosaare
153) Paul Tammert

Eesti Reformierakond
154) Andrus Ansip
155) Kaja Kallas
156) Urmas Paet
157) Igor Gräzin
158) Jürgen Ligi
159) Laine Randjärv
160) Vilja Savisaar-Toomast
161) Rait Maruste
162) Urve Tiidus
163) Aivar Sõerd
164) Margus Hanson
165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei
166) Vello Leito
167) Hardo Aasmäe
168) Juku-Kalle Raid
169) Merle Jääger
170) Sven Sildnik
171) Emil Rutiku
172 ) Õie-Mari Aasmäe

Üksikkandidaadid

173) Üksikkandidaat Imre Mürk
174) Üksikkandidaat Kristiina Ojuland
175) Üksikkandidaat Krista Mulenok
176) Üksikkandidaat Roman Ubakivi
177) Üksikkandidaat Taira Aasa
178) Üksikkandidaat Dmitri Silber
179) Üksikkandidaat Olga Sõtnik
180) Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš
181) Üksikkandidaat Lance Gareth Edward Boxall
182) Üksikkandidaat Rene Kuulmann
183) Üksikkandidaat Indrek Tarand
184) Üksikkandidaat Tanel Talve
185) Üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja
186) Üksikkandidaat Andres Inn
187) Üksikkandidaat Silver Meikar
188) Üksikkandidaat Joeri Wiersma